NB! Templi saab ÜHE sarjast loetud raamatu eest
Otsi näiteks e-raamatukogust ELLU.
Estonia pst 8, 15044 TALLINN
683 0917
teenindus@nulltln.lib.ee (lugejateenindus), keskraamatukogu@nulltln.lib.ee
Registrikood 75016071
Rein Veidemann on valinud rikkast Eesti kirjandusest välja 101 teksti, mis tema hinnangu kohaselt moodustavad selle telje, mille ümber on kujunenud Eesti kirjanduse identiteet. Võimalik, et kirjanduse hindamisel on lugeja pilk ja lugeja maitse määravam kui mõnes muus valdkonnas ning seda valikut saab võtta ka kui ühe lugeja koostatud väärtteoste nimekirja.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Hakkasin eesti kirjanduse tõlkimisega vene keelde tegelema 1960. aastal. Minu tõlkes on ilmunud ligi 150 Eesti kirjaniku raamatut. Paljude mu tõlgetega juhtus nende ilmumise eel ja järel kõiksugu dramaatilisi ja koomilisi sekeldusi, mis iseloomustavad Nõukogude aega ning selle kirjandus- ja kirjastamispoliitikat. Selles raamatus tulebki juttu mitmetest veidratest juhtumistest, paljudest Eesti ja Moskva kirjanikest ja ajakirjanikest, kirjastustest ja kirjastajatest, kirjanduskriitikutest, ametnikest, kommunistliku partei ja riigitegelastest.
Kirjutan ka laiemalt Nõukogude Liidu kirjastuspoliitikast, kuna kirjastamine ja kirjandus olid Nõukogude süsteemis ideoloogiliselt väga tähtsal kohal.
Toonase aja meenutamine on vanema põlvkonna kultuuritegelase jaoks kindlasti täis äratundmist. Nooremal lugejal peaks see aga aitama mõista toimunud muutuste suurust.“ Gennadi Muravin.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Eesti raamatu 100 aastat“ käsitleb raamatuelu arengut Eesti iseseisvumisest 1918. aastal kuni tänapäevani poliitilise ajaloo perioodide kaupa, liikudes sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja sõja-aastate okupatsioonidest nõukogude aega ning taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Vaatluse all on raamatute kirjastamine, trükkimine, müük ja levik raamatukogude kaudu. Samuti iseloomustatakse iga perioodi raamatutoodangu mahtu ja sisu ning selle vastuvõttu ostjate ja lugejate poolt. Eestlaste kirjastustegevuse kõrval leiavad käsitlemist Eestis tegutsenud rahvusrühmade kirjastused ja väljaanded, nagu ka eestikeelsete raamatute üllitamine väljaspool Eestit.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Artiklikogumik, mille väljaandmisega tähistatakse eesti ulme jaoks kaht väga olulist sündmust – sõna „ulme” sai 50 ja Eesti Ulmeühing 25-aastaseks. Selles analüüsitakse ulme kui kirjanduse alamžanri olemust ning näidatakse selle aja jooksul toimunud muutumist ja arenemist.
Ülesehituselt on kogumik kaheosaline – alustatakse ulme defineerimisega ja antakse ülevaate Henn-Kaarel Hellati poolt eesti keelde toodud sõna”ulme” tekkeloost, millele järgnevad kronoloogilises järjekorras artiklid eesti ulmest. Teose teine osa on memuaristika laadis tagasivaated sellest, kuidas sündis Eesti Ulmeühing, ulmeauhind Stalker, kuidas alustati iga-aastase ulmefestivaliga Estcon ning kuidas loodi ööajakiri Mardus ja võrguajakirjad Algernon ning Reaktor.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg, hea kasvatusega mees oma parimates aastates, kelle sõna alati peale jääb ja kellel igas asjas alati õigus on, istub oma vanaisa ehitatud eestiaegse maja keldris ja on võib-olla esimest korda oma elus tõelises kimbatuses. Saatus on mänginud talle kurja vingerpussi, sokutades tema teele kirjavahetuse, mida on ilma Nordoni teadmata pidanud omavahel tema mõlemad seaduslikud abikaasad.
