Seemned on raamatukogus saadaval, kui ESTER kataloogis on märgitud staatuseks KOHAL. Alljärgnevalt saad lugeda seemnete kohta lisainfot ja ühtlasi vaadata, kas huvipakkuvad seemned on parajasti laenutatavad.
Estonia pst 8, 15044 TALLINN
683 0917
teenindus@nulltln.lib.ee (lugejateenindus), keskraamatukogu@nulltln.lib.ee
Registrikood 75016071
Väga varajane, haiguskindel herne sort kasvab 55-60cm kõrguseks. Ei vaja palju toestust. Kaunad 6,5-8cm pikkused, kaunas 7-8 hernest. Sobib tarbimiseks nii värskelt, töötlemiseks, konserveerimiseks kui ka sügavkülmutamiseks.
Hernes kuulub liblikõieliste sugukonda. On külmakindel ja valgust armastav kultuur. Kasvuks ja arenguks on optimaalne temperatuur 16-20°C. Seemned hakkavad idanema juba mõne plusskraadi juures, tõusmed kannatavad lühiajalist külma -5°C. Hernes vajab nii idanemiseks kui ka muul ajal palju niiskust. Kasvuks sobivad enamvähem igasugused mullad, eelistatud on kõrge huumusesisaldusega liivsavi- ja saviliivmullad. Liiga kerged ja liiga rasked mullad hernele ei sobi. Hernes ei talu värsket sõnnikut ja üldse peaks lämmastikuga väetamisel ettevaatlik olema. Seevastu vajab hernes magneesiumi. Hernest ei soovitata ühel kohal kasvatada enne kolme aastat. Nagu teisedki liblikõielised, rikastab ka hernes mulda lämmastikuga, tänu juurtel paiknevatele mügarbakteritele, mis seovad õhulämmastikku. Seeme külvata kohe, kui muld seda võimaldab (aprilli lõpp). Varajase külvi korral on kahjurite hulk väiksem. Varajasel külvil ei soovitata seemneid leotada, küll aga võib seda teha hilisemal ajal, kui muld on juba piisavalt soe (seemnete leotusaeg 3-5 tundi). Leotatud seemned peavad sattuma alati niiskesse mulda, vastasel juhul imab muld seemnest niiskuse välja ja idanemist ei toimu. Seeme külva 3-5cm sügavusele, olenevalt mulla raskusest, ning seemnetevaheliseks kauguseks jäta 5-8cm. Külvid tuleb kindlasti katta peenesilmalise võrgu, katteloori või kilega – seda selleks, et linnud seemneid nahka ei paneks. Madalamad sordid külvatakse kitsama reavahega, kõrgemad aga laiema reavahega. Kui hernes on kasvanud umbes 10cm kõrguseks, tuleb poolkõrgetele ja kõrgetele sortidele paigaldada toed. Tugesid ei vaja lehitud ja madalad sordid. Herne kasvatamisel tuleb meeles pidada, et väga tähtis on niiskuse olemasolu, seda eriti ajal, mil moodustuvad kaunad. Kuiva ilmaga tuleb kindlasti kasta. Vastasel juhul langeb saagikus, halveneb maitse ja saagikandeperiood lüheneb märgatavalt. Herned jaotatakse laias laastus kaheks: üdiherned ja suhkruherned (lestherned). Üdiherne kauna pooled on kaetud vahajase kilega – need herned sobivad neile, kes tarvitavad toiduks vaid herneterasid ilma kaunteta. Kui aga soovid kasutada toiduks ka kaunu, siis vali kindlasti suhkruherne sort – suhkruherne kauntel puuduvad kiud, neid tarvitatakse toiduks sarnaselt spargeloale, siis, kui kaunad on rohelised ja lamedad, ning herned kaunas alles väikesed. Arvatakse, et suhkruherned on magusamad kui üdiherned – tegelikult on asi hoopis vastupidi – üdiherne tera on magusam kui suhkruhernel. Ära lase hernestel üle valmida, see toimub kiiresti ja maitseomadused halvenevad väga kiiresti. Parim aeg herneste korjamiseks on varajased hommikutunnid. Külva hernest mitu korda paarinädalaste vahedega – siis on maiustamisaega pikemalt.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/aedhernes-premium/
Ladinakeelne nimetus: Pisum sativum
Taimeperekond: Hernes (Pisum)
Taimesugukond: Liblikõielised (Fabaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Hinnatud maitse-, ravim- ja köögiviljataim. Aromaatse kreemvalge viljalihaga 25-30cm pikkused juurikad. Võib jätta talveks peenrasse. Vajab sügavalt haritud mulda, muidu hakkab juurvili harunema. Juurvilja kasv kiireneb sügisel, esimesed külmad aga muudavad viljaliha magusamaks. Seemned idanevad aeglaselt, kasvuperiood tõusmetest kuni 210 päeva, külva hilis-sügisel talve alla või varakevadel esimesel võimalusel 2-3cm sügavusele.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/aed-moorputk-kamo/
Ladinakeelne nimetus: Pastinaca sativa
Taimeperekond: Pastinaak (Pastinaca)
Taimesugukond: Sarikalised (Apiaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Keskvarajane, saagikas ja haiguskindel Hollandi hübriid. Lühikesed varred, paksud tumerohelised lehed. Sobib suviseks kasvatamiseks, ei lähe kergesti õitsema. Talub hästi nii kõrgemaid kui ka madalamaid temperatuure. Salatisse, töödeldult, sügavkülmutamiseks. Korjata noorelt, taim jätkab kasvamist. Päikesepaisteline parasniiske huumusmullaga kasvukoht.
Spinat on väga kasulik lehtköögivili, sisaldades suures koguses mineraalsooli, vitamiine ja mikroelemente. Kuulub rebasheinaliste sugukonda (A. Raal). Lühikese kasvuajaga külmakindel taim. Tõusmed taluvad kuni -5°C. Seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt. Külvisügavus 2-3cm. Optimaalne kasvutemperatuur 15°C. Vajab toitaineterikast ja niisket mulda. Ridadevaheline kaugus 30cm, taimedevaheline kaugus reas 10cm. Aedspinat on kahekojaline taim, köögiviljana on väärtuslikumad emastaimed, need on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed. Tärkamisest koristamiseni kulub 20-40 päeva. Aedspinat on üks hinnatumaid lehtköögivilju. Sisaldab palju rauda, kaaliumi, kaltsiumi ja erinevaid vitamiine. Sisaldab ka palju oblikhapet, mistõttu ei soovitata korraga palju tarbida.
NB! Seenhaiguste vältimiseks on seemned puhitud Fludioxonil`iga. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Külvamisel kasutada kindaid. Pesta käed peale kokkupuudet seemnetega. Võib tekitada allergiat kokkupuutel nahaga.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/aedspinat-boa-f1/
Raal, A. „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“ lk. 861, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Ladinakeelne nimetus: Spinacia oleracea
Taimeperekond: Spinat (Spinacia)
Taimesugukond: Rebasheinalised (Amaranthaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Spinat on väga kasulik lehtköögivili, sisaldades suures koguses mineraalsooli, vitamiine ja mikroelemente. Keskvalmiv sort (tõusmetest valmimiseni 40-50 päeva). Sobib nii kevadiseks kui ka sügiseseks kasvatamiseks. Moodustab kompaktse leheroseti. Suured lehed on lopsakad ja kergelt lainelised. Tarvitamiseks värskelt, töödeldult ja sügavkülmutatult.
