Osalejate tagasiside

Ameerika kirjanik Aaron Edward Hotchner on kirjutanud Ernest Hemingwayst väga südamlikult ja siiralt. Temagi elu oli kulgenud nagu Ameerika mägedes üles ja alla. Eks niisugune see elu ongi. Meelde jäi mõte “Vaesus on midagi romantilist, kui oled alles noor ja lootusrikas” (lk 141). (Imbi M)

Soovitan. Eriti hea on lugeda, kui Hemingway kirjaniku ja inimesena huvi pakub. Mina lugesin sellele lisaks ka Naomi Woodi “Mrs. Hemingway’d” ja Paula McLaini “Pariisi abikaasat”. Kõik kolm olid väga head raamatud. (Triin S)

Tõeliselt südantsoojendav elulooraamat kirjanik Ernest Hemingwayst. Väga värskendav lugemine. Naerda ja nutta koos Hemingwayga, lugedes taaskord läbi selle särava elulooraamatu, mis ütleb kirjaniku kohta tema mõistmiseks nii paljugi. (Tiiu V)

E. Hemingway usaldas oma sõbrale palju saladusi ‒ soovitan! Meri tekitas Ernestis alati ülendatud meeleolu (sama siin…). Meeleheitlik kirjutamistung sünnitas erilisi raamatuid. (Raissa S)

Äärmiselt südamlik raamat heitis valgust Hemingway elusse ja teda mõistame ja austame jätkuvalt. Ahmisin ühe hingetõmbega raamatut, mis oli nii värvikalt ja südamlikult kirjutatud. (Inge M)

Eluväärtuse üle paneb mõtlema. Samuti, miks me teeme teine teisele seda, mida teeme. (Liis L)

Hemingway sõbra poolt Hemingway enda räägitu põhjal kirja pandud lugu sellest, kuidas purunes tema esimene abielu. Raamatus on juttu ka Hemingway legendaarsetest seiklustest. Hadley oli Hemingway jaoks naine, kes jäi alatiseks tema hinge. Armastus vajab pühendumist ühele. Romantiline raamat. Vähemalt oli Hemingwayl midagi head ja ilusat meenutada. (Esta K)

Laiendab teadmisi. Samuti, et kuidas elati 60-100 aastat tagasi. Väga huvitav. Ergutas uuesti lugema „Pidu sinus eneses“ jt. (Heda K)

Hemingway on kirjutanud, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast.* Selline tähelepanek kutsub lugema. Hemingway elus oli periood, mil ta ei suutnud valida kahe naise vahel ja jäi ilma mõlemast. Kõik see, mis oli parim naistes, kellest ta kirjutas, pärines tema esimesest abikaasast. (Evi K)

* E. Hemingway “Kellel on ja kellel pole”, lk 212: “Igast käidavamast lõunamere sadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast…”

Soovitan. Huvitav lugemine just neile, kes on Hemingway raamatuid lugenud. Emotsioonid on kahetised, helged aga samas ka kurvad. (Maia K)

Kiire sissepõige vanameistri värvikasse ellu – tõi meelde Key Westi ja tema majamuuseumi külastuse. Oligi nii, soovitan! Geniaalsusest hulluseni on vaid üks samm – raamatut lugedes tuli see vana tõde jälle meelde. (Kristi T)

Autor, suure kirjaniku sõber, avab E. Hemingway elu raskemad perioodid, avab tema hingesopid. Iga inimese elu on uus ja tundmatu rada. Me teeme valikuid, eksime otsustes. (Hele-Maire B)

Väga huvitav raamat. Soovitan kõigile. (Liina S)

Suur tänu Tiina Toometile, kes on selle tõlkinud taani keelest. Tõlge on tehtud lihtsate lausetega ja seda on väga lahe lugeda. Minu põlvkond on üles kasvanud Pipiga. Pipi on tõeline rahvuskangelane, jättes varju isegi Kalevipoja. “Maailmas on nüüdseks müüdud 56 miljonit Pipi-raamatut ja Pipi-lood on tõlgitud 65 keelde.” (lk 210). Astrid Lindgreni suurepärast loomingut tunnevad eestimaalased minu meelest paremini kui kohalikke kirjanikke. Kahju küll, aga see on tõsi. Oleme vaesed, aga oleme ausad. Ausus on üle kõige. Suure südamesoojusega loen Astrid Lindgreni sõnu: “Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on.” (teose tagumisel kaanel). (Imbi M)

Astrid Lindgreni raamatuid tasub ka täiskasvanuna aeg-ajalt lugeda. Isegi siis kui oled seda juba varemgi teinud. See on aegumatu-surematu… Samavõrra on hea lugeda raamatuid Astrid Lindgreni elust ja loomingust. Lugegem, sest nii saavad selgemaks need lapsepõlve süütud-muretud mängud… Raamatut täiendab mõned aastad tagasi valminud film „Astrid Lindgreni rääkimata lugu”. (Ester L)

Soovitan! Elutark, humaanne, täis suurt armastust elu vastu. Laste hingeelu mõistev! Päikseline. Igas vanuses on võimalik olla lapselikult õnnelik. Elujaatav. (Helle M)

Põhjalik ülevaade Astrid Lindgreni elust, kirjutamisest, tunnetest ja läbielamistest, üksindusest ja paljustki veel. Tahaks uuesti läbi lugeda Lindgreni teosed, võibolla teistsuguse pilguga. (Silvi L)

Astrid Lindgreni loominguga oleme me kindlasti kõik tuttavad. Raamat annab ülevaate ka Astrid Lindgreni eraelust, tema unikaalsest “sõjapäevikust”, tööst Rootsi luures. Ta tegutses ka kirjastuses toimetajana, oli suure poliitilise mõjujõuga kirjanik, võttes sõna erinevatel ühiskondlikel teemadel ja aktiivne keskkonnakaitsja.
Väga põhjalik ja mahukas, aga kindlasti tasub lugemine ette võtta. (Anu P)

Hea ja põhjalik ülevaade maailmakuulsa lastekirjaniku ja kodaniku eluloost. Üllatuseks oli kirjaniku nii soe suhtumine murretesse ja tema stenograafiaoskus. Üks tsitaat leheküljelt 303: “Mitte ükski teine teabevahend ei suuda asendada raamatut [fantaasia] kasvulavana /…/”. (Mari T)

Mitu korda loetud raamatud, mida ma ei väsi soovitamast. Esimene koosneb USA stsenaristi ja kirjanku Helene Hanffi ning Londoni antikvariaadi töötajate kirjavahetusest. Helene oli nimelt arenenud esteetikameelega kirglik raamatusõber, mistõttu ta tellis raamatuid Londonist, sest sealt sai lihtsalt ilusamaid väljaandeid kui USAst. Teine raamat räägib tema külaskäigust Londonisse. Need tekstid annavad muuhulgas tunnistust ka sõjajärgsetest oludest nii siin- kui sealpool ookeani, Helene heldusest, terasest meelest ja huumorisoonest. Näiteks kirjutab ta Londonis olles, et pank on „sama inimsõbralik kui kobra“ (lk 160). Humoorikad ja südamlikud raamatud. (Leelo J)

Raamatu eessõna oli sedavõrd ülistav, et ootused olid lugema asudes kõrged, aga paraku selgus, et täitsa tavaline teos. Muljetavaldav oli ameeriklanna huvi ja teadmised Inglismaa ning Londoni kohta. Igal juhul järgmine kord, kui hakkan Londonisse reisima, sirvin teose veelkord läbi, sest palju põnevaid paiku leiab vihjetena sellest raamatust küll. (Viire V)

Väga mõnus lugemine naisest, kes täidab oma unistuse reisida Londonisse tänu sellele, et läheb tutvustama enda kirjutatud raamatut. Tore on see optimism, millega peategelane leiab uusi tuttavaid, kes talle sõbralikult teevad välja lõuna- ja õhtusööke, mille tõttu ta saab pikendada Londonis viibimise aega. (Evi K)

Soovitan. Humoorikas, lahe lugemine, nauditav keelekasutus. Oleks selliseid teoseid rohkem! See sobiks hästi nn öökapiraamatute hulka. Või ka mitte ‒ seda on raske käest panna enne viimast lehekülge. (Mare A)

Hea ajaviiteraamat. Soovitan! Mulle meeldis, et kirjutatud lihtsalt ja tabavalt ja naiselikult! (Inge M)

Tore järg raamatule „Charing Cross Road 84“. Humoorikas ja vaimukas. Positiivne ja seikluslik raamat. (Esta K)

Soovitan, sest kirjeldab hästi tundeid ja emotsioone, mida Inglismaale või Londonisse reisides oodata. Vastupidiselt soovitatule lugesin raamatut enne „Charing Cross Road 84“. Lugedes meenusid enda mõtted ja tunded, mida olen kahe Londoni külastuse ajal kogenud. Tahaks jälle minna. (Kristi T)

Raamat on kirjutatud lihtsalt ja soravalt, kerge lugeda, aga raske enne lõppu käest ära panna. Raamatu kangelanna Helene, kes on Londonisse sõitnud Ameerikast, et tutvustada oma raamatut, on nii vahetu ja vaimukas. (Triinu M)

Väga humoorikas, lahe! Kui väga tahta, on võimalik jõuda oma unistuste täitumiseni. Ja raamatud (kirjandus, kirjanikud) võivad siduda ja luua sõprust väga erinevate inimeste vahel. (Eve R)

Inglismaa reisi vältel peetud päevik. Helene Hanff läks Inglismaale “otsima inglise kirjanduse Inglismaad” (lk 10). Teda ootab ees üpris pingeline seltsielu. Vaatamisväärsustega tutvumine, lõuna- ja õhtusöögid, intervjuud ja külaskäigud. Nautisin lugemist. (Anu P)

Kui oled läbi lugenud “Charing Cross Road 84”, siis see raamat on puhas nauding autori Londoni külastamisest. Mul oli sama unistus alates keskkoolist. Minu teadmised ja võimalused olid “minid” võrreldes autoriga, kuid 2008. aastal oli minulgi võimalus Londonis viis päeva olla. Nüüd raamatut lugedes kõnniksin justkui temaga koos. (Elle P)

Ei oska seisukohta võtta. Arvestades ajastut, mil see kirjutati, siis selleaegsetele läks see peale. Minule ei andnud mingeid emotsioone. Ilmselt on jälle tegu lugemise kunstiga. (Kadri M)

Hea lahe lugemine. Hea kerge tunne. Palju lahedaid ütlemisi. Oleks nagu ise Londonis. Eriti meeldis ütlus: „Iga pank, kuhu olen kunagi sisse jalutanud, on umbes sama inimsõbralik kui kobra“ (lk 160) (Anne S)