Mis nendest kirjadest aga kirjanduslike mõrvade kavandamisel ja lahendamisel ilmeksimatu vaistuga, kuid igapäevaelus harvanähtavalt saamatule, ent kõikide arvates siiski hea kasvatusega kirjanikuhärrale vastu vaatas ja kuidas asjad üldse niikaugele arenesid, siis avastamisrõõmu selle teadasaamisest ei tahaks me hea lugeja eest mitte mingi hinna eest ära võtta…
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
„Mälestused ise on pehmed nagu kassikäpad. Ja ka mina olen pehme kassikäpp. Ent mu küünekesel on veel varuks midagi, mida ma ei teadnud oodata ja mis mind ehmatab. Kriibib: kui inimene eksib, võib ta oma viga parandada, aga kui raamat eksib, on kuri karjas. Raamat ei tohi eksida. Viga jääb umbsõlmeks sisse ja seda ei haruta enam keegi lahti. Ja küüneke kriibib edasi. Kriibib: mõnikord on parem mõnest mälestusest loobuda, kui see kirja panna. Et see ei muutuks raamatus valesti mõistetavaks, sest mõnikord on mälestusel rumal komme joosta mööda inimesi nagu koer ja nende peale haukuda.“
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kirjanik Lilli Promet (1922–2007) kasvas esimeses vabariigis, tegi läbi teise maailmasõja, rajas oma elu keerulisel nõukogude ajal, koges kirjanduslikku menu, kuid tema elu viimased aastad möödusid suhtelises vaikuses ja unustuses. Siiski on Prometi looming oluline osa eesti kultuuriloost.
Autor toob avalikkuse ette seni teadmata faktid kirjaniku ja tema perekonna elust, mis aitavad paremini mõista nii Prometi loomingut kui ka ajastut, mida ta loomeisikuna esindas.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Konrad Mägi (1878-1925) elulooline raamat antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Konrad Mägi suure isiknäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d´Arte Modernas (avamine 9. oktoobril 2017). Teos on suunatud laiemale lugejaskonnale ning lisaks Mägi elule ning loomingule tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mägi loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui kanoniseerida. Raamatu autor on Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna, väljaandja Enn Kunila. Teose on tõlkinud itaalia keelde Daniele Monticelli, inglise keelde Peeter Tammisto. Raamat on varustatud mitmete Konrad Mägi elulooliste fotodega ning kümnete maalireproduktsioonidega. Konrad Mägi oli Eesti esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming äratas kohe väga laialdast tähelepanu. Mägi tööd on sisendusjõulised ning värvirikkad, kujutades peamiselt maastikke nii Eestis, aga ka Norras ning Itaalias. Mägi jaoks oli loodus paik, kus ta tajus sakraalset ning metafüüsilist mõõdet. Selle edasiandmiseks kasutas ta värvipaletti, mille kirkus ja jõud on silmapaistev. Erinevatel põhjustel ei ole seni olnud võimalik tema loomingut piisavalt sageli tutvustada väljaspool Eestit ning Mägi nimi ei ole jõudnud Euroopa kultuuriajalukku. Käesolev lisaks eesti keelele ka itaalia ja inglise keeles ilmuv teos on üks osa Konrad Mägi tutvustamisest laiemale maailmale.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Olev Subbi oli suur kunstnik, erakordne isiksus, suurepärane sõber. Ta püüdles alati absoluudi poole nii inimese kui kunstnikuna. Tema eluhoiak oli positiivne ja elujaatav – Subbi oli läbi elu nagu noor mees, suure sisemise energia ja tohutu töövõimega, uuele ja huvitavale avatud. Lisaks oli Subbi Eesti patrioot, järjepidevuse kandja, euroopalike traditsioonide austaja ja järgija. See raamat on üks viis, kuidas öelda: “Aitäh, Olev.” Enn Kunila
Olev Subbi 85. sünniaastapäeva puhul ilmub tema elulugu. Raamatus on lisaks eluloole ka valik Olev Subbi tekste ning tema sõprade mälestused.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jah, inimesed ei taha olla nähtaval. On see tagasihoidlikkusest? Või ei taha nad kirjanduse eredat valgust. Neil on isegi siis ebamugav, kui ma panen neile kaitseks laiaäärelise kübara pähe. Siis on neil veel ebamugavam. Nad tahavad lugeda ainult teistest.
Aga mina? Eks minagi kirjuta teistest, mitte iseendast? Ent kui ma kirjutaksin vaid endast, siis kaevuksin nagu vihmauss mulda ja jääksin pimedusse. Nüüd tõmbavad teised mind pimeduse põhjast välja. Endakesksus on ju pimedus, eks ole? Nii et ma kirjutan ja kirjutan.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Mida tahavad Eesti mehed öelda elu ja kunsti, Eesti oleviku, tuleviku ja mineviku kohta? Kellele nad esitavad eksistentsiaalseid küsimusi? Mida vihkavad ja põlgavad, mida soovivad ja loodavad?