Kuulub rebasheinaliste sugukonda (A. Raal). Lühikese kasvuajaga külmakindel taim. Tõusmed taluvad kuni -5°C. Seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt. Seemned külva varakevadel ja hilissuvel, kesksuvised ilmad on spinatile liiga soojad ja päev liiga pikk. Külvisügavus 2-3cm. Optimaalne kasvutemperatuur 15°C. Vajab toitaineterikast ja niisket mulda. Ridadevaheline kaugus 30cm, taimedevaheline kaugus reas 10cm. Aedspinat on kahekojaline taim, köögiviljana on väärtuslikumad emastaimed, need on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed. Tärkamisest koristamiseni kulub 20-40 päeva. Aedspinat on üks hinnatumaid lehtköögivilju. Sisaldab palju rauda, kaaliumi, kaltsiumi ja erinevaid vitamiine. Sisaldab ka palju oblikhapet, mistõttu ei soovitata korraga palju tarbida.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/aedspinat-matador/
Raal, A. „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“ lk. 861, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Ladinakeelne nimetus: Spinacia oleracea
Taimeperekond: Spinat (Spinacia)
Taimesugukond: Rebasheinalised (Amaranthaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Põõsasuba. Põnev pakkumine oasõbrale – kollektsioonis on neli erinevat sorti kääbusuba. Erinevat värvi ja suurepärase maitsega madalad põõsasoad kaunistavad iga peenart või aiaanumat. Pikakaunaline madalakasvuline põõsasoa sort. Külv V-VI otse kasvukohale. Taimed võib ette kasvatada ja pärast öökülmade möödumist päikeselisele kasukohale istutada. Päikesepaisteline sügava parasniiske neutraalse huumusmullaga kasvukoht. Vältida lämmastikväetise kasutamist. Multšimine aitab hoida ühtlast niiskusrežiimi. Kahjulikult mõjub päevase ja öise temperatuuri kõikumine, see pidurdab kaunte kasvu. Esialgu on soovitav ka rõdul kasutada katteloori. Seemnete leotamist ei soovitata. Kasta kuival ajal, eriti õitsemise ja kaunte loomise ajal. Taimehaiguste vältimiseks soovitav kasta päeva esimesel poolel. Deformeerunud kaunasid võib põhjustada niiskusepuudus, toitainetevaesus mullas, kahjurite tegevus õitsemise ja kaunte moodustumise ajal.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/aeduba-segu/
Ladinakeelne nimetus: Phaseolus vulgaris
Taimeperekond: Aeduba (Phaseolus)
Taimesugukond: Liblikõielised (Fabaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Salatina viljeletav portulak eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja toiteaineterikast viljakat mulda. Ta ei talu väikseimatki öökülma, samuti värsket sõnnikut. Avamaale külvake seeme juuni algul. Varasema saagi saamiseks külvake osa seemnest kiletunnelisse redise kõrvale, sest just koos redisega saab temast kõige maitsvama salati. Sobiv külvisügavus on 0,5 cm. Kuna portulak annab rohkesti seemet, tärkab järgmisel aastal vanal kasvukohal hulgaliselt uusi taimi ja nii võib ta aialapil muutuda isegi umbrohuks. Peenral kasvatage portulakki kolmes reas, mille vahele jätke 15–20 cm. Taimed harvendage samuti 15–20 cm vaheni. Kuna noorematest lehtedest salat on maitsvam, tehke paari nädala tagant korduskülve. Esimese saagi võib korraliku kastmise korral koristada juba teisel-kolmandal nädalal pärast tärkamist. Esimesel korral lõigake taim peaaegu täielikult maha. Edaspidi näpistage lehti ja latvu vastavalt vajadusele, aga tehke seda kindlasti enne õitsemise algust. Tavaliselt saab kasvuperioodil 2–3 lõikust. Noorte taimede lehed ja ladvad on meeldiva hapuka maitsega. Lehtede värvus sõltub sordist, varieerudes helerohelisest punakaspruunini. Salatisegudes kasutatakse võrsetelt näppudega rebitud lehti. Lehed sobivad kõikidesse toor- ja puuviljasalatitesse, kurgi- ning tomatitoitudesse, kohupiima ja kodujuustuga segatult, koos tilli-peterselliga hapukoore ja keefiri külmkastmetesse. (Allikas: “Aedportulak on iidne salatitaim ja asendab kappareid” Toivo Niiberg)
Ladinakeelne nimi: Portulaca oleracea
Taimeperekond: portulak (Portulaca)
Taimesugukond: portulakilised (Portulacaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Kabatšokki (suvikõrvitsa üks liike) nimetatakse veel rullkõrvitsaks ja tsukiiniks. Varajane, haiguskindel, väga saagikas sort. Kollase sileda koore ja helekollase viljalihaga silindrilised, sihvakad ja saledad viljad. Vähe seemneid viljas. Toiduks kasutatakse vilju värskelt, praetult, hautatult või konserveeritult. Pideval viljade korjamisel on saak suurem. Parimad 15cm pikkused viljad. Kasvatamiseks avamaal, kasvuhoones ja suures potis.
Nende eeliseks pole mitte ainult maitse, vaid eelkõige toiteväärtus, mis sisaldub madala kalorsusega heleoranžis viljalihas. Seemned külvatakse aprilli lõpus pottidesse või mais kasvukohale 1x1m vahedega, 2-3 seemet ühes punktis. See taim kasvab kõige paremini viljakas mullas ja päikeselises kasvukohas, andes kõrge saagi.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kabatsokk-bananowy-song-f1/
Ladinakeelne nimetus: Cucurbita pepo
Taimeperekond: Kõrvits (Cucurbita)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Tugeva jõulise kasvuga põõsasjas sort. Lehed hõbedase marmorja mustriga. Viljad tumerohelised, silindrilised, õhukese koorega, valge ja õrna viljalihaga. Sellel sordil seemned peaaegu puuduvad. Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Kabatšokki võib kasvatada otsekülvist kasvukohale või siis taimed ette kasvatada. Kuna kabatšokk on väga soojust armastav taim, siis soovitatakse kindlasti taimed ette kasvatada. Seemned külva mai alguses 8-10cm läbimõõduga potti 2-3cm sügavusele (kui külvad avamaale, siis 3-4cm sügavusele). Idanemistemperatuur üle 20°C (avamaal peab muld 10cm sügavusel olema vähemalt 14°C). Tõusmed ilmuvad ca nädalaga. Kasvuaeg tõusmetest kuni kasvukohale istutamiseni 20-25 päeva. Avamaale võib istutada olenevalt ilmast mai lõpust kuni juuni alguseni, kui taimedel on arenenud 2-3 korralikku pärislehte. Istuta koos juurepalliga, sest kabatšokk, nagu ka teised kõrvitsalised, ei talu juurte vigastamist ümberistutamisel. Jälgi, et taimede istikuperioodil jääks temperatuur vahemikku 20-24°C. Kasvukohale istuta eelnevalt karastatud taimed ja kata need alguses kattelooriga (jahedate ilmade korral võid katteloori hoida peal kuni õitsemise alguseni). Istutamisel jäta ühele taimele ruumi vähemalt 75x75cm. Vali kabatšokile valgusküllane, päikesele avatud, tuulte eest kaitstud kasvukoht. Muld peab olema huumus- ja toitaineterikas, kergem, mitte happeline. Kõdusõnnikuga väetamine meeldib talle. Kabatšokk armastab ka niiskust, seepärast kasta kuival ajal regulaarselt, ära kasta külma kraani- või kaevuveega, vaid ikka leige, seisnud veega. Kasta taimi hommikutundidel, siis jõuavad nad päeva jooksul kuivada ja väheneb oht haigestuda mädanikesse ja jahukastesse. Parimad toiduks on noored, 7-12 päevased viljad. Noori vilju ei koorita. Vilju korjata regulaarselt, 2-5-päevaste vahedega, tippajal isegi ülepäeva. Sage viljade korjamine ergutab ka taime uusi vilju moodustama. Kui põõsal on liiga palju lehti, eemalda ettevaatlikult põõsa sisemusest mõned lehed. Viljub kuni külmadeni.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kabatsokk-nefertiti-2/
Ladinakeelne nimetus: Cucurbita pepo giraumontia
Taimeperekond: Kõrvits (Cucurbita)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Paksuseinalise, saagika, keskvarajase vürtspaprika hinnatud sort. Keskmiselt kibe. Taime kõrgus ca 70cm, viljade pikkus 15cm. Värvus rohelisest (tehniline küpsus) punaseni (bioloogiline küpsus). Pikk saagiaeg, rikkalikult vilju. Viljad kasutamiseks nii rohelisena kui punasena. Kasvata kasvuhoones või soojal terrassil potis.
Paprika on väga soojust armastav kultuur, seepärast õnnestub tema kasvatamine meie kliimas üldjuhul vaid klaasi või kile all. Samas on ta ka pika kasvuajaga kultuur, seepärast külva seemned veebruari lõpust märtsi keskpaigani, soovitavalt kahe kaupa väikestesse pottidesse või ka turbatablettidesse. Hiljem, kui tõusmetel on juba esimesed lehed, näpista nõrgem taim kõrvalt ära. Kuna paprika juuresüsteem ei talu häirimist, soovitataksegi paprika kohe alguses külvata eraldi pottidesse, et siis hiljem koos mullapalliga suuremasse potti ning veel hiljem koos mullapalliga kasvuhoonesse istutada. Idanemistemperatuur 25°C, idaneb kuni 3 nädalat. Paprika vajab rohkem soojust kui tomat, seepärast vali noorele paprikataimele võimalikult soe ja valge kasvukoht (aknalaual õhkub klaasist küllalt palju külma, ning see ei pruugi paprikale just sobivaim koht olla, jälgi seda). Temperatuur peab olema vähemalt 20°C. Enne kasvuhoonesse istutamist peab taime karastama – vali selleks soe ja hajusa päikesevalgusega koht. Õhtuti vii taimed tuppa tagasi. Karasta taimi niimoodi 5-7 päeva enne lõplikule kasvukohale istutamist. Istutamisel jälgi, et sa ei vigastaks mulla- ja juurepalli, muidu jääb taim paariks nädalaks põdema. Võid katta alguses ka kattelooriga – selle all on temperatuur ühtlasem ja taimel kergem uute kasvutingimustega kohaneda. Vürtspaprika, kibepipar, tšilli.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kibepaprika-draky-f1/
Ladinakeelne nimetus: Capsicum annuum
Taimeperekond: Paprika (Capsicum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Varajane poolterav paprikasort. Taim poolkõrge, kõrgus 40-70cm. Viljad rohelisest punaseni, kuni 15cm pikkused, kaaluvad 70-80 grammi. Viljad väga maitsvad, mahlased, mahedad, sobivad värskelt tarbimiseks, konserveerimiseks ja ka kuivatamiseks. Sobib kasvatamiseks ka avamaal. Tore sort neile, kes tahavad tutvuda tšillipiparde põneva maailmaga.