Soovitan, sest tundub, et raamatuhuvilistele meeldib lugeda raamatuhuvilistest. Soovitan neile, kellele istub päevikuvorm. Muhe huumor. Samas südamlik oma inimestevaheliste suhetega. (Sirje N)

Soovitan kui meeleolukat ja kergesti loetavat kirjavahetust iseloomustamaks 20-aastast perioodi eri maailmajagudes. Südamlik sissevaade elule ja inimestele erinevatel mandritel, mis kosutas hinge ja viitas suhtluse olulisusele inimeste vahel, jättes sooja tunde. (Epi U)

Soovitan. Raamat on hariv, aus, kirjeldus elust nagu see oli. Sellise inimesege nagu oli Helene Hanff tahaks isegi tutvuda ja sõbraks saada. (Mare A)

Tõsiste raamatusõprade kirjavahetus muudab nad päris sõpradeks. Mind liigutas väga autori pühendumus inglise kirjandusse. Ta tahtis lugeda vahetult “kohal olnud” autoreid, mitte fiktsioone. (Elle P)

Huvitav kirjavahetus New Yorgi miss Hanffi ja Londonis tegutseva raamatukaupluse vahel. Soovitan lugeda ka selle järge „Bloomsbury Streeti hertsoginna“. Tore raamat, oli mõnus lugeda. (Esta K)

Väga soovitan inimestele, kellele meeldivad raamatud, ka kasutatud raamatud. Kes oskavad raamatuid hoida, imetleda ja neid ka lugeda. Lk 17: „Armastan kasutatud raamatuid, mis langevad lahti leheküljelt, mida eelmine omanik kõige sagedamini luges.“ Sõbraks võib saada ja sõbraks jääda ka kirjade teel. (Silvia M)

Väga südamlik, vaimukas ja hariv lugemine. Soovitan soojalt nautida mõlemat raamatut. Mulle isiklikult meeldis „Charing Cross Road 84“ rohkem – sõjajärgse olustiku kujutamine, aastaid kestev sõprus, hämmastav lugemus. (Silvi L)

Soovitan lugeda eelarvamusteta ja inimestele, kes ei oota väga kiiret või põnevat sisu. Voolav ja rahulik lugemine, mis kindlasti põnev ajalugu tundvale ja ajaloost huvitatud lugejale. Omapärane rännak inimeste kirjavahetusse ja sealt algavasse sõprusesse. (Eve L)

Mulle meeldis selle raamatu idee ja vahva kirjavahetus (ja mõnes mõttes kaubavahetus), aga kuidagi ootused olid kõrgemad ja erakordset lugemiskogemust see raamat mulle ei pakkunud. Samas raamatu lugemist ka ei kahetse, aga järgmist osa ette võtta ei plaani. (Sandra O)

Soovitan inimestele sünniaastaga 1940-1959 – siis kui veel kirjutati kirju (paberkandjale)… Vaikne kulgev teekond… Kirjavahetuslik teekond 20 aastat! (Heli E)

Meeldis, soovitan igale raamatutest ja lugemisest vaimustatud lugejale. New Yorgi kirjanikust kliendi ja raamatupoe esindaja vahelisest ametlikust kirjavahetusest kujuneb isiklik sõprus, mis pannakse kirja ja avaldatakse raamatuna. Selle kirjastamine Inglismaal võimaldab rahaliselt Helen Hanffil teostada unistus ‒ külastada lõpuks, küll 20 aastat hiljem Londoni. Igaüks leiab külastatavast maast seda, mida ta sealt otsima läheb. Raamat meenutas mulle esialgu kohustuslikku kirjavahetust mehe kauge sugulase sakslannast abikaasa (olen olnud saksa keele õpetaja) ja eesti sugulaste vahel. Ka see kujunes sõpruseks kuni asjaosaliste surmani. (Leili K)

Ma soovitan kindlasti lugeda mõlemat raamatut ja järjest, sest nii ei lähe see fluidum ja meeleolu vahepeal kaotsi. Esimene raamat tekitab nostalgiat ja annab päris värvika vaate, samal ajal sama keeleruumi ja huviga inimeste erinevast keskkonnast ja kasvatusest. Teine osa viib jälle inspireerivale ja ajaloolisele rännakule praeguses Londonis. Tekkis kohe tahtmine ise H. Hanffi reisiteekond läbi käia ja emotsioone koguda. (Karit R)

Soovitan kõigile, kes on huvitatud meile tundmatust inlise kirjandusest ja kultuurist. Kurb. Tahaks kõiki nimetatud teoseid lugeda, aga kahjuks ei valda ma inglise keelt ja aega napib samuti. (Mari T)

Väga hea raamat. Kuna mul tuleb igal hommikul bussis raamatut lugedes uni peale, siis oleks ju päris tore kui keegi hommikuti raamatuid ette loeks. Pikad sõidud mööduksid palju kiiremini. (Triin S)

Armastus sõnade, raamatute vastu ja läbi sõnade. Kõigile romantikutele. Nii armas armastusromaan! (Silvi L)

Soovitan. Haarav. Nauditav stiil. Nõnda nagu selle teose tegelased said päästetud tänu kirjandusele, võib raamatu lugemine päästa mõne lugeja. (Mare A)

Tore lugu sellest, kuidas peategelane, kes vihkab oma tööd, leiab rongist mälupulga Julie päevikuga. Päevikut ette lugedes armub noormees Juliesse ja otsib ta üles. Tore õnneliku lõpuga lugu. Seikluslik ja paeluv lugu, mida oli põnev lugeda. (Esta K)

Soovitan raamatut. Väga mõnus ladus lugemine oli. Hästi kirjutatud raamat. Raamatut oli raske käest panna enne kui viimane lehekülg loetud. Ja tekitas imetlust, et kuidas kohati täiesti mõttetust asjast (näiteks tualeti kahhelkividest) saab nii ladusalt ja mõnusalt kirjutada. (Katrin P)

Väga kerge ja lihtne raamat, mis räägib raamatutest. Raamat on piisavalt hästi kirjutatud, et tahad kindlasti teada, kuhu lugu lõpuks välja jõuab. Lugemist alustades ma kindlasti ei oleks osanud ette aimata, mis seal siis lõpuks saab. Kirjanik on välja tulnud väga huvitava ideega, mis seostub raamatutega ning sellest oli huvitav lugeda. Samuti suutis ta väga triviaalsetest asjadest (nagu käimlahoidja igapäevatöö) kirjutada huvitavalt. Kohati võib-olla oli liiga palju ebameeldivaid detaile, aga samal ajal see tegigi raamatust hea raamatu. (Gerda S)

Väga südamlik ja humoorikas raamat. See on raamat ÜKSINDUSEST. Üksindusest üha arenevas maailmas. Ja RAAMATUTEST, nende olulisusest meile. (Eve R)

Aktuaalne teema: üksildaste inimeste kokkusaamine. Hea idee teostamine, hea trükikiri, paraja pikkusega peatükid. Uskumatu, et selline põhjus mulle, pidevalt lugevale inimesele, on tähtis. Üllatav, kuidas antud nimi võib inimese elusaatusele pitseri vajutada. Me vajame sugulashingi, et elule sihti leida ja sõpru, kes innustavad ja toetavad. (Leili K)

Soovitan, sest see on tõesti haarav teos. Pole palju raamatuid, mis mind päriselt köidaks. Kuid selle lugesin ühe õhtuga läbi, sest ei suutnud seda käest panna. Ma reaalselt armastan seda raamatut. Spoiler alert: viimased laused võtsid pisara silma! (Triinu P)

Hästi kirjutatud. Mõnus lugemine. Hea lugemiselamus. Tekitas romantilisi tundeid. Soe ja kaasahaarav. (Rita M)

Teoses on esile toodud meie argipäev ja väga humoorikalt. Tore! Kui palju emotsioone argistes tegevustes! (Hele-Maire B)

Mees, kes vihkab oma tööd ‒ vähesed meie seast ei ole sellised. Aga armastab väga raamatuid ‒ selliseid inimesi õnneks leidub, kuigi alati võiks rohkem. Pigem introvertne, tagasihoidlik ‒ selliseid leiab Eestist kõvasti rohkem, kui Prantsusmaal. Intelligentne ‒ suur eelis massi ees. Kummaline hobi, millega hoida end tasakaalus ‒ jagada vagunitäie inimestega suvalisi katkeid suvalistest raamatutest. Ja ometi saab sellest alguse terve sündmuste jada, mis muudab tema elu ettenägematult radikaalselt.
See oli lihtsalt niivõrd värskendav, huvitavate karakteritega värvikas lugu, et no igati minu maitse. Trillerit ja romantikat ja rutiinset halli argipäeva ning siis sekka pensionäre erutavad hetked etteloetavast jutustusest. Täiega lemmik! (Elo H)

Soovitan. Lugemist ja raamatuid esiletõstev raamat. See on jälle üks minu lemmikutest sarjas Punane raamat. Soe, helge ja lummav. (Malle J)

Põnev detektiivilugu neile, kes armastavad ka ulmet ja inglise kirjandust. Tekitas huvi lugeda “Jane Eyre” raamatut, mis ilmselt osutub nüüd üsna teistsuguseks kogemuseks. (Tanel P)

Väga põnev lugemine ulmesõpradele. Põnevust jätkub lõpuni. (Imbi M)

Olen küll suur ulme lugeja ja eriti meeldivad nihestatud reaalsuse ja paralleelmaailmade või -aja mõttemängud, aga selles raamatus oli lõpuks kõike nagu minu jaoks liiga palju. Ei saa olla väga hea põnevik kui tõsiselt kaalud, kas viitsid seda lõpuni lugeda… Vast oli asi minus ja teistele meeldib. Minu poolt ideede eest koolipoisi “3”. (Kersti T)

See on üks imeline raamat ‒ tõeline hea tuju tekitaja. Mulle meeldisid nii tegelased, tegevusliinid kui soojus, mis kogu raamatut iseloomustab vaatamata rasketele teemadele, mida ka käsitletakse. Soovitan! (Sandra O)

Meeldisid nii raamat kui ka selle järgi tehtud film. Mõlemad on väga südamlikud ja ühtlasi ka kurvad, kui kujutavad okupatsiooniaegset elu Guernsey saarel. Samas on peategelane Juliet Ashton justkui päikesekiir, mis saareelanikele lootust ja õnne toob. Kindlasti soovitan lugeda. (Reelika L)

Neile, keda ei kohuta II maailmasõja olustik. Kunagi elati teisiti ja samas mitte üldse (hingeliselt) halvemini. (Liis L)

Tundub, et enamus raamatuid, milles on juttu raamatutest ja lugemisest, kipuvad ikka väga head olema. Sama on selle raamatuga. Aeg oli masendav, aga raamatud ja lugemine andsid inimestele hoolimata valitsevast korrast nii palju juurde. Soovitan! P.S. Raamat oli parem kui film. (Triin S)