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Loe raamatut ELLUs.
Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend! Mäletamist ja kohta meie kultuuriloos väärib Laine Peep (1932–2001) juba seetõttu, et tal õnnestus see, mis jäi J. K. S. Morgensternil ja Fr. Puksool ainult unistuseks: ta suutis olude kiuste valmis ehitada Tartu ülikooli uue raamatukogu.
Laine Peep oli väga hea jutustaja. Raamatu aluseks on aastail 1997–2000 lindistatud mälestused, ajakirjanduses ilmunud artiklid ning Laine Peebu sõprade, kolleegide ja konkurentide meenutused. Raamat pakub ka vaadet Tartu ellu aastail 1950–2001: juttu on tudengielust, meenutatakse vanu õppejõude ja raamatukogutöötajaid, välisreise ja rahvusvahelist suhtlust, erifondi, teadusraamatukogu arendamist ja muidugi ligi 20 aastat kestnud tööd uue raamatukoguhoone valmimisel. Nõukogudeaegse asjaajamise iseärasused tunduvad nüüd lausa uskumatud.
Laine Peepu mäletatakse targa, sihikindla ja kartmatu inimesena, kuid temast räägitakse ka kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest. Oma mainest oli ta vägagi teadlik, konfliktne käitumine oli tema enda valik.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Autor sõidab 2014. aasta sügisel väikesele Lääne-Eesti saarele mõtisklema kunstist ja teatrist, ent jõuab oma kirjades paratamatult elu, surma ja armastuse lahinguväljadeni, taustaks ajatuim kõikidest draamadest – looduse suurejooneline vaatemäng.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
See raamat on autori suhetest raamatutega alates väikelapseeast 1960ndate aastatel kuni 1980ndate lõpuni välja, ühtekokku umbes 30 aasta vältel. Eluloolistele seikadele tuginedes ja huumorit mitte unustades keskendub Holger Kaints raamatute mõjule ja tähendusele. Ta näitab, kuidas esmapilgul juhuslikudki raamatud laiendasid noore inimese silmaringi ning kuidas nende kaudne toime ilmneb alles aastate pärast.
Autor meenutab ka oma tööaastaid Vabariikliku raamatukaubastu raamatute ja kantseleikaupade hulgibaasis ning selgitab, milliste raskustega jõudsid 1980ndatel lugejateni välismaa raamatud. Korduvalt tuleb välja, kui paikapidav on väide, et raamatud peegeldavad ühiskonda, kus nad ilmuvad. Nii analüüsib „Mälestusi raamatutest“ ka nõukogude ajastut ja toonast elu.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Armastatu luuletaja Elo Viidingu artikli- ja esseekogu elust ja kirjandusest. Elegantselt, teravalt, sügavalt. Olulisest.
On selge, et teatud autoritel ja kirjandusžanridel läheb kirjandusturul paremini kui teistel, nende lugejaskond on suurem. Mitte ühelgi kirjanikul ei õnnestu tõenäoliselt kirjutada nii-öelda kõigile ja tõenäoliselt unistavad kirjanikud ka päris oma lugejaskonnast – mõistjatest. Neid inimesi ei saa kunagi olla liiga palju. Ja niisamuti võib kirjaniku elus olla hetki, mil tundub, et neid polegi.
Kirjanduse nii-öelda sihtgrupistumisest on palju räägitud, põhjuseks on enamasti toodud tänapäeva kapitalistliku ühiskonna killustatus. Ka bestsellerite kohta ei saa öelda, et neid „kõik“ innuga loevad. On nii intellektuaalselt ja emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loeb teatud seltskond, ja on ainult emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loevad ka kirjanduskauged inimesed.
Lugejate rohkus ei räägi ammugi loetavate raamatute headusest ja „universaalselt hea kirjanduse“ olemasolu võib autoritaarse veendumusega kinnitada ainult kirjastajate, tõlkijate ja kirjandusteadlaste niinimetatud eliit. Lugejate enamus loeb ikka seda, mis rohkem kõneainet pakub või mida nad ise tahavad, pidades heaks seda, mis neile meeldib.