Paprika on väga soojust armastav kultuur, seepärast õnnestub tema kasvatamine meie kliimas üldjuhul vaid klaasi või kile all. Samas on ta ka pika kasvuajaga kultuur, seepärast külva seemned veebruari lõpust märtsi keskpaigani, soovitavalt kahe kaupa väikestesse pottidesse või ka turbatablettidesse. Hiljem, kui tõusmetel on juba esimesed lehed, näpista nõrgem taim kõrvalt ära. Kuna paprika juuresüsteem ei talu häirimist, soovitataksegi paprika kohe alguses külvata eraldi pottidesse, et siis hiljem koos mullapalliga suuremasse potti ning veel hiljem koos mullapalliga kasvuhoonesse istutada. Idanemistemperatuur 25°C, idaneb kuni 3 nädalat. Paprika vajab rohkem soojust kui tomat, seepärast vali noorele paprikataimele võimalikult soe ja valge kasvukoht (aknalaual õhkub klaasist küllalt palju külma, ning see ei pruugi paprikale just sobivaim koht olla, jälgi seda). Temperatuur peab olema vähemalt 20°C. Enne kasvuhoonesse istutamist peab taime karastama – vali selleks soe ja hajusa päikesevalgusega koht. Õhtuti vii taimed tuppa tagasi. Karasta taimi niimoodi 5-7 päeva enne lõplikule kasvukohale istutamist. Istutamisel jälgi, et sa ei vigastaks mulla- ja juurepalli, muidu jääb taim paariks nädalaks põdema. Võid katta alguses ka kattelooriga – selle all on temperatuur ühtlasem ja taimel kergem uute kasvutingimustega kohaneda. Vürtspaprika, kibepipar, tšilli.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kibepaprika-rokita/
Ladinakeelne nimetus: Capsicum annuum
Taimeperekond: Paprika (Capsicum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Kiirekasvuline salatitaim peenralt, rõdult või isegi aknalaualt! Toiduks hakatakse tarvitama juba 7-10-päevaseid kasve, lõigates kääridega just vajalik kogus. Korda külve iga paari nädala tagant. Vürtsikas-soolakas-piprane maitse. Kress-salati kasvatamiseks aknalaual kasutatakse mulla asemel perliiti, lehtpuu saepuru, kookossubstraati või filterpaberit.
Päritolumaa EL
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kress-salat/
Ladinakeelne nimetus: Lepidium sativum
Taimeperekond: Kress (Lepidium)
Taimesugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Portsjon-kõrvits. Kutsutakse ka tammetõru-kõrvitsaks (inglise keeles acorn squash) ehk tõrukõrvitsaks. Taim on põõsasja kasvukujuga. Väga dekoratiivsed viljad kaaluvad keskmiselt 1000 grammi. Viljaliha kahvatu-kollane, õrn, mahlane ja magus, pähkline, koor sügavalt ribiline ja kahvatu-valget värvi. Keskvalmiv kõrvits, 105 päeva idanemisest. Sobib küpsetamiseks, hautamiseks, aurutamiseks, wokkimiseks. Täisküpsuses viljad säilivad hästi. Saagikas, sobib kasvatamiseks ka erinevates anumates. Võid korjata noorte viljadena sarnaselt suvikõrvitsale, või lasta viljadel küpseda täisküpsusesse.
Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Kõrvits on valgust, soojust ja niiskust armastav kultuur. Ei talu tuult ja seisvat vett, seepärast tuleb kasvukoht valida tuulevaikne ja soovitavalt üldisest pinnasest 20-25cm kõrgemal. Muld peab olema kobe, huumusrikas ja orgaaniliste väetiste rikas. Kuna kõrvitsat armastatakse kasvatada kompostihunnikus, tasub teada ka seda, et kõrvitsat ei soovitata kaks aastat järjest ühel ja samal kohal kasvatada. Ideaalis peaks vahe olema lausa 3-4 aastat. Meie kliimas on mõistlik kõrvitsataimed ette kasvatada – arvesta, et seemne külvamisest kuni kasvukohale istutamiseni kulub üldjuhul 25-30 päeva. Külva seemned ükshaaval 10cm läbimõõduga potti, külvisügavus 5-8cm, olenevalt seemne suurusest. Eelnevalt võid seemneid ka 6 tundi soojas vees leotada. Idanemistemperatuur 20°C. Kõrvitsataimed ei armasta ümberistutamist, seega kummuta nad ettevaatlikult potist välja ja istuta nad korralikult koos mullapalliga püüdes juuri mitte vigastada. Istutamisel aseta taimed kuni idulehtedeni mulda – see aitab taimel moodustada ka varreosale juuri. Istutusauku pane kõdusõnnikut. Enne väljaistutamist pead kindlasti taimi nädalapäevad karastama – tood taimed sooja ilmaga paariks tunniks õue ja siis viid jälle kasvuhoonesse. Pikenda iga päev väljas olekut. Ära pane taimi kohe otseste päikesekiirte kätte, taim võib põletada saada. Kõrvitsataimi kasta toasooja veega. Peale istutamist kata taimed kattelooriga, et taimedel oleks kergem uute tingimustega harjuda. Väeta hooaja jooksul 2-3 korda mineraal- kui ka orgaaniliste väetistega. Õitsemise ja viljumise ajal väeta kaaliumirikaste väetistega. Moodustuvatele külgvõrsetele võid varreosale mõnda kohta mulda puistata – tekivad lisajuured, mis aitavad taimel toitaineid omastada ja taim saab jõudu juurde. Säilitamiseks mõeldud viljad hoia niikaua kui võimalik varre küljes, vilja alla aseta lauajupp, et vili mädanema ei läheks.Viljad korista täisküpsuses kuid enne esimesi öökülmasid. Külma saanud viljad säilivad vaid 1-2 nädalat. Kindlasti jäta viljadele külge umbes 10cm pikkune varreosa, millest kindlasti ei tohi kõrvitsat tõsta – selleks võta kõrvits ilusti sülle. Varreosa vigastamine võib mõjutada säilitamist. Kõrvitsad säilivad olenevalt sordist mõnest nädalast kuni mitme kuuni. Pikaajaliseks säilitamiseks vali välja terved ja sordile iseloomuliku kujuga viljad. Deformeerunud, lõhedega, vigastatud ja pehmenenud viljad tarbi kiiresti või töötle ümber.
Seemned võid külvata ka sooja kevade korral otse kasvukohale, siis jälgi, et muld oleks soojenenud vähemalt 15°C -ni. Seemned külva avamaale külvates pisut sügavamale kui potis ja kata külvid kindlasti kile või kattelooriga.
Kõrvitsa kasvatamine on lihtne ja lõbus, sellega saab hakkama nii algaja aiapidaja kui ka laps. Kõrvitsasortide valik on suur – erinevad on nii viljade värv, suurus kui ka vorm.
Teadmiseks – kõrvitsa vili on botaaniliselt hoopiski mari – maailma suurim mari.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/korvits-cream-of-the-crop/
Ladinakeelne nimetus: Cucurbita pepo
Taimeperekond: Kõrvits (Cucurbita)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Unikaalne ja pilkupüüdev dekoratiivne sort. Imearmsad roosakad väikesed viljad (kõrvits mahub peopesale) ja noorena kollased lehed (lehed muutuvad kollaseks madalate temperatuuride toimel ja ei ole mingil juhul haiguslik nähe ega mõjuta saagikust). Poolpõõsasjas keskvarajane sort. Portsjon-kõrvits. Sobib ka anumates kasvatamiseks. Lapik-ümarad, soonilised, kuni 0,6kg raskused ja vaid 10-12cm läbimõõduga viljad on karotiini- ja kuivaineterikkad. Suurepärane sort täidetud kõrvitsate valmistamiseks. Kuulub hiidkõrvitsate rühma ja on neist üks väiksemaid!
Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Kõrvits on valgust, soojust ja niiskust armastav kultuur. Ei talu tuult ja seisvat vett, seepärast tuleb kasvukoht valida tuulevaikne ja soovitavalt üldisest pinnasest 20-25cm kõrgemal. Muld peab olema kobe, huumusrikas ja orgaaniliste väetiste rikas. Kuna kõrvitsat armastatakse kasvatada kompostihunnikus, tasub teada ka seda, et kõrvitsat ei soovitata kaks aastat järjest ühel ja samal kohal kasvatada. Ideaalis peaks vahe olema lausa 3-4 aastat. Meie kliimas on mõistlik kõrvitsataimed ette kasvatada – arvesta, et seemne külvamisest kuni kasvukohale istutamiseni kulub üldjuhul 25-30 päeva. Külva seemned ükshaaval 10cm läbimõõduga potti, külvisügavus 5-8cm, olenevalt seemne suurusest. Eelnevalt võid seemneid ka 6 tundi soojas vees leotada. Idanemistemperatuur 20°C. Kõrvitsataimed ei armasta ümberistutamist, seega kummuta nad ettevaatlikult potist välja ja istuta nad korralikult koos mullapalliga püüdes juuri mitte vigastada. Istutamisel aseta taimed kuni idulehtedeni mulda – see aitab taimel moodustada ka varreosale juuri. Istutusauku pane kõdusõnnikut. Enne väljaistutamist pead kindlasti taimi nädalapäevad karastama – tood taimed sooja ilmaga paariks tunniks õue ja siis viid jälle kasvuhoonesse. Pikenda iga päev väljas olekut. Ära pane taimi kohe otseste päikesekiirte kätte, taim võib põletada saada. Kõrvitsataimi kasta toasooja veega. Peale istutamist kata taimed kattelooriga, et taimedel oleks kergem uute tingimustega harjuda. Väeta hooaja jooksul 2-3 korda mineraal- kui ka orgaaniliste väetistega. Õitsemise ja viljumise ajal väeta kaaliumirikaste väetistega. Moodustuvatele külgvõrsetele võid varreosale mõnda kohta mulda puistata – tekivad lisajuured, mis aitavad taimel toitaineid omastada ja taim saab jõudu juurde. Säilitamiseks mõeldud viljad hoia niikaua kui võimalik varre küljes, vilja alla aseta lauajupp, et vili mädanema ei läheks. Viljad korista täisküpsuses, kuid enne esimesi öökülmasid. Külma saanud viljad säilivad vaid 1-2 nädalat. Kindlasti jäta viljadele külge umbes 10cm pikkune varreosa, millest kindlasti ei tohi kõrvitsat tõsta – selleks võta kõrvits ilusti sülle. Varreosa vigastamine võib mõjutada säilitamist. Kõrvitsad säilivad olenevalt sordist mõnest nädalast kuni mitme kuuni. Pikaajaliseks säilitamiseks vali välja terved ja sordile iseloomuliku kujuga viljad. Deformeerunud, lõhedega, vigastatud ja pehmenenud viljad tarbi kiiresti või töötle ümber.
Seemned võid külvata ka sooja kevade korral otse kasvukohale, siis jälgi, et muld oleks soojenenud vähemalt 15°C -ni. Seemned külva avamaale külvates pisut sügavamale kui potis ja kata külvid kindlasti kile või kattelooriga.
Kõrvitsa kasvatamine on lihtne ja lõbus, sellega saab hakkama nii algaja aiapidaja kui ka laps. Kõrvitsasortide valik on suur – erinevad on nii viljade värv, suurus kui ka vorm.
Teadmiseks – kõrvitsa vili on botaaniliselt hoopiski mari – maailma suurim mari.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/korvits-miss-sofie-pink/
Ladinakeelne nimetus: Cucurbita maxima Duch.
Taimeperekond: Kõrvits (Cucurbita)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga külmakindel (-10 kraadi) roheliste käharate lehtedega madal sort (kuni 60 cm), mida on hea talveks katta ja ka rõdul või konteineris kasvatada. Rikastab toidulauda lume allgi värske rohelisega. Sobib päikeseline kasvukoht. Ettekasvatamiseks külvata IV, välja istutada 5–6 lehe faasis. Avamaale külvatakse või istutatakse V alates kuni hilissuveni. Soodsa talve korral võib saada saaki kevadelgi. Beebilehtede saamiseks võib külvata III potti. Kasvatada kompostmullas ja hoida piisavat niiskust. Väga väärtuslik valgurikas köögivili, mis sisaldab palju C-vitamiini ja rauda, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit. Maitselt kibedavõitu, maitse paraneb peale öökülmi. Sobib kasvatada ka ilutaimena. Kui istutad lehtkapsa ja naistenõgese kõrvuti, siis ei käi kahjurid lehtkapsast nii palju söömas.
Ladinakeelne nimetus: Brassica oleracea var. sabellica
Taimeperekond: kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: ristõielised (Brassiacaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga külmakindel keskhiline käharate roheliste lehtedega poolkõrge sort. 1-kuu vanuseid noori lehti võib süüa salatina või lasta kasvada täiskasvanud taimeks. Sobib päikeseline kasvukoht. Võib kasvatada ka konteinertaimena või potis. Kalet ette kasvatades külvata III keskpaigast beebilehtede saamiseks, IV keskelt alates ettekasvatatud taimed istutada välja 5–6 lehe faasis või külvata avamaale V alates kuni hilissuveni. Taimede vahekauguseks jätta 50–70 cm. Kasvatada kompostmullas ja hoida piisavat niiskust. Koristusaeg soodsa talve korral kevadeni. Taim on vähenõudlik ja sobib algajale aiapidajale. Väga väärtuslik valgurikas köögivili, mis sisaldab palju C-vitamiini ja rauda, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit. Maitselt kibedavõitu, maitse paraneb peale öökülmi. Rõdul võib neid hoida talvelgi. Sobib kasvatada ka ilutaimena.
Ladinakeelne nimetus: Brassica oleracea
Taimeperekond: kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: ristõielised (Brassiacaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga külmakindel keskhiline käharate rohekas-violetsete lehtedega sort, mis peale esimesi öökülmi värvuvad sini-violetseteks. Kõrgus kuni 100 cm. Üks kõrgeima toiteväärtusega sorte. Sobib päikeseline kasvukoht. Võib kasvatada ka konteinertaimena või potis. Kalet ette kasvatades võib külvata IV keskpaigast alates, avamaale külvata või istutada 5–6 lehe faasis V alates kuni hilissuveni. Beebilehtede saamiseks võib külvata III potti. Kasvatada kompostmullas ja hoida piisavat niiskust. Koristusaeg kevadeni. Taim on vähenõudlik ja sobib algajale aiapidajale ning on ilus nii lillepeenras kui taldrikul. Väga väärtuslik valgurikas köögivili, mis sisaldab palju C-vitamiini ja rauda, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit. Maitselt kibedavõitu, maitse paraneb peale öökülmi. Kui istutad lehtkapsa ja naistenõgese kõrvuti, siis ei käi kahjurid lehtkapsast nii palju söömas.
Ladinakeelne nimetus: Brassica oleracea var. sabellica
Taimeperekond: kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: ristõielised (Brassiacaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Mangold. Väga dekoratiivne lehtköögivili. Suurte punakasroheliste lehtede ja bordoo-punase varreosaga taim. Saaki saab kasutada ca 60 päeva pärast külvi. Toiduks kasutatakse lehti (nagu spinatit) ja varsi (nagu varssellerit või asparit). Noored varred ja lehed on parimad värskena, pisut vanemad aga hautatuna. Antud sort kasvatab lisaks pealsetele ka väikesi maitsvaid peete. Dekoratiivsesse köögiviljaaeda.
Eestis veel suhteliselt vähelevinud. Kasvatamine on aga lihtne ja sellega saab hakkama ka algaja. Seemned külva mais alalisele kasvukohale 2-3cm sügavusele, jäta seemnetevaheliseks kauguseks umbes 5cm. Taimede kasvades hakka harvendama vastavalt vajadusele – võta üle ühe taimi välja ja kasuta salatites. Lõplik vahekaugus peaks olema umbes 30cm. Lehti hakka võtma väljapoolt sissepoole – enne suuremad, siis väiksemad. Ära vigasta keskmist kasvupunga, vastasel juhul enam uusi lehti peale ei kasva. Korraga ei tohi eemaldada enam kui neljandik lehtedest.