Soovitan kindlasti lugeda. Raamat koosneb kirjadest ja telegrammidest. Kuna ma ise ei mäletagi, millal viimati kellegile posti teel sõnumeid saatsin, siis oli eriti põnev lugeda, kuidas tegelased jagasid mõtteid ja uudiseid kirjade kaudu. (Triinu M)

Kartulikoorepiruka täidiseks on kartulipuder, kurnatud peedid maitseks ja koorikuks kartulikoored. Kaasahaarav ja tore raamat lugemishuviliste seltsist. Ja kõigest muust koos huumoriga. Selles raamatus on mingit aimatavat stiili ja peenust, kuigi ta on ikkagi selline „uinumise-eelne“ kirjandus. Mõnus, kerge ja humoorikas. Ehtinglaslik! Sõjamälestused lisavad sügavama mõõtme. (Tiiu V)

Lootust toov raamat, mis annab sõnumi, et üheskoos üksteist toetades saame kõigest läbi ja kõigega hakkama. Elada üle II maailmasõja õudused võõrvägede okupatsioonis ja selleks oli ainult vaja üksteise toetust ‒ kogukonda, millele andis sädeme kirjandusselts. (Tiina S)

Hell ja südamlik kirjade kogumik, millest selgub, et üle elada II maailmasõja koledused, on head kõik vahendid ja teiste inimeste tugi ülioluline. Kuidas oli võimalik seapraadi süües koguda kokku selline tore kogukond ja see toimis. (Evi K)

No ikka soovitan, ilusarmas lugu. Ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. (Mari T)

Soovitan neile, keda huvitab kergem lugemine ja sõjaajalugu. Ei soovita neile, keda naiste isiklikud teemad ja jutuvada võib tüüdata. Olin imestunud, et üks raamat saab samaaegselt olla huvitavaid fakte edasiandev ja veidi ka tüütuna mõjuv tegelaste ühetaolisuse tõttu. (Kadri K)

Soovitan. Tore ja südamlik lugu II maailmasõja aegsest ja järgsest elust väikesaarel. (Eha A)

Raamat oli üllatavalt hea. Vaatasin filmi juba siis, kui see välja tuli, kuid raamatut ei olnud varem jõudnud lugeda. Nüüd siis oli hea võimalus see ette võtta. See on esimene raamat, mida mina olen lugenud, mis on tervenisti koosnenud ainult inimestevahelisest kirjavahetusest. Seda oli värskendav lugeda. Alguses nagu ei saanud eriti vedama, aga pärast enam ei saanud pidama. Mulle väga meeldis, kuidas oli kirjeldatud inimestevahelisi suhteid ning missuguseid häid omadusi nad üksteises välja tõid. Muidugi temaatika oli üsnagi raske, räägiti veidi sõjast ning sõjajärgsest elust, kuid vaatamata raskele elule olid tegelased siiski õnnelikud ja suutnud leida elus helgeid hetki ning positiivseid inimesi. Südamlik raamat, soovitan küll! (Gerda S)

Väga hea ajaviitekirjandus. Pisut põnevust, mõni ootamatu pööre, pisut romantikat. Tegelased olid mitmekihilised ja usutavad. Film oli samuti väga hea ja suutis kajastada raamatu õhustikku. (Kersti T)

Meeldis. Raskest ajast kirjutatud. Paneb mõtlema inimeste saatuse üle. Kuidas keegi otsustab, mis teha teiste maade ja nende inimestega. Kui oled võitja, on kõik lubatud. Õnneks ei olnud kõik sellised. (Anne S)

Väga meeldiv lugemine, huvitavad väljendused – “Mehed surusid kätt – kaks lõtva kätt, mis panustasid käepigistusse neurasteenilise molluski energia.” (lk 164) – ja mitmekihiline tegevuste kulg ja teemakäsitlus. Autor lükkab ühe tegevusliini käima, siis annab vihje, mis võiks olla tõde loo taga ning alles päris lõpus selgub tegelik lugu. Ning läbi raamatu on näha, kuidas ja keda need erinevad stsenaariumid mõjutavad. Kuidas mõjutab raamatu kirjastamine müstilise autori perekonda, kogukonda, kuidas see mõjutab kirjanduskriitikut, kes soovib tõde jalule seada ning tema uuringuga seotud lähikondseid ning milline on raamatu peategelaste motivatsioon ja omavahelised suhted. Üksi tegevus ei ole isolatsioonis, vaid käivitab ahela, mis mõjutab paljusid, nii positiivselt, aga kahjuks ka negatiivsel moel. (Miryam V)

Soovitan lugeda, kuigi mulle meeldis Foenkinose “Delikaatsus” rohkem, aga ka “Henri Picki müsteerium” oli huvitav ja ootamatu lõpuga. (Triin S)

Raamat oli haarav. Lugesin teost justkui vaadanuks Woody Alleni filmi ootamatute süžeepöörete ning koomiliste inimlike tahkudega erinevates tegelastes. (Viire V)

Avaldamata käsikirjade raamatukogu on iseenesest väga hea mõte. Raamat oli põnev ja kaasahaarav. Autor oli hästi kirjeldanud tööetappe ja inimeste vaeva, kuidas lõpuks ühest käsikirjast saab müügilettidel edu saavutanud raamat. (Triinu M)

Soovitan, autor on loonud huvitavad, mitmepalgelised tegelased. Erinev suhtumine rahasse ja edusse. Menuki autorit ma ära ei arvanud. (Sirje S)

Ladusalt kirjutatud ja ootamatu lõpuga. Mõnus lugemine. Tekitas natuke kurbust, sest elus ei lähe alati nii nagu me tahaksime. (Tiiu O)

Väga huvitava süžeega raamat. Ladus stiil. Põnev! Üks kirjandusteos, selle tagamaad ja hulk erinevaid inimesi selle taustal kokku põimitud. (Eve R)

Põnev süžee. Väga huvitav süžee. Lisaks inimlik ja kaunis (võimalik) armastuslugu. (Heda K)

Soovitan, sest raamat on põnev ja läheb põnevamaks iga leheküljega. Ega ta siis asjatult kuulu „punaste“ raamatute hulka. Kogu sündmustik keerleb ühe käsikirja ümber, mis „justkui“ leitakse tagasi lükatud käsikirjade raamatukogust ja mis on sinna sattunud salaja… Kes on autor? (Tamara P)

Teos oli üsnagi huvitavalt kirja pandud ning sai seetõttu väga kiiresti läbi. Mulle meeldis, et raamatus olid tavaliste inimeste lood sujuvalt läbipõimunud ja tegevus läks loogiliselt edasi. Ei oleks osanud lõpuni välja ära arvata, kes päriselt käsikirja autor on, seega ka väga hästi kirjutatud plot twist. Mõni asi oli kohatu või ei sobinud eriti minu arvates, aga üldiselt oli huvitav lugeda küll. (Gerda S)

Soovitan. Kõik David Foenkinose raamatud tasuvad lugemist. Ta on minu üks lemmikutest. Kirjanik on kirjutanud põnevusloo, segades sellesse ka armastusloo. Väga mõnus ja kerge lugemine. (Malle J)

Soovitan. Lugu on paeluv. Miks meile meeldib mõni raamat eriliselt? Sest me otsime alateadlikult seda, mis meid kõnetab. (Mare A)

Soovitan lugeda kõigil, kes naudivad lugemist, kuid lisaks ka lugemisest või kirjutamisest mõtisklemist. Tekst ise on kerge ja huvitav, kuid sõnade taga peituv lugu on keerulisema struktuuriga ning sisaldab lisaks pealoole ka kümmet erinevas stiilis lühilugu. Juhuslikult sai loetud see kohe pärast Nabokovi raamatut „Pale Fire“, mis oli struktuurilt sarnane. Erinevalt raamatust „Pale Fire“, olid antud lood palju vaheldusrikkamad ja pealugu eskaleerus üsna korralikult. Väga hea lugemine! (Tanel P)

Originaalne teos, milles ühes loos on omakorda peidus kümne raamatu katkendeid, mida lugeja jahtima hakkab. Tahaks ju teada, mis saab edasi. Huvitav lugemine, milles näiteid erinevatest žanritest ‒ kriminull, armastusromaan, satiiriline, erootiline jutustus, päevik jt. (Esta K)

Soovitan. Omapärane ja põnev lugemine. Põnev ja peadmurdev lugemine. Ühe romaani raames on mitu romaani. (Malle J)

Hoopis isemoodi raamat. Väga hea huumoritunnetusega kirjutatud. (Tiiu O)

See on suurepärane raamat olulistest asjadest: raamatukogu ja raamatud, inimesed raamatukogus ja linnas, kus raamatukogu asub… Ja kõige olulisem: kass, kes sattus raamatukokku väga juhuslikult ja ilmselt pahatahtliku inimese käe läbi. Raamatute tagastusluuk kindlasti ei mahuta kõike, aga üks pisike kassipoeg on justkui täpselt paras: „Tõstsin ta lauale. Vaene kassipoeg suutis vaevu seista. Kõik neli käppa olid külmavõetud ning järgmise nädala jooksul muutusid käppade alused padjandid valgeks ja neilt koorus nahk maha. /…/ Ta seadis end laua peal kindlalt tasakaalu, tõstis aeglaselt silmad ja vaatas meile igaühele otsa. Siis hakkas ta tudinal astuma. Kui kõik ükshaaval käe välja sirutasid, et teda paitatada, hõõrus ta oma tillukest pead vastu kätt ning nurrus. Et unustada kõik need koledused oma noores elus, unustada see julm inimene, kes ta siia raamatute tagastamiskasti toppis – sellest hetkest paistis, nagu tahaks ta tänada oma elu päästmise eest, kõiki, keda ta eales kohtas, ja igaüht eraldi.” (lk 20-21) (Ester L)

Imearmas lugu Ameerika väikelinna Spenceri raamatukogu kassist Deweyst, kes oli ühel külmal hommikul pistetud raamatukogu tagastuskasti. Raamatukogust saab talle kodu 19 aastaks. (Siret M)

Soovitan suurtele kassisõpradele! Kui Eestis on olemas teraapiakoerad, siis siin on juttu teraapiakassist. Taustal töö raamatukogus, eluraskuste ületamine. See on tegelikult päris tõsine ja realistlik lugemine, mida kõike võib maailmas juhtuda. Surmast päästetud kass elab kogu oma elu raamatukogus. Saab maailmakuulsaks. Muudab ise maailma. Muutub hoolivuse sümboliks. (Tiiu V)