(Artiklist “Mõistuslikult ja tundeliselt”)
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Auhinnad vohavad, prestiižiökonoomiast pole pääsu kellelgi. Juttu tuleb auhindade ajaloost ja plahvatuslikust kasvust, inimlikust edevusest, ambitsioonidest, konkurentsist ja kollegiaalsusest, kuulsusest ja tunnustusvajadusest, surematusest, suurtest võitjatest ja Eesti skeenest. Esimeses osas räägib autor auhindadest autobiograafilises võtmes, teine osa on kirjandussotsioloogiline essee, kus leidub nii isiklikke tähelepanekuid kui ka statistilisi andmeid ja kombekriitilisi üldistusi.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
On aasta 1965. Tallinnas tapetakse kirjanik, kelle seni avaldamata käsikiri võib sisaldada detaile riikliku julgeoleku aastatetagusest paturegistrist. Prokuratuur kaasab Endel Krolli, lootes kogenud majori abil uurimisse selgust tuua. Jaht salapärasele kirjutisele viib juurdluse eri osapooled loovrahva seas populaarsesse KuKu klubisse …
„Mõrvatud kirjaniku käsikiri“ on kolmas raamat Krolli juurdluste sarjast. Varem on sarjas ilmunud raamatud „Reeturlik metsavend“ (2017) ja „Röövitud pioneeri juhtum“ (2018).
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Selle raamatu teema on raamat; värske raamatuteemalise luuletusega on siin esindatud 28 eesti luuletajat.
Raamat on nii vana ja tähtis asi, et on kindlasti (veel ühe) omateemalise raamatu ära teeninud.
28 eesti luuletajat pakuvad oma raamatunägemusega lugejale hea valiku stiilinäiteid, nii et see antoloogia on ühtlasi väike portreede kogumik: ühel ja samal teemal luuletades tulevad poeetide eri käekirjad ja mõtteliikumised reljeefselt esile. Loodetavasi on lugejal põnev jälgida, mis suundades võib raamatust mõtleva inimese mõte liikuda.
Käesolev raamat on mõeldud ka teisi raamatuid edasi aitama: nimelt annetab AS Apollo Raamatud osa käesoleva valimiku müügituludest maakoolide raamatukogudele raamatute ostmiseks.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Filosoofiaprofessor Ülo Matjuse artiklikogumik, mis kuulub „Ilmatarkade“ sarja, on täielikult pühendatud autori raamatukirele. Esimene raamatuteemaline kirjatöö ilmus tema kui viienda klassi õpilase sulest 1953. aastal ajalehes „Säde“ ning sealt kuni tänapäevani pole raamatutest kirjutamise hoog vaibunud. Juttu tuleb raamatuaastast, keelatud raamatutest, raamatuoksjonitest, haruldustest, raamatust kui asjast ja filosoofilisest trükisest. Loomulikult kroonib kõike bibliofiilia – harulduste tagaajamine, avastamis- ja omandamisrõõm, detektiivitöö selle kohta, kuidas ühe või teise raamatuga asjalood tegelikult olid ja miks näiteks Juhan Liivi teatud luuletusi ikkagi välja ei antud. Esindatud on ka autorile omane kalduvus varasemaid kirjutisi lihvida ja kommenteerida.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Janika Kronbergi raamatu „Rännud kuue teejuhiga“ ühendavaks motiiviks on eesti kirjandusklassikute reisid mitmes maailmajaos. Tuginedes memuaaridele, varasematele reisikirjadele ja muule kultuuriloolisele allikmaterjalidele ühelt poolt ning teiselt poolt autori isiklikele kogemustele, paigutub raamat kultuuriloolise esseistika ja traditsioonilise reisikirja vahemaile, rikastades nii eesti kirjandust isikupärase teemakäsitlusega kui ka tuues esile uudseid või vähetuntud fakte meie kultuuriloost. Lähema vaatluse all on Eduard Vilde Krimmi- ja Friedebert Tuglase Hispaania-reis, Henrik Visnapuu pagulasaastad, Ivar Grünthali turnee USA-sse, Karl Ristikivi retked Itaaliasse ja Kreekasse ning Karl Ast-Rumori ränd Indiasse ja Tseilonile ja pikem eluperiood Brasiilias.
Raamat on varustatud isiku- ja kohanimeregistriga ning sisaldab rohkesti nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid fotosid eesti kirjanike reisidest Euroopasse, Ameerikasse ning eksootilisematesse maadesse.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Kogumik on sündinud tänu paljudele tähelepanelikele ja arenenud huumorimeelega raamatukoguhoidjatele, kes on meelde jätnud ja üles kirjutanud raamatukogudes ette tulnud lustlikke lugusid, kentsakaid küsimusi ja pööraseid soove.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Ostsin enesele täna kaustiku. Küll on ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned niisugused laigulised, justkui mõne isevärki looma nahk. Ega ta päris nahk küll muidugi ei ole, ikka papp, aga naha moodi. Tumesinised laigud helesinise peal justkui vihmapilved suvetaevas. Mina kujutan ette, et see võiks üks uhke elajas olla, kellel niisugune nahk seljas kasvab. Tal võiksid sarved ka peas olla, aga kits või põder ta ei oleks, ta oleks hoopis isemoodi. Hommikuti võiks teda kusagil metsaservas näha saada, kui ta tuleb puude vahelt välja kastesele aasale. Vaatad – ja suu vajub ammuli.