EL nõuded ja standardid, standardseeme
Allikas: https://seemned.ee/tooted/lehtpeet-bulls-blood/
Ladinakeelne nimetus: Beta vulgaris
Taimeperekond: Peet (Beta)
Taimesugukond: Rebasheinalised (Amaranthaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Külv avamaale V–VI umbes 2 cm sügavusele. Liiga varajase külvi puhul võib õide puhkeda. Taimede vahekaugus peale harvendamist 30 cm. Beebilehtede saamiseks külv III alates anumatesse, aga taimed kannatavad hästi ka ümberistutamist. Esimene lehesaak kuu aja möödudes. Eelistab poolvarjulist kasvukohta. Ei taha liigniiskust ega põuda. Ennakõidumise vältimiseks vajab korralikku kastmist. Väetada soovitavalt kompostiga. Sobib väga hästi rõdul või terrassil kasvatamiseks. Vanemate taimede välimisi varsi võtta esialgu 2–3 kaupa. Soodsa talve korral elab talve üle kaetuna. Dekoratiivne ka lillepeenras. Lehti saab kasutada toiduks nagu spinatit, varsi nagu sparglit. Kasulik taim skleroosi, kilpnäärme alatalitluse ja allergiate puhul. Tugevdab verd ja aitab kaasa maksa talitlusele. Sisaldab palju kiudaineid. Lehti võib sügavkülmutada. Sobib salatite, suppide ja hautiste ning pirukatäidiste valmistamiseks.
Ladinakeelne nimetus: Beta vulgaris var. cicla
Taimeperekond: peet (Beta)
Taimesugukond: maltsalised (Chenopodiaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga varajane saagikas sort, mis sobib hästi kasvatamiseks rõdul, aga ka kasvuhoones ja avamaal. Lehtsalati sort, millel pole mõrkjat maitset. Kasvuaeg 35–50 päeva. Varajase saagi saamiseks külvata III potti, avamaale V algul. Taimede vahe 10–15 cm, reavahe 25 cm. Külvisügavus 0.5–1 cm. Külve korrata 2-nädalaste vahedega kuni juulikuuni, et saada pidevat saaki. Võib kasvatada potis. Seemned eelistavad idaneda jahedas, mitte üle 20 kraadi. Eelistab kobedat huumusrikast mulda. Kastes vältida vee sattumist lehtedele. Sisaldab märkimisväärses koguses E- ja K-vitamiini ning mineraalaineid ja antioksüdante. Madala kalorsusega dieetköögivili.
Ladinakeelne nimetus: Lactuca sativa var. crispa
Taimeperekond: salat (Lactuca)
Taimesugukond: korvõielised (Asteraceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Keskvarajane lehtsalati sort, mis on haigustele vastupidav. Kasvuaeg 60 päeva, sobib kasvatamiseks nii rõdul, peenral kui ka kasvuhoones. Lehtsalatid külvatakse avamaale mais–juunis, kui mulla temperatuur on üle 4 kraadi. Külvisügavus 0.5–1 cm. Märtsis–aprillis võib lehtsalati taimi 2–3 nädalat ette kasvatada. Salat kasvab kõige paremini jahedas. Taimede vahe on 20×20 cm. Ei lähe õitsema. Kiirekasvulist lehtsalatit tasub külvata mõnenädalaste vahedega, et saagiperiood kestaks kogu suve. Eelistab kobedat huumusrikast mulda. Kastes vältida vee sattumist lehtedele. Sisaldab märkimisväärses koguses E- ja K-vitamiini ning mineraalaineid ja antioksüdante. Madala kalorsusega dieetköögivili.
Ladinakeelne nimetus: Lactuca sativa var. crispa
Taimeperekond: salat (Lactuca)
Taimesugukond: korvõielised (Asteraceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Varajane tammeleheline saagikas sort, mis sobib hästi kasvatamiseks rõdul, aga ka kasvuhoones ja avamaal. Kasvuaeg 50–60 päeva. Varajase saagi saamiseks külvata III potti, avamaale V algul. Taimede vahe 10–15 cm, reavahe 25 cm. Külvisügavus 0.5–1 cm. Külve korrata 2-nädalaste vahedega kuni juulikuuni, et saada pidevat saaki. Võib kasvatada potis. Seemned eelistavad idaneda jahedas, mitte üle 20 kraadi. Eelistab kobedat huumusrikast mulda. Kastes vältida vee sattumist lehtedele. Sisaldab märkimisväärses koguses E- ja K-vitamiini ning mineraalaineid ja antioksüdante. Madala kalorsusega dieetköögivili.
Ladinakeelne nimetus: Lactuca sativa var. crispa
Taimeperekond: salat (Lactuca)
Taimesugukond: korvõielised (Asteraceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Kobarkurk – mitu kurki kasvavad koos ühes sõlmevahes. Väga varajane salatikurgi sort. Vaid emasõied, isetolmlev. Koor tume, sile, korjata kurgid kui vilja pikkus on 10-12cm. Parim saak kasvuhoones ülesseotuna, saab kasvatada ka avamaal ja näiteks terrassipotis. Talub hästi temperatuurikõikumisi. Vastupidav kurgihaigustele. Väga hea maitse ja kibeainevaba. Pikk saagikandeperiood – juulist oktoobrini.
Kurk armastab palju soojust, palju valgust ja niiskust, samuti vajab kurk viljakat mulda. Niiskuse puudumisel saak väheneb ja viljad muutuvad kibedaks. Avamaal vali kurgile soe, päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud kasvukoht. Seemned võid külvata otse avamaale mai lõpus, juuni alguses ning katta külvid kattelooriga. Samas võid seemned külvata ka mai alguses tuppa potti (idanemistemperatuur 20…23°C) ning seejärel taimed juuni alguses (3-4 nädala pärast) avamaale või kasvuhoonesse istutada (noorel taimel peaks olema 3-4 pärislehte). Selliselt toimides saad saaki kaks nädalat varem. Enne välja istutamist tuleb taimi karastada – viia nad sombuse kuid sooja ilmaga paariks tunniks õue. Karastamise aega päev-päevalt pikendada, ning umbes nädala pärast võib taimed alalisele kasvukohale istutada. Istuta taimed pilves ilmaga ja kata esialgu kattelooriga, siis on taimedel kergem kohaneda uute tingimustega ja ka temparatuur on loori all ühtlasem. Arvesta sellega, et mulla temperatuur oleks vähemalt 15°C. Avamaal võid loori taimedele jättagi. Seemnete külvisügavus umbes 1,5cm. Istutamisel jäta taimedevaheliseks kauguseks avamaal 30-40cm, kasvuhoones 50-60cm. Ridadevaheline kaugus vastavalt 80cm ja 1m. Kasvuhoones tuleb taimed üles siduda. Kasvuperioodil väeta taimi iga kahe nädala tagant ning kasta vajadusel leige veega. Ära unusta, et kurk vajab kasvuks ja viljumiseks palju niiskust. Külma voolikuveega kasta ei tohi. Saaki korja regulaarselt vastavalt viljade valmimisele. Ära lase kurkidel üle kasvada – maitseomadused halvenevad ning taim hakkab uute viljade moodustamise asemel seemneid kasvatama.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/kasvuhoonekurk-pony-f1-2/
Ladinakeelne nimetus: Cucumis sativus
Taimeperekond: Kurk (Cucumis)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Jaapanist pärit kiirekasvuline salatitaim, mis meenutab rukolat, kuid on temast pisut maitsvam. Misuunat võib külvata mais-juunis või augusti keskel otse kasvukohale, kuigi esimesed külvid võib teha varakevadisel ajal taimi aknalaual kasvatades. Pika päeva ja kuumaga kipub taim õitsema ja lehesaak jääb väikeseks. Optimaalne idanemistemperatuur on +15–20 kraadi. Soovitatav on jätta taimedele piisavalt kasvuruumi. Kasvuaeg tärkamisest saagini on 3–5 nädalat. Taimed annavad saaki kuni külmadeni. Sobib rõdul kasvatamiseks.
Tarvitamiseks on parimad jaapani lehtnaeri õrnad pitsilised noored lehed, nendest valmistatakse salateid koos teiste salatikultuuridega. Maheda maitsega salatilehti saab noppida juba mõni nädal pärast külvamist. Sobib hästi kasutamiseks salatites, linnuliha, valge kala ja mahedamaitselise juustuga, suppides, hautistes koos nuudlite ja riisiga, omlettides ning vokiroogades. Maitsetaimedest sobivad jaapani lehtnaerist täiendama küüslauk, ingver ja tšillipipar, aga ka till, petersell ning basiilik. (Allikas: “Uudsed maitsed Jaapanist” Toivo Niiberg)
Ladinakeelne nimi: Brassica rapa subsp. nipposinica
Taimeperekond: kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: ristõielised (Brassiacaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Keskvarajane sort laiuvate väätidega. 1,5-2kg raskused viljad on helekollase koorega, pirnikujulised, viljaliha kollane aromaatne, pähklimaitseline, magus. Säilib 3-5 kuud. Nimetatakse ka keegelkõrvitsaks ja muskuskõrvitsaks. Kõrvits soojanõudliku kultuurina vajab päikesepaistelist, tuulte eest kaitstud kasvukohta ning huumusrikast viljakat mulda. Kindlasti ei tohi kõrvitsakasvatuseks kasutatav maa olla happelise mullaga, sest kõrvits ei talu happelisi muldi. Seemned külva aprilli lõpus ükshaaval pottidesse. Idaneb temperatuuril 20-23°C 10-14 päevaga. Enne kasvukohale istutamist karasta taimi – too need sombuse sooja ilmaga tuulevaiksesse kohta ja vii paari-kolme tunni pärast kasvuhoonesse tagasi. Iga päevaga pikenda taimede õues oleku aega. Piisab, kui oled taimi harjutanud nädalapäevad. Kasvukohale istuta mai lõpus – juuni alguses, siis kui muld on juba soe ja hilised kevadised öökülmad möödas. Taimed istuta vahedega 1-1,5m. Kata taimed võimalusel kattelooriga – see ühtlustab temperatuuri ja taimedel on kergem kohaneda uute tingimustega. Võid katteloori peal hoida kuni taimede õitsema hakkamiseni – siis võta loor küll ära, sest vastasel juhul ei saa putukad emasõisi tolmendama. Kõrvitsad säilitatakse temperatuuril 10-16°C kuni 6 kuud.