Seda raamatut peab lugema! See on erakordse kassi lugu. Ta “töötas“ 19 aastat raamatukogus mitte hiirte pärast, pigem psühholoogina, puuetega laste tasakaalustajana, kanaarilinnuna kaevanduses, kogukonna hoidjana. Kui palju soojust, hellust! Elutarkust, hoolivaid suhteid kogukonna, väikelinna elanike vahel. (Piia R)

Looma ja inimeste vahelise sõpruse arenemist on põnev jälgida ja kaasa elada. Väike pole alati tähtsusetu. Isegi väikesest kassipojast võib saada suur tegija. (Tiiu K)

Soovitan, kuna on mõnus lugemine. Tundsin suuremalt jaolt rõõmu. (Sigrid O)

Kui Sind huvitavad loomad, inimsuhted ja pisut ka geograafia – loe! Kahetised emotsioonid. Jutt kassist, linnast – väga hea, lummav. Jutt autorist endast – küsitav, pingutatud. (Ragnar L)

Ma soovitan lugeda raamatut, kui on vaja inspiratsiooni ja teadmist, et isegi kõige väiksem lahkuse tegu muudab maailma. Loob lootust meile kõigile. Südantsoojendav ja südantlõhestav lugu sõprusest, lojaalsusest ja armastusest meie kõigi silme all. (Tiina S)

Soovitan, sest see on ilus usaldus- ja armastuslugu inimeste ja kassi vahel. Südantsoojendav. (Imbi H)

Kassid on võrratud! Kui palju head andis Dewey sellele maailmale, kus kõik ei olegi niiväga hea kui arvata võiks (heaoluühiskonnas Ameerikas näiteks). Samas arvan, et Dewey ei olnud mingi eriline kass. Neid toredaid kasse on maailm täis. Kõik oleneb kassi „emmest“ või „issist“. (Milvi S)

Huvitav oli lugeda peategelase töömeheelu ja tema värvikaid mõtteid. Kuigi vanapaberipressija oli kolmkümmend viis aastat töötanud imetlusväärse pühendumisega, siis minu meelest ainult ühel ametipostil ei tohiks keegi olla. (Triinu M)

Väga sügava sisuga kirjutus. Peategelane on 35 aastat pressinud vanapaberit paljude tuntud kirjanike ja filosoofide mõtetega. Muidugi ei puudu ka tema enda meenutused. Minu lugupidamine tublile, töökale mehele. (Imbi M)

Omapärane raamat, milles on nii huumorit, kui traagikat. Hea idee asuda tööle makulatuurilattu selleks, et leida huvipakkuvaid raamatuid. Lugesin huviga. Värvikas lugu. (Esta K)

Selle nukra raamatu lugemine tekitas mõtteid-küsimusi: kus on, missugune on ühe raamatu elukaar? Kirjanik (või mingi muu asjapulk) mõtleb ja kirjutab, keegi toimetab, kuskil trükitakse, seejärel loetakse-arvustatakse… Kui veab, siis saab raamatu kirjutaja Nobeli või mingi muu preemia. Ja siis saab kuidagi see raamatu ilus aeg ümber. Raamat kantakse maha, ta kaotab oma isikupära ja muutub… makulatuuriks. Jah, kui hästi läheb, saab temast materjal mõne teise raamatu välja andmiseks, trükkimiseks. Ja kui eriti hästi läheb, siis kirjutatakse temast endast RAAMAT! (Ester L)

Soovitan lugeda kui soov on näha üksinduses tervet maailma, mis seda hävitades loob. „Olla siin“ on deviis, mida järgida nüüd ja praegu. Mediteerivalt sügav tekst inimeseks olemisest. See on ood raamatule – kõige kõrgemale toob suurima inimvaimu saavutuse; see on vorm, millega edasi anda suurimat aaret – mõtet. Südantkriipiv ja samas humoorikas viis olemisest. (Tiina S)

Laias laastus ei leidnud püänti, kuid siiski olid need mõtisklused omapärased ja üllatavad. Kas tõesti tulla siia maailma ja elada nii olematult. Tegelik elu näitab, et selliseid inimesi on oi-oi kui palju. (Kadri M)

Olen varemgi Kotjuhi lugenud ning taas ei pidanud pettuma. Sõnadesse kirjutatud autori mõttesähvatused olid arusaadavad ja kaasamõtlemapanevad. Nagu ikka, mõni kirjutis haaras rohkem, mõni vähem. (Viire V)

Tegemist on Igor Kotjuhi proosaluule kogumikuga. Vahelduseks võib ju ka luuletusi proosas lugeda. Rahulik ja mõtisklev. (Esta K)

Soovitan neile, kes armastavad lühemat lugemist. Proosaluule on täiesti eriline žanr, hea öökapi lugemiseks. (Maire S)

Soovitan. Luule meeldib ja proosaluulet ei ole teab mis palju, seega huvitav. Ei ütleks, et otseselt liigutas Kotjuhi luule, aga lugeda oli nauditav ja teemad ajakohased. Mõtisklused tekitasid hea kulgemise tunde. (Sirje N)

Proosaluule on mõnus öökapilugemine. Nauditavad mõttemustrid. Hea öökapiraamat. (Maire S)

Soovitan soojalt. Autor õpetab lugema. Juba teose pealkiri viitab autori intiimsele suhtele raamatusse, kirjandusse üldse. Autor on huvitav isiksus, erudeeritud, kirglik, aus. Täiuslikud aforismid. Mõte rändab vabalt kirjandusmaastikel. Kokkuvõtteks ‒ see on lugemisnauding. (Palmi A)

Pika rongisõidu lektüüriks ei soovita – sellised esseede kogumikud on mõnusad lugu loo haaval, vahepeal mõtisklusteks pause pidades. Aga mõtteainet annab toredasti ja kohati äratundmisrõõmu. See on midagi, mida tahaksin aeg-ajalt üle lugeda, seega vajan ka oma raamaturiiulile. (Aet T-T)

On abiks meie lugejameisterlikkuse lihvimisel. „Lugejameisterlikkust lihvitakse kogu elu /…/, lugemisel ei ole muud eesmärki kui nauding. Lugemine on eraviisiline, kaasaskantav, üldkättesaadav ja igapäevane õnn ‒ kõigile ja tasuta.“ (lk 13-14). „Raamat on õnne argipäev /…/“ (lk54). Olen nõus autoriga ‒ raamatut ei asenda miski ja lugemine on nauding, mida tänu raamatukogudele saame tasuta. (Esta K)

Soovitan. Huvitav ja mitmekihiline romaan. See raamat on üks mu lemmikutest. Lugesin juba teist korda. (Malle J)

Väga lummava pealkirjaga romaan. Sisu ka selline… omamoodi kaasatõmbav ja lummav: „Me teame, et meid kihutab tagant iha, aga me ei suuda näha seda nii, nagu nägid nemad, eks ole? Me ei lausu kunagi sõna armastus, eks ole – me teame, et see on kahtlane ideoloogiline konstruktsioon – eriti romantiline armastus –, nii et me peame oma kujutlusvõimet tõeliselt pingutama, et teada, mis tunne oli olla nende nahas, siin, uskuda kõike seda – armastust – iseennast – et see, mida nad teevad, on oluline…” (lk 339). Raamat aga nõuab endale aega ja tähelepanu ja mida muud üks romaan ikka lugejalt ootab. Ja kui veab – siis selle ta saab. Nagu see lugu minu aja ja tähelepanu seekord mõneks ajaks endale sai. (Ester L)

Teema tundus olevat väga põnev ‒ paralleelmaailmad jms, mis mulle meeldib. Aga kohati (eriti alguses) oli pisut raskelt haaratav ja veidi segane. Ent süžee oli põnev, nii et lõpus oli juba raske raamatut käest panna. Kokkuvõttes mulle siiski meeldis ja soovitan neile, kellele meeldivad fantaasialood. (Merilin L)

Autoril on väga suur fantaasia ja kujutlusvõime antud maailma kokku panemiseks. (Liis L)

Maiuspala kõigile fantaasia- ja maagialugude fännidele: müstiline raamatukogu, paralleeluniversumid, lohed jne. Kummaline, põnev omapärane muinasjutt. Kustkohast küll tulevad kirjanikel ideed? (Silvi L)

Soovitan lugeda, kui on huvi Tolkieni ja fantastika vastu. Meenutab veidi sci-fi TV-sarja „Magicians“. Seikluslik fantaasia südamlike tegelastega. (Tiina S)

Soovitan noorele lugejale. Väga ladus lugemine. Muinasjutuline. (Kerli P)

Soovitan, autor on suutnud luua mitte üksnes ühe ulmeloo vaid selles terve miniuniversumi, pakkudes nii omalaadset konkurentsi Terry Pratchetti Kettamaailma lugudele. Ka inimese kujul tegutsev lohe on suurepärane leid. (Annely K)

Raamatu autor on Tolkieni austaja. Tema esikromaan ongi T-st suuresti mõjutatud. Kui Sulle meeldib vahel rännata paralleelmaailmades, siis on see raamat just Sinule. Aga kõige tähtsam on ikkagi RAAMAT! Soovitan! (Palmi A)

See on ulme, mida tõesti naudin! Paralleelreaalsused, põnevus, ootamatud pöörded, huumor. Eriti meeldis see, et autor oli igale (pikemalt osalevale) tegelasele andnud oma isiksuse, nii heade kui halbade joontega ja samas olid üleloomulike tegelaste iseloomud stambivabad. Spoiler: haldjad ei ole head ja sõbralikud. Soovitan ja ootan pikisilmi uusi osasid! (Kersti T)

Mulle meeldis see märksa rohkem kui tema esimene raamat “Raamatukaupmehe päevik”. Humoorikas lugemine kasutatud raamatute poe omaniku argipäevast. (Triin S)

Kasutatud raamatute poe elu rõõmud ja mured läbi ühe aasta ‒ humoorikas, tõsine, kurb(naljakas), romantiline, kiire ja raamatud, raamatud, raamatud! Suurepärane lugemine sügisõhtul. Täitsa põnev oleks selline romantiline raamatupood kusagil vaikses armsas kohas. (Silvi L)

Soovitan lugeda, sest aitab teadvustada, kuidas internetikaubandus muudab üldist, käest-kätte kauplemist. „Raha eest õnne osta ei saa, AGA saab osta raamatuid (mis teeb põhimõtteliselt sama välja)“. (lk 223). Kui ma ei peaks töötama, et leib laual oleks, siis ma teeksin endale raamatupoe. (Kristi T)

Soovitan kõigile, kellele meeldib käia vanade raamatute kauplustes. Huvitavaid fakte! Penguini kirjastuse teoste kaanevärv osutab erinevale teemale: oranž on (tavaliselt) ilukirjandus, roheline kriminullid, lilla tähistab elulugusid, must klassikat, roosa reisikirjandust. (Malle J)

Soovitan raamatusõpradele mõnusa rahuliku õhtu lugemisampsuna – saab kaasa elada nii raamatukaupmehe muredele-rõõmudele kui piiluda Šotimaa väikelinna ellu. Jäin mõtisklema teemal, kuidas olla parem poeklient. (Aet T-T)

Ei ole väga haarav, aga minu jaoks siiski huvitav ekstsentrikutest lugeda ja mõtiskleda, kas tänapäeval ongi nii, et raamatuhullud on pisut hullud? Meeldis niipalju, et lugesin läbi ka järje. Samas polnud probleemi raamatut kõrvale panna ‒ polnud põnevik, aga dokumentaalsus oli tema väärtuseks. (Sirje N)

Alguses tundus väga igav, kaalusin isegi poolelijätmist. Aga mida kauem lugesin, seda rohkem ajas naerma. Tegelikult oli täiesti tore ja muhe raamat. Soovitan. (Eha A)

Selline kerge ajaviite-lugemine, meeleolukas, aga samas ei kiskunud ka kaasa ja ega mina ausalt öeldes päris rida-realt lugedes lõpuni jõudnudki… Soovitaks soojal suvepäeval randa – loed siit-sealt, vahepeal viib tuulehoog paarkümmend lehte edasi ja ega ei olegi vaja järge üles otsida, loed lihtsalt sealt, kuhu sattusid, edasi. (Kersti T)

Soovitan kõigile raamatusõpradele, kellele istub sarkasm ja keda huvitab raamatupoepidajate hingeelu. Igapäevane tujutõstev amps Shaun Bythelli päevikust aitab pimeda novembri üle elada. Lisaks leiab hulga uusi raamatusoovitusi. (Leelo J)

Raamatut lugema asudes lootsin põnevamat lugemist. Eriliseks võib lugeda seda, et raamatukauplus tegeles kasutatud raamatute müügiga. Minule jäi meelde niisugune koht, kus ostja tahtis pulmapeo ruumi kaunistada kindla kirjaniku teostega. Võib olla päris huvitav. Inimese mõtetel piire ei ole. (Imbi M)

Alguses justkui ei saa lugu end vedama, aga samas ei suuda lugemist pooleli ka jätta. Kindlasti tekib kaashasart, raamatute kokkuostul käimisest. (Liis L)

Huvitav sissevaade kasutatud raamatute müügi maailma. Kõige keerulisem tundub valida, mida müüki võtta ja lisaks veel hinnastamine. Samas juhtub poes igasugu huvitavaid seikasid ja käib palju huvitavaid inimesi. (Kadri K)

2014.-2016. a vahemikus kirjutatud ülivaimukas raamatukaupmehe päevik. Raamatukauplus, kus vingus kõle tuul nagu kirjanike „vaimud“. Ja kelle kliendid olid üks parem kui teine. Lõbus lugemine! Seda raamatut lugedes juba igav ei hakka. Vürtsitatud peene inglise huumoriga ja paksult täis suure K-tähega kultuuri ja elutõde tööst vanaraamatukaupluses. (Tiiu V)

Mõnusa briti huumori ja kerge sarkasmiga kirjeldatud aastaring ühes Šoti kasutatud raamatute poes, mida igapäevaselt läbib värvikas galerii kliente, lisaks igapäevase elu rõõmud ja mured ning võitlus äri ellujäämise eest. Lisaks sain raamatut läbi lugedes omale terve nimekirja raamatuid, mida isegi tahaks nüüd lugeda. Kaasahaarav lugemine, mis paneb nii muigama värvikate situatsioonide ja karakterite kirjelduste peale kui ka mõtlema nii ääremaastumisele (viskitehas suletakse enne viskifestivali algust) kui globaliseerumisele (poekese ellujäämisvõitlus Amazoni uute reeglite tõttu). (Krista B)

Mõnus lugemine, hästi kirjutatud. Humoorikas ja eluline. Et oli hästi veedetud aeg hea raamatu seltsis. Võttis suu muigele. (Tiiu O)

Ebalesin. Ehk igavavõitu lugemine? Ja õige pea, endalegi üllatuseks, tabasin end aina naerukil. Autor ei naljata, lihtsalt kirjeldab argipäeva, kliente, kolleege. Lõpetanud päeviku, alustasin uuesti algusest. Võrratu huumor! Mõnus! Nautisin iga päeva aastasel teekonnal raamatukauplusega. G. Orwelli avasõnad, sekka Gogoli „Surnud hingede“ tegelasi, Nicky ja ta roareeded, härra Deacon, vana naise (!) kõned Wales`ist, järjest kosuv Kapten (kass) jne. Jätkan kindlasti SB-i „Raamatukaupmehe pihtimustega“. (Piia R)

Väga lahe raamat. Mõnusad sarkastilised tähelepanekud, huvitavad inimesed ning mõnus päeviku stiilis ülesehitus. Toredad olid ka iga kuu alguse seosed Orwelli raamatuga. Tõeline nauding raamatusõpradele (kes hindavad sarkasmi)! (Sandra O)

Argine päevast päeva kulgemine kasutatud raamatute poe elus 2015. a. Šotimaal, väikelinnas. Paralleele 1942. a. Londoniga. Jälle taban end aina muhelemas (nagu „päeviku“ puhulgi). Mõnus huumor, naljad – ilma et autor nimme naljataks! Mõnus lugemine, ehkki silmitsi argipäeva probleemide ja omapäraste klientidega. Toredad „tegelased“ – Nicky, Anna, itaallane, Vanaema, Eliot, festivalikülalised. Läbi kahe raamatu Kapten (kass), kes jätkab klientide võlujana. (Piia R)

Soovitan, sest see raamat on väga huvitav, naljakas ja haarav. Tegelastele on lihtne kaasa elada. Mul on väga hea meel, et seda raamatut otsustasin lugeda. Oli kordi, kui kadusin täiesti raamatusse ära, ja kui lõbus koht tuli, hakkasin kõva häälega naerma. Ja üllatava koha peale läksid silmad suureks. See raamat suutis väga lihtsalt minus emotsioone välja tuua. (Triinu P)

Kaasahaarav ja kerge lugu elus olulistest asjadest. Hea “põgenemine” paregusest Covid-olukorra kurjusest. (Liis L)

Armas lugu läbipõlemisest taastumisest ja enda leidmisest. Tore, lihtne lugemine veidi etteaimatava süžeega. (Kadri K)

Soovitan lugeda. Mulle meeldis. See on lugu maaelust, inimsuhetest. Väga südamlik lugu. (Kaarina R)

Soovitan ületöötanud õpetajatele, kes arvavad, et oleks aeg teha elus kannapööre. Kerge lugemine, lõõgastav. (Sirje N)

See on selline “tee-endale-pai” närvide rahustamise raamat, kus pole üdini negatiivseid tegelasi ega üllatavaid pöördeid. Põnevate juhtumite või kuumade seksikirjelduste fännidele ei soovita! Asjad saavad minna ja lähevad paremuse poole, inimesed on ilusad ja head. (Aet T-T)

Soovitan lugeda, kuna toob värvi ja rõõmu ellu ja näitab, et selline pisikene asi nagu telefoniputka võib paljugi muuta. Väike telefoniputka toob esile küla rõõmud ja liidab kogukonda. Lootusrikas ja südamlik idee edasiliikumisest. (Tiina S)

Lahe lugemise lugu. Soovitav lugeda õpetajatel. Õpetaja jääb ikka õpetajaks nii välismaal kui ka Eestimaal. Head lugemist! (Imbi M)

Pingevabaks võtmise ja armastuse leidmise lugu. Tore, et inimesed julgevad teha elu muutvaid otsuseid. Elu ei ole ainult linnas, vaid ka maal. (Tiina N)

Peategelase Lucy tööstress sai edukalt seljatatud tänu uutele sõpradele. Kolme põlvkonna naiste head läbisaamist, üksteise mõistmist ja arusaamist oli mõnus lugeda. Südamlik lugu. (Triinu M)

Lugu meeldis, mõnus lugemine. Natuke tegi küll kahtlevaks, miks see raamat on selle aasta teema all, sest kuigi telefoniputka ja sellesse loodav raamatukogu oli teatud mõttes loo keskpunkt, siis ometi ei olnud raamatus nii väga palju raamatutest ja lugemisest juttu. Aga nagu ma ütlesin, meeldis ikkagi väga. (Merilin L)

Armas, hingesoojendav lugu. Mitte ainult läbipõlemiseni jõudnud Lucyst. Ka väikese kogukonna suhetest, hoidmisest, sõprusest, sõja-ajast pärit telefoniputkast. Aina positiivne ja kaasa viiv. Tore oli jälgida noore naise Lucy, 90. aastates tõrksa vana daami Bunty, teismelise Freya sõpradeks saamise lugu. Veel boamadu Stanley, härra Darcy (kass), terjer Hamish – kõik head psühholoogid! Ja muidugi Sam. (Piia R)

Mõnus, kerge lugemine. Soovitan lugeda kui meeldib romantiline, kaasahaarav ja kergem lugemine. Hea lõõgastusraamat. (Monika L)

Üsna intensiivne, helgemeelne ja sädistav lugu elust-olust Inglismaal. Omamoodi hubane ja vaimukas. Elust kogukonnas. Happy End. Tasub lugeda kui on hästi igav ja hall päev ja süda hüppab inglise kirjanduse järele. Biblioteraapia! (Tiiu V)

Soovitan lugeda. Rahulik, mõnus lugemine. Südamlik lugu idüllilisest külaelust, kus inimestevahelised suhted on tähtsad, ühiselt päästetakse vana unarusse jäetud telefoniputka, millest saab raamatukogu. (Malle J)

Alati peab olema julgust oma elu muuta. Elada tuleb siin ja praegu. Tuju läheb heaks kui loed, kuidas inimesed üksteist toetavad ja aitavad. Kuidas on võimalik uude sulanduda ja seda armastama hakata. (Anne S)

Soovitan seda kindlasti lugeda. See oli väga mõnusalt kirjutatud, naljakas, romantiline ja heas mõttes pöörane raamat. (Triin S)

Kuigi tavaliselt ma ERSENi raamatuid ei eelista, siis siin usaldasin valikut ja pealkirja ja pean ütlema, et täitsa tore „jutukas“. Kergelt ja hoogsalt kirjutatud ajaviitekirjandus. (Sirje N)

Soovitan, kui otsite humoorikat, veidi tavapärasemast sügavamat (nagu raamatukoguhoidjatel kombeks) vaadet elule. Lisaks mitte ära unustada paar tundi meelelahutust. Ületöötanud ema (ja raamatukoguhoidja) paus elust, et võtta hetk ja elada täiel rinnal. See raamat tuletab meelde, et teiste õnne algus on minu õnn. (Tiina S)