Viljaliha on võrreldes tavalise kõrvitsaga tihedam, aromaatsem ja õrnalt magusa, muskaadi maitsega. Samas on muskaatkõrvits soojalembelisem ja pikemalt valmiv, seega otsi talle võimalikult päikeseline ja tuulte eest kaitstud kasvukoht.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/muskaatkorvits-waltham-butternut/
Taimeperekond: Kõrvits (Cucurbita)
Taimesugukond: Kõrvitsalised (Cucurbitaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Magus minipaprika, spetsiaalselt aretatud anumates kasvatamiseks. Segus punased, kollased ja oranžid väikesed magusad viljad. Väga saagikas ja samas ka dekoratiivne! Söö värskelt või töödeldult. Päikeseküllasele rõdule või terrassile.
Paprika on väga soojust armastav kultuur, seepärast õnnestub tema kasvatamine meie kliimas üldjuhul vaid klaasi või kile all. Samas on ta ka pika kasvuajaga kultuur, seepärast külva seemned veebruari lõpust märtsi keskpaigani, soovitavalt kahe kaupa väikestesse pottidesse või ka turbatablettidesse. Hiljem, kui tõusmetel on juba esimesed lehed, näpista nõrgem taim kõrvalt ära. Kuna paprika juuresüsteem ei talu häirimist, soovitataksegi paprika kohe alguses külvata eraldi pottidesse, et siis hiljem koos mullapalliga suuremasse potti ning veel hiljem koos mullapalliga kasvuhoonesse istutada. Idanemistemperatuur 25°C, idaneb kuni 3 nädalat. Paprika vajab rohkem soojust kui tomat, seepärast vali noorele paprikataimele võimalikult soe ja valge kasvukoht (aknalaual õhkub klaasist küllalt palju külma, ning see ei pruugi paprikale just sobivaim koht olla, jälgi seda). Temperatuur peab olema vähemalt 20°C. Enne kasvuhoonesse istutamist peab taime karastama – vali selleks soe ja hajusa päikesevalgusega koht. Õhtuti vii taimed tuppa tagasi. Karasta taimi niimoodi 5-7 päeva enne lõplikule kasvukohale istutamist. Istutamisel jälgi, et sa ei vigastaks mulla- ja juurepalli, muidu jääb taim paariks nädalaks põdema. Võid katta alguses ka kattelooriga – selle all on temperatuur ühtlasem ja taimel kergem uute kasvutingimustega kohaneda.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/paprika-lunchbox-mix-f1/
Ladinakeelne nimetus: Capsicum annuum
Taimeperekond: Paprika (Capsicum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga magusa, saleda viljaga porgand. Porgandid pikad, kuni 23cm, peenikesed, mahlased ja väga maitsvad. Tärkab 14-21 päevaga. Tee iga kolme nädala tagant korduskülve, saad kauem noori porgandeid. Juurikad magusad ja säilivad hästi. Juurviljas on rohkesti A vitamiini.
Allikas: https://seemned.ee/tooted/porgand-sugarsnax-54-f1/
Ladinakeelne nimetus: Daucus carota
Taimeperekond: Porgand (Daucus)
Taimesugukond: Sarikalised (Apiaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Punapeet. Varajane (55-60 päeva). Ühtlase tumeda bordoopunase värvusega vili. Õrna magusa maitsega. Toitainete- ja rauarikas. Ümar, keskmise suurusega juur, ei lähe kergesti õitsema. Külmakindel. Värskelt tarbimiseks, töötlemiseks, säilitamiseks. Sobib varajasteks külvideks.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/peet-detroit-dark-red-2-2/
Ladinakeelne nimetus: Beta vulgaris
Taimeperekond: Peet (Beta)
Taimesugukond: Rebasheinalised (Amaranthaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Rukola. Üheaastane lehtköögivili. Taime kõrgus 25-50cm. Saak alates külvist 50 päevaga. Lihtsalt ja kiiresti kasvatatav salatitaim nii avamaal kui ka anumates kasvatamiseks. Peale korjet taastub taim kiiresti. Pikantse, veidi pähkli maitsega.
EL nõuded ja standardid
Allikas: https://seemned.ee/tooted/pold-voorkapsas/
Ladinakeelne nimetus: Eruca vesicaria
Taimeperekond: Võõrkapsas (Eruca)
Taimesugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Väga varajane Leedu sort kasvatamiseks kevadel ja sügisel. Talub hästi madalaid temperatuure. Tõusmetest 18-22 päeva. Juurikad erepunased, ümarad kuni ümar-ovaalsed. Viljaliha valge, mahlane ja maitsev.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/redis-babtu-zara/
Ladinakeelne nimetus: Raphanus sativus var. sativus
Taimeperekond: Rõigas (Raphanus)
Taimesugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Varajane sort, tõusmetest valmimiseni 90-100 päeva. Taime kõrgus umbes 40cm, külmakindel. Õrna maitsega rohelised väikesed kapsapeakesed sobivad lühiajaliseks säilitamiseks ja sügavkülmutamiseks.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/rooskapsas-long-island/
Ladinakeelne nimetus: Brassica oleracea var. gemmifera
Taimeperekond: Kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Üheaastane jaapani lehtköögivili. Redise sugulane, kuid juurvilja ei moodusta. Kiirekasvuline. Külva seemned otse kasvukohale esimesel võimalusel ja edaspidi iga 3 nädala järel. Külmakindel taim. Kasvata talveperioodil ka toas aknalaual või varakevadest alates rõdul. Lehed pehmed ja siledad, peente ja õrnade vartega. Söö peamiselt toore salatina või lisa maitseainena supile ja hautatud lihale. Toitainete ja vitamiinide sisalduselt sarnane spinatile. (Allikas: “Uudsed maitsed Jaapanist” Toivo Niiberg)
Ladinakeelne nimetus: Brassica rapa var. komatsuna
Taimeperekond: kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Brokkoli. Keskvalmiv sort – istutusest korjeni 80-90 päeva päeva. Suurte ja tihedate tumeroheliste õisikutega saagikas sort. Sobib kasvatamiseks avamaal ja kasvuhoones. Õisikuid korjatakse seni, kuni õisik on avanemata. Sobib värskelt tarbimiseks, keedetult, küpsetatult ja külmutamiseks. Väga hinnatud köögivili tervisliku toitumise austajaile.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/spargelkapsas-cezar/
Ladinakeelne nimetus: Brassica oleracea
Taimeperekond: Kapsasrohi (Brassica)
Taimesugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Spinat-ruutlehikut kutsutakse ka Uus-Meremaa spinatiks, sest looduslikult kasvab ta Uus-Meremaa, Austraalia ja Polüneesia niisketel rannikualadel. Ruutlehiku maitse on õrnem kui aedspinatil. Kuigi neid tarvitatakse köögis sarnaselt, pole nad lähisugulased. Spinat-ruutlehik kuulub kivileheliste, aedspinat maltsaliste sugukonda. Biokeemilise koostise poolest on nad aga sarnased, seega väga väärtuslikud rohelised lehtköögiviljad. Mõlemad on üheaastased rohttaimed. Suvel asendab aedspinatit edukalt spinat-ruutlehik, mis armastab just palju sooja ega putku kuuma tõttu. Kuna ta on külmaõrn ja pika kasvuajaga, on targem istikud ette kasvatada ja istutada peenrale alles pärast öökülmaohu möödumist. Spinat-ruutlehiku toiteväärtus ja maitse on aedspinatiga võrreldes ehk veidi kesisem, kuid see-eest on ta viimasest kuni kolm korda saagikam. See korvab ka pikema kasvuaja: tärkamisest esimese saagini kulub 50–70 päeva. Spinat-ruutlehikul on lihavad kolmnurksed lehed, võrreldes aedspinatiga on need väiksemad. Poollamav nõrk vars kasvab kuni 1 m pikkuseks ja moodustab rikkalikult kõrvalharusid. Väikesed kollased õied avanevad lehekaenaldes.