Amy on olnud viimased kolm aastat üksikema kahele lapsele, sest mees lasi jalga. Ühel päeval saabub mees aga tagasi ning tahab lastega uuesti kontakti saada. See annab Amyle nädala puhkuseks… New Yorgis. Kui sa oled aga viimased aastad elanud ainult lastele, siis kui lihtne on puhata? Kas su eksmees tahab ainult su lapsi või tahab ta ka sind tagasi? Kas sa ise tahad teda tagasi? Kas ta saab lastega (sinust paremini) hakkama ja kui saab, siis mis on sinu roll? Kes sa oled kui sa ei ole ainult ema?
No algul ei saanud raamat minu jaoks ennast käima, aga siis ühest hetkest (New Yorgis) läks asi täiega käima ja nii mõnedki korrad sai kõva häälega naerda. “Pennsylvanias käin tavaliselt üsna kenas kohas, mis võtab lõikuse eest kolmkümmend viis dollarit. Aga mul on tunne, et siin ei pestaks mul kolmekümne viie dollari eest isegi salongi taga põiktänavas aiavoolikuga pead.” (lk 130). Üks igati mõnus raamat – selline natuke intelligentsem naistekas. Mõnus ja tänapäevane ja piisava huumoriga. (Sandra O)

Varasemast loetud raamat. Sisu on meeles ähmaselt. Oli selline meeldivalt kerge õhtune ajaviitelugemine. (Leelo J)

Meeleolukas ja teravmeelne raamat, mis võiks paljudele naistele julgustavalt mõjuda. Kergem kirjandus, milles siiski intelligentse huumoriga pikitud mõnus ja muhe tekst. Selle raamatu lugemine loob õdusa olemise. Igaljuhul soovitan! (Külli K)

Mõnusalt kerge ja kaasahaarav lugemine. Kui lihtne on omaloodud rutiini ära uppuda! (Liis L)

Soovitan lugeda. Ladusalt ja kerge huumoriga kirjutatud. Kuna peategelane töötab raamatukoguhoidjana, elasin tema tegemistele väga kaasa. (Malle J)

Esialgu tundus raamat liiga filmilik (odav komöödia). Peategelane ja kõrvaltegelased ei ole usutavad. Siiski oli raamatus ka paar head mõtet, mille pärast tasus ikka lugeda. Raamatutegelaste dialoogid püüdsid olla kogu aeg vaimukad. Mõni ajas isegi naerma, aga tavaelus ei räägi inimesed kogu aeg nii. Raamatus puudub sügavus, aga niisama muuseas võib lugeda ka. (Margit P)

Esmapilgul tüüpiline noortekas – nagu prantsuse keele õpik: “A armastab B-d, B armastab C-d, aga C armastab hoopis tuult ja vabadust”. Õnneks on kogu lugu seotud ja läbi põimitud õdusa raamatupoe ning sealse rituaalse raamaturiiuli “Kirjade Koguga”, mille vahendusel jagatakse võõraste ning tuttavatega mõtteid ja isiklikke kirju. Kui huvitav idee – niisugune raamaturiiul võiks ju kuskil päriselt ka olemas olla! (Noorte)romaanide puhul noogutan alati lugupidavalt, kui suudetakse hoiduda aegunud soostereotüüpidest ning kirjanikul on õnnestunud välja joonistada erinevaid värvikaid nais- ning meestegelasi. Vaatamata sellele, et Cath Crowley teosest käivad läbi ka rasked teemad, on see kuidagi hästi mõnus ja isegi lõõgastav lugemine. Lihtne, hea ja armas raamat, mis ei ole liiga imal ning on samas piisavalt vaimukas. Mõnus puhkuselektüür. (Külli K)

Väga hästi kirjutatud. Lugesin käest panemata lõpuni. Pani mõtlema, et mis on elus tegelikult tähtis. Puudutas täiega mu hinge. Kurb ja samas andis lootust. (Tiiu O)

Raamat meeldis, sest tuletas taaskord meelde väikestes lihtsates asjades peituvat õnne. See tahab igapäevamuredes vahel ununeda. Teineteisele jäetud kirjade ja sõnumite lugemine tekitas minus romantilise tunde. (Kristi T)

Eks ole üldiselt teada… Raamatupood, täpsemalt Ulguvate Raamatute pood, kus on üks oluline omamoodi osakond: Kirjade Kogu, mis koondab raamatuid, mis pole müügiks, aga kuhu saab jätta kirju teistele lugejatele… Kui raamatu tegevus toimub mitte küll otseselt ja kogu aeg raamatupoes, on see siiski koos raamatutega kogu aeg olemas. Kasvõi see moment, et üks raamatu tegelastest (Rachel) murrab raamatupoodi sisse ja jätab teisele (Henry) just Kirjade Kogusse, tema lemmikraamatu vahele, armastuskirja. Jah, võib elutargalt koos Jane Austeniga nentida: “Eks ole üldiselt teada…”* (Ester L)

* Jane Austeni romaani „Uhkus ja eelarvamus“ avafraas

Soovitan. Raamat on südamlik, eriline on delikaatsus noorte suhteprobleemide kirjeldamisel. Selles kirjeldatud raamatupood on tõeliselt eriline. Kujutlesin ennast seal toimetamas. (Mare A)

Valusalt elutruu jutustus püüdest leinaga hakkama saada. See ei lähe kunagi päriselt üle, aga sellega on võimalik elama õppida. Veel käsitletakse vastamata armastust, (kooli)kiusamist/tõrjumist, kutsumust vs. raha jm. Saab ka küllaga nalja ja leidub viiteid raamatutele Dickensist John Greenini. (Ave K)

Soovitan neile, kellele meeldivad ilusad raamatud ja raamatud, mis räägivad raamatutest. See lugu meenutas, et mõnikord ei lähe asjad hästi ehk nii nagu meie tahaksime ja peame mõistma, et võibolla ongi nii parem. Tsitaat raamatust: ,,Muidugi, ma sain selle, mida tahtsin, aga nüüd ei suuda ma uskuda, et seda tahtsin.” (lk 283) (Triinu P)

Armas ja kurb noorte armastuslugu. Nii südamlik, et vahepeal olid pisarad silmas. Soovitan! (Kadri K)

Soovitan. Raamat on küll noortekirjanduse liigitusega, aga minule väga meeldis. Kasutatud raamatute pood, kus kliendid on raamatute vahele jätnud kirju, kuid kahjuks see pood peagi suletakse. Väga südamlik raamat inimestest ja sõnadest. (Malle J)

Soovitan lugeda. Mõnus noorteraamat. Tuletas meelde natuke enda noorust. (Kaarina R)

Huvitav sissevaade kirjaniku mõttemaailma. Kirjanikud võivad üksteisest väga palju erineda ja autor püüab erinevate aspektide erinevaid vaatepunkte kajastada.
Huvitav oli vahelduseks teisele poole pilk heita, kuigi samas olen ma ikkagi lugeja rollis ja loen kirjaniku kirjutatud teost, mis on lugejale mõeldes kirjutatud ning ma ei saa iialgi kirjutajaga samastuda, sest loen ikkagi vaid seda, mida autor tahab, et ma loeksin. (Kadri K)

Kes varasemalt on kokku puutunud Margaret Atwoodi teostega, siis soovitan raamatut lugeda. Väga huvitav oli lugeda tema enda lapsepõlvest ning kui keeruline võib olla algaja kirjanik/poetess 1950. aastate Kanadas ning kuidas kõikide raskuste kiuste ta on jõudnud sinna, kus ta praegu on. Kohati on keeruline raamatut lugeda, kuna väga palju on sisse pikitud erinevaid teoseid, lühikirjeldusi mõnest raamatust või teosest, millest ma kunagi kuulnud ei ole ja mõttelõng võib kohati kaduma minna. Samas on ta jällegi teinud selliseid tähelepanekuid, millele ise polegi varem mõelnud. Raamat on üsnagi lühike, seega läheb ka päris kiiresti ning mõningaid häid mõtteid leiab raamatust kindlasti. (Gerda S)

Kui soovitada, siis uudishimu pärast. Esialgne ootus põnevaks looks lahustus ajapikku ilmetu lõpu saanuna. (Epi U)

Mulle meeldib aru saada, miks kirjanik selle elukutse valis (või see lihtsalt tuli, ei saanud parata). Elu lugu. Lugemine lapsepõlvest tegi autori lähedasemaks, arusaadavamaks, mis küll ei tähenda, et ta teosed peaksid mulle meeldima. (Egle K)

Kiitus kirjanikule teose kirjutamise eest. Mõnusat lugemist jätkus lõpuni. Võib-olla on oluline ka see, et oleme kirjanikuga üheealised. Oleme kasvanud ühel ajastul.Tema küll välismaal ja mina siin Eestimaal. Minu arvamus on niisugune. Head lugemist! (Imbi M)

Pessimistlik kirjanike suhtes („Keegi ei vihka kirjanikke rohkem kui kirjanikud ise.“, lk 94). Keeruline isiksus, raske lugeda, rohkem lehitsesin. Mulle meeldib lihtsus ja positivism kirjanduses. (Malle S)

Soovitan, aga ainult keskmisest suurema lugemusega inimesele. Autor on pärit Kanadast, s. o. ääremaa kirjandusmaastikul. Pealegi on ta naine. Topeltraske tee. Kellele kirjutada, millest, milleks? Kas ta saab nautida oreooli, mis on ümbritsenud eelmiste põlvkondade autoreid? Aga mis jääb, see on raamat! (Palmi A)

Soovitan kui on aega. Väga hariv. Iga loeng on omaette pärl. Minu jaoks aega ja süvenemist nõudev, järele mõtlema panev, huvitav raamat. (Hele-Maire B)

M. Atwoodi raamatuid olen lugenud mitmeid, eriti on meelde jäänud “Penelopeia” ja “Nõiasigidik” (Shakespeare näidendite teisenduste sarjast). Seda huvitavam oli lugeda tema loenguid. Süvenemist nõudev, aga palju mõtteainet andev lugemine. (Kersti T)

Kanada kirjaniku loengud ülikoolis kirjutamisest ja kirjanikutööga seotud kogemustest, probleemidest jne. Neile, keda see kõik puudutab. Maailmas on kirjutatud väga palju raamatuid. Kes on see inimene, kes julgeb sinna veel lisa kirjutada, kas on üldse midagi väärtuslikku lisada? Miks sa seda teed, kellele sa kirjutad, kust see kõik tuleb? Mõtlemist on palju. (Silvia M)

Meeldiv on tutvuda soomerootsi armastatud kunstniku ja kirjanikuga.”Töö ja armastus olid Tovele elus kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras. Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud.” (tagakaanel) (Imbi M)

Ega ma ei teagi, kuidas ma oma lapsepõlve ilma Puhhi ja väikese printsi ja Muumipereta üle sain elatud… kuidagi siiski. Ilmselt on asjad nii, et laps saab oma lapsepõlve eelkõige need raamatud-autorid-tegelased, kes on olnud ka tema ema lapsepõlves. Hea, et mul olid Pipi ja Puškini muinasjutud (selle raamatuga oli nii, et olin justkui „sunnitud“ õppima kirjatähti lugema, et neid põnevaid lugusid avastada). Aga kunagi pole liiga hilja saada endale õnnelik lapsepõlv… Tove Janssonist kirjutatud „Tee tööd ja armasta“ aitab avastada-kaardistada Muumide maailma ja muudki. Ja raamatule lisaks on olemas film „Tove Janssoni rääkimata lugu”. (Ester L)

Elulood on alati põnevad lugeda. Põnev oli teada saada palju huvitavat, mida ma Tove Janssonist enne ei teadnud. Eriti näiteks, et ta oli/tahtis olla pigem kunstnik kui kirjanik või “muumiema”. (Merilin L)

Lugesin ja mõtlesin, et ajad korduvad, inimesed muutuvad – kuid kas paremuse poole? Imetlesin Tove kindlameelsust ja iseendaks jäämist ka rasketes oludes. Töö ja armastus aitavad alati. (Mall E)

Elulooraamat neile, keda huvitab muumide tekkelugu ja kultuuriajalugu laiemalt. Informatiivne ja hea on teada tausta ning kunstniku/kirjaniku elust laiemalt mõistmaks tema loomingut. (Eve L)

Huvitav ülevaade Tove Janssoni elust ja loomingust, nii sõnas kui pildis. Tore ja huvitav raamat. Mulle meeldis. (Esta K)

Soovitan mitmes eas lugejale, kel kurb kogemus selja taga. Ei saa noor hellitatud naine üle mehe ja tütre kaotusest. Saan sellest traagikast aru, kaotanud mehe 50-aastase abielu järel. Valus ja perspektiivi pole. (Leili K)

Lihtne lugemine, süžee oli etteaimatav juba esimestel lehekülgedel. Raamat meenutas mulle tüüpilist hollywoodlikku suhtefilmi. Probleemsesse covid-aega ning novembrikaamosesse sobis teose lugemine kenasti ‒ ei tekitanud lisapingeid ega ängi. (Viire V)

Väga-väga hea raamat, kuigi ma tahaks pealkirjas kohvi asemele tee kirjutada. Raamat on aga südamlik ja liigutav. (Triin S)

Soovitan kindlasti lugeda. Ladusalt kirjutatud südamlik raamat raskest kaotusest ja leinaga toimetulekust. (Eha A)

Ladus lugemine, väga mõnusalt kirjutatud. Ühtaegu ilus-kurb ning humoorikas. Väga hea lugemine. (Kerli P)

Eluline, traagiline, lein ja käestlaskmine, elumuutused, suhted, suhtekonfliktid, armumised, elujaatus. Ühepäevane mõnus-kerge, nukker lugemine. Lootusetuses ja leinas leiad sa siiski elutahte, sihi, inimesed ja armastuse, rõõmu edasi elada… Tegutseda. (Heli E)

Hästi kirjutatud, käsitletud probleemi, mis võib elus tihti ette tulla. Kui elus oled kaotanud lähedased või juhtunud mingi muu suur õnnetus, milles kaudselt ennast süüdistad, siis tuleb leida endas jõudu, et võimalikult kiiresti näha tunneli lõpus jälle valgust. (Ele V)

Alguses tundus väga sünge, aga umbes poole peal läks nii hoogsaks, et ei tahtnud enam käest ära panna. Elasin väikese pariisitari seiklustele Iirimaa kõledal rannikul nii kaasa ja Eesti kliima tundus ka korraga talutavam. Lisaks süstib positiivsust ja usku uutesse algustesse. (Ave K)

Leinaga toimetulemise teema, eks puudutab meid kõiki, aga endaga võrrelda ei saa, mina olen ilma joomata raskustest läbi saanud. Natuke etteaimatav, et paha-paha mees osutub kõige romantilisemaks olendiks. Aga lugeda võib. (Evi S)

Soovitan lugeda neile, kellele meeldivad lihtsad, romantilised romaanid. Mulle meeldivad Punase raamatu sarja raamatud. See on garantii, et raamat tasub lugemist. (Malle J)

Lugesin armastusromaani ühe hingetõmbega algusest lõpuni. Selle romaani lugemisel tundus, et ma tõesti olen saanud väga hea ja huvitava raamatu. See armastusromaan sobiks nii vanemaealistele kui ka noortele. Loe ja Sa ei kahetse! (Imbi M)

Valisin siit sarjast autori põhjal. Oodatult ei pidanud Anne Tyleris pettuma. Väga hea kirjanik (Pulitzeri preemia laureaat). Peenelt välja joonistatud tegelaskujud, pidevad paralleelid „Tõrksa taltsutusega“, tänapäevane, soe, humoorikas. Nauding. (Sirje N)

Soovitan. Mulle raamat meeldis. Elamisloa saamine on aktuaalne teema paljudes riikides. See on raamat mehe ja naise rollist ühiskonnas. Kate´i isa on vanaaja mees. Tema arvates on normaalne, et tüdruk on tema ja noorema õe majapidajanna. Kui Kate mõistab, et Pjotr on teistsugune, on ta nõus abieluga, mis algul tundus vastuvõtmatu. (Sirje S)

Muidugi soovitan! Kas just öökapiraamat, kuna sellest ei tule midagi välja, sest hetkekski ei saa jätta lugemist pooleli! Väga hea raamat, mis peamine ‒ kirjutatud humoorikalt ja tuletades meelde, et elu polegi ainult must ja valge. (Inge M)

Ma soovitan lugeda seda raamatut, kui eelistad värsiteksti ja naudid Shakespeare`i ajatuid teemasid tänapäevases võtmes. Tunne, kui naine asub mehe elus – veidi kohatu, haavatav ja samas teistmoodi tugev. See tugevus leiab oma teise poole. (Tiina S)

Tore raamat sellest, kuidas teadlasest isa mõtleb välja plaani panna oma tütar assistendile mehele, et päästa viimane maalt väljasaatmisest. Ehkki esialgu on tütar vihane, saab neist ometi teineteist toetav paar. Tore õnneliku lõpuga raamat. Hea kerge lugeda humoorikas ja hoogne lugu. (Esta K)

Lugu on kerge ja kiiresti loetav. Raamat on sobiv ka reisikaaslaseks. Isad üritavad ikka tütreid oma „käpa all“ hoida. Aga selles loos kasutab tütar olukorda hoopis omakasuks ära – hea võimalus kodust minema pääsemiseks. Ei tõrksust, ei taltsutamist. (Silvia M)

Shakespeare`i näidend “Tõrksa taltsutus” kaasaegsetes oludes. Kas Kate leebub tõesti Pjotri viisa nimel ja isa aitamiseks või hoopiski seetõttu,et see võimaldab tal isakodust pääseda? Kerge meelelahutus. Sellist õnnelikku lõppu küll ei osanud oodata! (Anu P)

Ei soovita, kuna peategelane valib lõpuks ikka selle mehe, keda soovitab tema isa ja teeb nii nagu mees soovib. Pole minu jaoks armastuslugu, vaid ohverdus, ainult et 21. sajandil. (Annely K)

Algul tundus liiga ajaviiteraamat. Aga epiloogini jõudmine pani loo särama. Kate oma majapidajanna rollis ja eelkooliealiste õpetajana äratab hooti kaastunnet, et tahaks abistada. Liiga otseütlev. Ometi oma pere, kogukonna alustala ja edukas. Humoorikas lugemine. (Piia R)

Lõbus, kohati jabur, aga hea huumoriga lugemine. Rõõmus meelelahutus nagu ka originaal. (Kersti T)

Kirjanik oma tuntud headuses. Põnev. (Tiiu O)

Positiivne üllatus ‒ väga meeldis! Shakespeare’i nimi oli veidi hirmutav, samas Margaret Atwood on hea ja julgustas seda raamatut valima. Väga meeldis, kuidas Shakespeare’i näidendile anti huvitav kaasaegne versioon. Lisaks sellele meeldis, kuidas kirjandusteraapia vangidele mõjus. (Kadri K)

Hästi kirjutatud. Silmaringi avardav. Näidake inimest, kes poleks endale mõnda „vanglat“ loonud. (Liis L)

Raamat räägib teatrist, näitlejatest ja muidugi lavastajast. Lummav lugu nutikast ning magusast kättemaksust. Loomulikult pole Atwoodi puhul asi kunagi nii üheplaaniline. See raamat võiks vabalt jutustada ka väga paljust muust ‒ olenevalt lugejast. Mulle väga meeldis, elasin tegelastele igati kaasa ning juba üsna alguses, kui olid esimesed vihjed selle kohta, kuhu asi tüürib, ootasin kannatamatult, millal ja kuidas tasumisetund välja mängitakse. Uhke! Ja sugugi mitte etteaimatav! Rohkem polegi sõnu ‒ heade raamatutega on kuidagi nii, et ei olegi midagi suurt kommenteerida või lisada. Loed ja naudid.
Eraldi kiidaks tõlkijat leidlike unarsõnade kasutamise eest. Küllalp oli Atwoodi originaaltekstis ka Shakespeare’i ajastule kohast tonaalsust ning see on osavalt eesti keelde toodud ‒ päris mitut sõna pidin eki.ee lehelt järele vaatama, et tähenduses kindel olla. Samuti märkasin mitmeid sõnu, mida küll teadsin, kuid olen väga harva raamatutes kohanud. (Külli K)

Klassika. Meisterlikult kirjutatud. Keeruline lugu, mis iga kord tõmbab sind oma sisusse ikka sügavamalt. Felix on teatri kunstiline juht, kelle eluunistuseks on tuua lavale Shakespeare´i „Torm“. Teater on Felixi Kodu. Lähedasi tal pole, aga iga päev ja iga tund ta mõtleb oma surnud tütrekesele, keda ta ei lase vabaks ja kujutab teda olevat enda kõrval. Oma „Tormi“ ta lavastab vanglas kurjategijatega. Tänu sellele lavastusele ta saab tagasi elumõtte ja laseb vabaks oma tütre. (Tamara P)

Soovitan ikka, kuigi lõpp läheb veidi magedaks. Tekkis tahtmine lugeda Shakespeare´i näidendeid. (Mari T)