Tarbitakse noori lehti ja 10–15 cm pikkuseid võrseid. Pärast lõikamist hakkavad arenema uued kasvud ja nii saab täiskasvanud taimelt rohelist mahlakat massi koguda korduvalt kuni hilissügiseni. Saaki võiks noppida kord nädalas. Mida rohkem ja sagedamini lõikate, seda rohkem saaki saate. Ühe pereliikme kohta on paras istutada 1–2 taime. Ruutlehik ei lähe suve jooksul vanaks ja puiseks. Katteloori all võib ta üle elada isegi esimesed öökülmad.
Spinat-ruutlehiku seeme tärkab aeglaselt (2–4 nädalat), idanemise kiirendamiseks leotage seda enne külvi öö otsa. Istikute ettekasvatamiseks külvake seeme märtsi lõpus – aprilli algul. Peenrale istutage taimed vahekaugusega 30–40 cm. Nii mõnigi aiapidaja on aga seemne kevadel otse peenrale või kasvuhoonesse külvanud ja ka nii edukalt taimed üles kasvatanud. Külvisügavus on 3–4 cm. Kasvukohaks leidke soojalembesele ruutlehikule viljaka mullaga päikeseline ja tuulevaikne paik. Hästi sobib ta näiteks kompostihunnikule, mille nõlvalt on nõtketel vartel hea alla valguda. Seetõttu sobib ruutlehik hästi ka anumasse. Kahjurid ja haigused seda taime ei kiusa. Ruutlehiku lehti ja võrseid võib lisada toorelt salatisse ja kasutada nagu spinatit suppides ja ühepajatoidus. Külmkapis säilivad need värskena umbes nädala. Edukalt säilivad ka sügavkülmas. (Allikas: “Mahlane ja väärtuslik lehtköögivili – spinat-ruutlehik” Kaja Kurg)
Ladinakeelne nimetus: Tetragonia tetragonoides
Taimeperekond: ruutlehik (Tetragonia)
Taimesugukond: kivilehelised (Aizoaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Madalakasvuline (30-40cm), väga saagikas potitomat. Ideaalne rõdukastidesse, aknalauale, terrassipotti, kasv kompaktne. Vili väike, punane, vilja kaal umbes 20g.
Tomati seemned külva märtsis – kui sul on lisavalguse andmise võimalus taimelambiga ja sa istutad taimed köetavasse kasvuhoonesse külva seemned märtsi alguses. Kui aga kasvatad taimi loomulikus valguses ja istutad taimed mai lõpus külmkasvuhoonesse, külva seemned märtsi lõpus. Aknalauale ja rõdule kolivate tomatite seemned võid külvata juba veebruari lõpust – märtsi algusest. On selline reegel – külvist istutuseni kulub ligikaudu 60 päeva. Arvesta sellega tomatiseemneid külvates. Seemned kata umbes 1cm paksuse mullakihiga. Külvid hoitakse temperatuuril 20-25°C. Tõusmed ilmuvad üldjuhul 5-7 päevaga. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri päeval 20-22°C-ni, öösel peaks temperatuur olema 18-20°C. Kui taimel on esimesed paar pärislehte, istutatakse taimed ringi – kuni idulehtedeni mulda, sest mulla sisse sattunud varreosale tekivad samuti juured ning taim muutub tugevamaks. Nädal peale istutamist väeta tomatile mõeldud kompleksväetisega, doseerimist vaata pakendilt. Kui taimed on kasvanud nii suureks, et lehed puutuvad üksteisega kokku, on aeg nad veelkord ümber istutada – seekord eraldi pottidesse – ja jälle kuni esimeste lehtedeni mulda. Enne avamaale või kasvuhoonesse istutamist on vaja taimi karastada, selleks viiakse nad päeva teises pooles paariks tunniks õue, sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, hajusasse valgusesse. Enne õhtust jahenemist tuuakse taimed siseruumidesse tagasi. Karastamine kestab 5-7 päeva, järg-järgult aega pikendades. Avamaale ja kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed siis, kui mullatemperatuur on vähemalt 15°C ja ööpäevane õhutemperatuur vähemalt 10°C. Kasvukohale istutatud taimed on soovitatav katta kattelooriga, seal all on ühtlasem temperatuur – päeval pole nii palav ja öösel nii jahe, ning taimedel on kergem uute tingimustega kohaneda. Kõrgetele taimedele tuleb arvestada kasvuruumi 60x60cm. Liiga tiheda istutuse korral halvenevad valgusolud ja taimed ei saa piisavalt õhku, tagajärjeks on madal saagikus ja erinevad haigused. Kõrged sordid tuleb kujundada ühe- või kaheharulisteks. Taimed tuleb toestada ja kasvades üles siduda. Pidevalt tuleb eemaldada külgvõrseid, mis kurnavad asjatult taime ja vähendavad oluliselt saaki. Õitsvaid taimi soovitatakse päikesepaistelistel hommikutel kergelt raputada – see aitab õitel viljastuda. Kastetakse soovitavalt hommikupoolikuti ja mitte külma voolikuveega, vaid seisnud leige veega, siis jõuab õhuniiskus õhtuks langeda. Kui kõige alumine kobar hakkab värvuma, hakatakse eemaldama alumisi lehti, maksimaalselt kaks lehte korraga. Vastavalt taimede visuaalsele välimusele teostatakse ka tomativäetistega väetamist. Augusti alguses – keskpaigas lõigatakse taimede tipud maha, et ka viimased viljad jõuaksid moodustuda. Rohelised viljad tuleb enne külmi ära korjata ja tuua siseruumidesse järelvalmima.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/tomat-vilma-2/
Ladinakeelne nimetus: Solanum lycopersicum (sünonüüm: Lycopersicon esculentum)
Taimeperekond: Maavits (Solanum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Kõrgekasvuline keskvarajane sort. Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Tuntud ja hinnatud sort. Viljad 125-150 grammi, erkpunased, lapikümarad, kobaras 4-6 vilja. Tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115-120 päeva. Vastupidav ruugehallitusele. Kasvatamiseks kasvuhoones.
Tomati seemned külva märtsis – kui sul on lisavalguse andmise võimalus taimelambiga ja sa istutad taimed köetavasse kasvuhoonesse külva seemned märtsi alguses. Kui aga kasvatad taimi loomulikus valguses ja istutad taimed mai lõpus külmkasvuhoonesse, külva seemned märtsi lõpus. Aknalauale ja rõdule kolivate tomatite seemned võid külvata juba veebruari lõpust – märtsi algusest. On selline reegel – külvist istutuseni kulub ligikaudu 60 päeva. Arvesta sellega tomatiseemneid külvates. Seemned kata umbes 1cm paksuse mullakihiga. Külvid hoitakse temperatuuril 20-25°C. Tõusmed ilmuvad üldjuhul 5-7 päevaga. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri päeval 20-22°C-ni, öösel peaks temperatuur olema 18-20°C. Kui taimel on esimesed paar pärislehte, istutatakse taimed ringi – kuni idulehtedeni mulda, sest mulla sisse sattunud varreosale tekivad samuti juured ning taim muutub tugevamaks. Nädal peale istutamist väeta tomatile mõeldud kompleksväetisega, doseerimist vaata pakendilt. Kui taimed on kasvanud nii suureks, et lehed puutuvad üksteisega kokku, on aeg nad veelkord ümber istutada – seekord eraldi pottidesse – ja jälle kuni esimeste lehtedeni mulda. Enne avamaale või kasvuhoonesse istutamist on vaja taimi karastada, selleks viiakse nad päeva teises pooles paariks tunniks õue, sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, hajusasse valgusesse. Enne õhtust jahenemist tuuakse taimed siseruumidesse tagasi. Karastamine kestab 5-7 päeva, järg-järgult aega pikendades. Avamaale ja kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed siis, kui mullatemperatuur on vähemalt 15°C ja ööpäevane õhutemperatuur vähemalt 10°C. Kasvukohale istutatud taimed on soovitatav katta kattelooriga, seal all on ühtlasem temperatuur – päeval pole nii palav ja öösel nii jahe, ning taimedel on kergem uute tingimustega kohaneda. Kõrgetele taimedele tuleb arvestada kasvuruumi 60x60cm. Liiga tiheda istutuse korral halvenevad valgusolud ja taimed ei saa piisavalt õhku, tagajärjeks on madal saagikus ja erinevad haigused. Kõrged sordid tuleb kujundada ühe- või kaheharulisteks. Taimed tuleb toestada ja kasvades üles siduda. Pidevalt tuleb eemaldada külgvõrseid, mis kurnavad asjatult taime ja vähendavad oluliselt saaki. Õitsvaid taimi soovitatakse päikesepaistelistel hommikutel kergelt raputada – see aitab õitel viljastuda. Kastetakse soovitavalt hommikupoolikuti ja mitte külma voolikuveega, vaid seisnud leige veega, siis jõuab õhuniiskus õhtuks langeda. Kui kõige alumine kobar hakkab värvuma, hakatakse eemaldama alumisi lehti, maksimaalselt kaks lehte korraga. Vastavalt taimede visuaalsele välimusele teostatakse ka tomativäetistega väetamist. Augusti alguses – keskpaigas lõigatakse taimede tipud maha, et ka viimased viljad jõuaksid moodustuda. Rohelised viljad tuleb enne külmi ära korjata ja tuua siseruumidesse järelvalmima.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/tomat-erk/
Ladinakeelne nimetus: Solanum lycopersicum
Taimeperekond: Maavits (Solanum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Madalakasvuline põõsastomat, keskhiline saagikas sort kasvatamiseks avamaal või kiletunnelis. Vili punane, ploomikujuline, kaal 30-50gr, viljaliha tihe. Sobib grillimiseks ja konserveerimiseks.Väheste seemnetega. Haiguskindel. Kasvata ka rõdu- või terrassipotis. Kobartomat.