Suurepärane raamat, milles on nii huumorit, filosoofilist kihistust kui ka põnevust. Meeldetuletus, et kui kõik näib olevat läbi, võib elu pakkuda veel ühe huvitava seikluse. Juhul muidugi kui on julgust väljuda oma mugavuse piiridest. (Kersti T)

Väga huvitavalt kirjutatud katkistest peredest armastusromaan. Põnevust jätkub romaani lõpuni. Eriliseks teeb BeebiKast perest eemaldatud vastsündinutele. (Imbi M)

Kaasaegne kaasahaarav lugu. Armukadedus on paljud pered lahutanud. Usaldamatus kahe inimese vahel ei ole jätkusuutlik. Meeldis, raamat oli siiras ja südamlik. (Triinu M)

Soovitan, kuigi oli hetki, mil tahtsin katkestada. Soovitan – avanevad erinevad elusaatused. Tajud kui ettearvamatu on elu. (Hele-Maire B)

Nähtavasti julgeksin soovitada vaid Jeanette Wintersoni fännidele. Sest Shakespeare´i fänne võib ärritada üks väga oluline muudatus ja nii mõnelegi võib vastukarva olla rõvedus (kohati) või igavaks jääda arvutimängu osa. Kui hing kaasa ei helise, siis melodramaatilised kired, tragöödiad ja konfliktid lihtsalt väsitavad. Autori jaoks on põhiteema andestus, aga ka andestamiseks võib olla liiga tüdinud. (Aet T-T)

Huvitav lugemine inimeste saatustest. Tragöödia, andestamine – õnnelik lõpp. (Maia K)

Aeglase lugemise raamat. Raamat nagu luuletus. Kaunis, poeetiline ja kohati väga kurb. Soovitan, kel soovi lugeda midagi süvenemist nõudvat ja nautida head keelt (eraldi kiitus tõlkijale!). (Kersti T)

Selles kirjanikus ei pea kunagi pettuma. Tekkis äratundmine. Muutis kurvaks ja andis lootust. (Tiiu O)

Raamat nõuab tähelepanelikku lugemist, arusaamist, kuid tasub süvenemist, sest tegelikult on see ka üsna meelelahutuslik lugu. Mõtlesin, et juudid on tugevad usus ja elus. Kuid juutide lapsed tahavad tänapäevaga kohaneda, hüljates oma usu ja traditsioonid, perekonna. Shylock on terava mõistusega mees, kuid tedagi piinavad küsimused poisikeste ümberlõikamisest, isadusest. Kunstikaupmees Strulovitch on saamatu oma 16aastase tütre kasvatamises. (Silvia M)

Raamat nõuab süvenemist ja aega. Kohati jäi minul seisma. Väsisin pikkadest aruteludest, siis mingi aja pärast jätkasin ja kokkuvõttes oli mitmeid väga huvitavaid-mõtlemapanevaid ideid. (Kersti T)

Matt Haig “Kesköö raamatukogu” – Raamat valikute tegemisest elus. Poole raamatu peal võis aimata, kuidas teos lõpeb. Pimedasse novembrikuusse ei ole sobilik lugemine, teeb meele nukraks. (Kaire K)

Katarina Bivald “Unistuste raamatupood” – Kui jätta kõrvale romantilised klišeed ja võttagi seda kui ajaviitekirjandust, siis selleks on ta suurepärane. Kindlasti kõnetab kõiki raamatusõpru. Paljude muude teoste hulgas mainitakse ka raamatukogukass Dewey raamatut, mille tegevus toimub samuti Iowa osariigis. Väga lahe oleks leida raamatupoest tavaliste rubriikide asemel “Seks, vägivald ja relvad”, “Liigsete sõnadeta” või “Reede õhtuteks ja laiskadeks pühapäevadeks voodis”. Minu rubriik oli seekord “Lohutuslugemine tõbisele voodis sooja teki all”. (Leelo J)

Katarina Bivald “Unistuste raamatupood” – Kerge lugemine ajaviiteks. Sisu sukeldub depressiivse väikelinna romantikasse. Ilusate kirjadega pikitud lugu väikelinna sõprussuhetest ja raamatutest. Helge raamat!Kerge lugemine ajaviiteks. Sisu sukeldub depressiivse väikelinna romantikasse. Ilusate kirjadega pikitud lugu väikelinna sõprussuhetest ja raamatutest. Helge raamat! (Kristi T)

Matt Haig “Kesköö raamatukogu” – Väga põnev lugu sellest, kuidas mitte kahetseda elus tehtud valikuid, sest iial ei või teada, kuhu teised valikud oleksid elu viinud. Igas elus on õnnelikumaid ja kurvemaid hetki, mis aga ei tähenda, et elu ei oleks elamist väärt. Iga inimene saab ise kujundada oma elu ja kunagi ei ole hilja, et soovunelmaid ellu viima hakata. (Reelika L)

Matt Haig “Kesköö raamatukogu” – Raamat algab nagu keskmine ajaviitekirjandus, aga peagi tuleb välja ka teine kihistus. Paneb mõtlema, kui paljud meie olulistest valikutest elus on tehtud lähtuvalt sellest, et kellelegi meeldida, olla tubli tütar, armastav õde, ustav sõber. Kiire, aga päris tore lugemine. (Kersti T)

Matt Haig “Kesköö raamatukogu” –  Tavaliselt mulle ulmekad ei meeldi, see meeldis. Soovitan nooremale lugejale, kes on kodus moblade ja sotsiaalmeedia kasutamises, mitte, et see eeldaks kasutamisoskust. Iga indiviid peaks elama oma elu, mitte tundma end süüdi isa, ema, venna jt. ees, kui ta ei õigusta temale pandud lootusi. Tundes kahetsusi ja langedes masendusse. Kesköö raamatukogus saab ta valida ikka ja jälle uue võimaluse oma elu uuesti uues variandis elada. Kui enam ei meeldi, võib haihtuda ja uue võimaluse otsida. Eludes kohtab ta ka teisi triivijaid, kes üksteist ära tunnevad. See seiklemine pole ohutu. Kõik puruneb rusudeks ja Nora pääseb, kui kirjutab uue raamatu esimesele lehele: “Ma olen elus”. Elu ei pea kartma, elu tuleb elada. Esitasin endale küsimuse, kas ma olen oma isiklikke valikuid kahetsenud ‒ ei. (Leili K)

Søren Sveistrup “Kastanimunamees” – Raamat üldiselt meeldis. Põnev ja tempokas lugemine ja igav ei hakanud kordagi. Lõpp ei vajunud ka ära.
Kohati jäi aga mulje, et liiga palju niidijuppe jäi lihtsalt vedelema ja vähemalt üks tegelane oli loodud lihtsalt paberitäiteks. Mõrvade mõte jäi ka kuidagi põhjendamatuks, sest mõne juures ma küll erilist süüd ei näinud. Miks karistati naisi, aga mitte neid, kes tegelikult halbu asju korda saatsid? Ja miks nii võikad surmad? Ütleme nii, et osad küsimused jäid õhku rippuma (nagu kastanimunamehikesed) ja Goodreadsis ringi vaadates jäi mulje, et ma polnud ainuke. Tegelikult oli hea raamat ja soovitaksin lugeda, kui närv kannatab. (Aane L)

André Aciman “Kutsu mind oma nimega” – Soovitan neile, kes hindavad lisaks hästi kirjutatud tegelaskujudele ka hästi loodud olustikku. Peab aga valmis olema erinevateks emotsioonideks, minusse jättis raamat lõpuks üsna tühja ja kõleda tunde. (Siiri S)

Frank Herbert “Düün” – Filmiga võrreldes ei ole raamat sama huvitav, kuid on siiski põhjalikum. Kellele hakkas filmi vaadates Paul Atreides ja Arrakise planeet huvi pakkuma, on raamatu lugemine kindlasti soovitatav. Raamatus on põhjalikum ülevaade Arrakise ümber keerlevate poliitiliste intriigide ja planeedi keerulise ökosüsteemi kohta. Samuti tutvustatakse põhjalikumalt fremenite elu, kombeid ja ajalugu. Autor on teinud ära suure töö sellise omapärase maailma väljamõtlemisel ja kahtlemata äratab see lugejas huvi. (Reelika L)

Kazuo Ishiguro “Ära lase mul minna” – Põnev, sest lugejana saad teada, kuidas suhtud tegelikult teemadesse, millega inimesena leppida tuleb. Rahulik kulgemine, kus juhtub vähe, aga ometi väga palju – kogu elu. (Kristi V)

Rosa Liksom “Kupee nr 6” – Nooremale lugejale annab see raamat ilmeka pildi 1980-1990. aastate Venemaast. Vanemale lugejale tuletab meelde ammuseid aegu. 1980-1990 õnnestus mul tihti rongiga kupees Moskvasse või Leningradi sõita, ka nädal aega läbi Venemaa Pamiiri mägedesse sõita. See raamat oli täiuslik nostalgialaks, väga hästi kirjutatud. Väga hästi edasi antud tolle aja eluolu. Samas õpetab inimest võtma sellisena nagu ta on. Imetlusväärne kannatlikkus! (Silvia M)

Helen Fielding “Bridget Jonesi päevik” – Päevikuvormis romaan. Kui filmis Renee Zellwegeri kehastatud Bridget Jones ja tema piinlikud äpardused olid naljakad ja tõesti ajasid naerma, siis millegipärast raamatut lugedes oli mul Bridgetist pigem kahju. “Oh Issand, mis mul küll viga on? Miks minul mitte miski ei õnnestu? See on sellepärast, et olen liiga paks.” (lk. 167) (Anu P)

Jonas Jonasson “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” – Raamat meeldis väga, oli head huumorit, ootamatust ja tõdemus, et elu ei ole läbi, kuni ta ei ole läbi. Esimene ja seni mu lemmikraamat Jonassonilt. “Kirjaoskamatu…” oli ka vaimukas ja tore, “Kättemaks..” seni loetutest nõrgim, võib-olla ma lihtsalt ei osanud mehe keskeakriisiga selle nurga pealt suhestuda, et kõik teised on süüdi… (Kersti T)

Oskar Luts “Talve” – Paunvere saaga viimane raamat, milles „Kevadest“ tuntud tegelased on vanaks saanud ja annavad tegutsemisjärje üle noorele põlvkonnale. Kerge lugeda ja hea teada, mis peale „Sügist“ ja „Tootsi pulma“ edasi sai. Kerge ja huvitav lugeda. Ka film meeldis mulle. (Esta K)

Jo Nesbø “Lumememm” – Soovitan igal juhul kõigile krimisõpradele. Põnev süžee, natuke horror ka! (Karin K)

Olavi Ruitlane “Vee peal” – See on ladus ja kirjeldab elu peale 1944 a. See näitab selle aja noorte elu ja tahet midagi saavutada. (Svea K)