Tomati seemned külva märtsis – kui sul on lisavalguse andmise võimalus taimelambiga ja sa istutad taimed köetavasse kasvuhoonesse külva seemned märtsi alguses. Kui aga kasvatad taimi loomulikus valguses ja istutad taimed mai lõpus külmkasvuhoonesse, külva seemned märtsi lõpus. Aknalauale ja rõdule kolivate tomatite seemned võid külvata juba veebruari lõpust – märtsi algusest. On selline reegel – külvist istutuseni kulub ligikaudu 60 päeva. Arvesta sellega tomatiseemneid külvates. Seemned kata umbes 1cm paksuse mullakihiga. Külvid hoitakse temperatuuril 20-25°C. Tõusmed ilmuvad üldjuhul 5-7 päevaga. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri päeval 20-22°C-ni, öösel peaks temperatuur olema 18-20°C. Kui taimel on esimesed paar pärislehte, istutatakse taimed ringi – kuni idulehtedeni mulda, sest mulla sisse sattunud varreosale tekivad samuti juured ning taim muutub tugevamaks. Nädal peale istutamist väeta tomatile mõeldud kompleksväetisega, doseerimist vaata pakendilt. Kui taimed on kasvanud nii suureks, et lehed puutuvad üksteisega kokku, on aeg nad veelkord ümber istutada – seekord eraldi pottidesse – ja jälle kuni esimeste lehtedeni mulda. Enne avamaale või kasvuhoonesse istutamist on vaja taimi karastada, selleks viiakse nad päeva teises pooles paariks tunniks õue, sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, hajusasse valgusesse. Enne õhtust jahenemist tuuakse taimed siseruumidesse tagasi. Karastamine kestab 5-7 päeva, järg-järgult aega pikendades. Avamaale ja kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed siis, kui mullatemperatuur on vähemalt 15°C ja ööpäevane õhutemperatuur vähemalt 10°C. Kasvukohale istutatud taimed on soovitatav katta kattelooriga, seal all on ühtlasem temperatuur – päeval pole nii palav ja öösel nii jahe, ning taimedel on kergem uute tingimustega kohaneda. Kõrgetele taimedele tuleb arvestada kasvuruumi 60x60cm. Liiga tiheda istutuse korral halvenevad valgusolud ja taimed ei saa piisavalt õhku, tagajärjeks on madal saagikus ja erinevad haigused. Kõrged sordid tuleb kujundada ühe- või kaheharulisteks. Taimed tuleb toestada ja kasvades üles siduda. Pidevalt tuleb eemaldada külgvõrseid, mis kurnavad asjatult taime ja vähendavad oluliselt saaki. Õitsvaid taimi soovitatakse päikesepaistelistel hommikutel kergelt raputada – see aitab õitel viljastuda. Kastetakse soovitavalt hommikupoolikuti ja mitte külma voolikuveega, vaid seisnud leige veega, siis jõuab õhuniiskus õhtuks langeda. Kui kõige alumine kobar hakkab värvuma, hakatakse eemaldama alumisi lehti, maksimaalselt kaks lehte korraga. Vastavalt taimede visuaalsele välimusele teostatakse ka tomativäetistega väetamist. Augusti alguses – keskpaigas lõigatakse taimede tipud maha, et ka viimased viljad jõuaksid moodustuda. Rohelised viljad tuleb enne külmi ära korjata ja tuua siseruumidesse järelvalmima.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/tomat-roma/
Ladinakeelne nimetus: Solanum lycopersicum
Taimeperekond: Maavits (Solanum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
Potitomat. Madal rõdutomat. Taim kompaktne, viljad väikesed, kaaluga kuni 30 g, punased. Sort on saagikas ja hea haiguskindlusega, viljad lõhenemiskindlad. Sobib kasvatamiseks kõikvõimalikes anumates, toas aknalaual, rõdukastis, lodzal, terrassil jne.
Tomati seemned külva märtsis – kui sul on lisavalguse andmise võimalus taimelambiga ja sa istutad taimed köetavasse kasvuhoonesse külva seemned märtsi alguses. Kui aga kasvatad taimi loomulikus valguses ja istutad taimed mai lõpus külmkasvuhoonesse, külva seemned märtsi lõpus. Aknalauale ja rõdule kolivate tomatite seemned võid külvata juba veebruari lõpust – märtsi algusest. On selline reegel – külvist istutuseni kulub ligikaudu 60 päeva. Arvesta sellega tomatiseemneid külvates. Seemned kata umbes 1cm paksuse mullakihiga. Külvid hoitakse temperatuuril 20-25°C. Tõusmed ilmuvad üldjuhul 5-7 päevaga. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri päeval 20-22°C-ni, öösel peaks temperatuur olema 18-20°C. Kui taimel on esimesed paar pärislehte, istutatakse taimed ringi – kuni idulehtedeni mulda, sest mulla sisse sattunud varreosale tekivad samuti juured ning taim muutub tugevamaks. Nädal peale istutamist väeta tomatile mõeldud kompleksväetisega, doseerimist vaata pakendilt. Kui taimed on kasvanud nii suureks, et lehed puutuvad üksteisega kokku, on aeg nad veelkord ümber istutada – seekord eraldi pottidesse – ja jälle kuni esimeste lehtedeni mulda. Enne avamaale või kasvuhoonesse istutamist on vaja taimi karastada, selleks viiakse nad päeva teises pooles paariks tunniks õue, sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, hajusasse valgusesse. Enne õhtust jahenemist tuuakse taimed siseruumidesse tagasi. Karastamine kestab 5-7 päeva, järg-järgult aega pikendades. Avamaale ja kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed siis, kui mullatemperatuur on vähemalt 15°C ja ööpäevane õhutemperatuur vähemalt 10°C. Kasvukohale istutatud taimed on soovitatav katta kattelooriga, seal all on ühtlasem temperatuur – päeval pole nii palav ja öösel nii jahe, ning taimedel on kergem uute tingimustega kohaneda. Kõrgetele taimedele tuleb arvestada kasvuruumi 60x60cm. Liiga tiheda istutuse korral halvenevad valgusolud ja taimed ei saa piisavalt õhku, tagajärjeks on madal saagikus ja erinevad haigused. Kõrged sordid tuleb kujundada ühe- või kaheharulisteks. Taimed tuleb toestada ja kasvades üles siduda. Pidevalt tuleb eemaldada külgvõrseid, mis kurnavad asjatult taime ja vähendavad oluliselt saaki. Õitsvaid taimi soovitatakse päikesepaistelistel hommikutel kergelt raputada – see aitab õitel viljastuda. Kastetakse soovitavalt hommikupoolikuti ja mitte külma voolikuveega, vaid seisnud leige veega, siis jõuab õhuniiskus õhtuks langeda. Kui kõige alumine kobar hakkab värvuma, hakatakse eemaldama alumisi lehti, maksimaalselt kaks lehte korraga. Vastavalt taimede visuaalsele välimusele teostatakse ka tomativäetistega väetamist. Augusti alguses – keskpaigas lõigatakse taimede tipud maha, et ka viimased viljad jõuaksid moodustuda. Rohelised viljad tuleb enne külmi ära korjata ja tuua siseruumidesse järelvalmima.
EL nõuded ja standardid, standardseeme (ST)
Allikas: https://seemned.ee/tooted/tomat-vilma-2/
Ladinakeelne nimetus: Solanum lycopersicum (sünonüüm: Lycopersicon esculentum)
Taimeperekond: Maavits (Solanum)
Taimesugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Leia e-kataloogist ESTER.