Ei tea, mis häält see loom teha võiks? Mingit häält ta kindlasti teeks, kui ta sedasi metsast lagedale ilmub. Seda mina usun üpris kindlasti.
Mina ei tea, kas ta oleks kuri loom, kes väiksemaid pudulojuseid sööb, või oleks ta selline rahulik, nagu lammas või jänes. Mina tahaks uskuda, et tema on rahulik, aga suursugune. Kellelegi häda ei tee, aga enesele ka liiga teha ei luba. Ja hääl võiks temal kõlada nagu mõni suur pasun.
Nii et kostaks päris kauge maa taha, justkui kirikukell. Just, tema võikski teha sellist häält, nagu löödaks kirikutornis kella! Ja kõik, kes seda kuulevad, mõtlevad, et oh-oh-oh-oo! See ilus sinine loom on üles ärganud.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Hei Sina, potentsiaalne raamatuostja! Kas otsid erakordselt väheütlevat lugu, mida jutustatakse Sulle kolmekümnes eri versioonis? Siis sobib “Stiiliharjutused” Sulle ja just Sulle nagu rusikas kingitud hobuse suhu – muuda globaalsest soojenemisest juba aastaringseks muutunud lumised õhtud tuliseks kirjanduskogemuseks!
„Stiiliharjutused” on viie autori kummardus Raymond Queneau’le ja tema sama pealkirja kandvale surematule teosele.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate raamatukogu tegevuse 100. juubeliaastale pühendatud raamatust “Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007”
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmunud, Valda päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia ja arvukalt fotosid.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Veiko Märka (snd 1964) raamat käsitleb tema kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja isegi traagilised mälestused.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jan Kaus (snd 1971) on öelnud, et kirjandus on talle alati tundunud suure vabaduse territooriumina. Kirjanduses on võimalik liikuda aegadesse ja kohtadesse, kuhu kehal pole lihtsalt võimalik ulatuda. Kirjutades või lugedes saab ta olla inimene, kes ta kunagi pole olnud, või inimene, kelleks ta kunagi ei saa. Oma raamatus räägib ta kaasahaaravalt nii kirjanikest kui ka lugejatest, kes teda enim on mõjutanud: Juku-Kalle Raid, Hasso Krull, Doris Kareva, Kalev Kesküla, Timo Lappalainen, Jürgen Rooste, Indrek Koff, Urmas Vadi, Märt-Matis Lill, Triinu Tamm jt
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Raamat „Meie hingede võlad“ koosneb kahest eraldiseisvast osast. Esimeses on juttu mitmetest kirjanikest, kellega autor kokku on puutunud, kuigi kaugeltki mitte kõigist. Räägitakse soome, saksa, vene ja eesti literaatidest.
Raamatu teine osa peatub pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Eeva Park (snd 1950) jagab oma mälestusi kirjanikest, kellega ta on kohtunud, suhelnud ja lähedaseks saanud. Puutunud luuletajate, kirjanike ja tõlkijatega kokku juba varasest lapsepõlvest, on tal meeles vahetuid mälestusi eri põlvkondade esindajatest, keda nüüd ajas tagasi vaadates näib lahutavat terve igavik. Raamatust aimub ka põhjus, mis sellise mulje tekitab. Mõnusalt vahendatud ja helgena mõjuvatesse lugudesse lõikub taustalt Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustuste ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõju.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Peeter Sauter (snd 1962) kirjutab raamatus „Põrsa paremad päevad“ kohtumistest vägagi erinevate tekstitegijatega. Korüfeedega kõrvuti vilksatavad algajad ja literaadid väljastpoolt Eestit. Läbivad teemad on – mida annab autorile kohtumine teiste kirjanikega ning kirjanikkond kui suur imaginaarne pseudopere.
Peeter Sauter on omanäolisemaid eesti kirjanikke, kelle täpsed ja teinekord halastamatult selged kirjeldused inimestest neid otsekui röntgeniga läbi valgustavad.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Sirje Kiini mälestusteraamat kuulub sarja “Kirjanikud omavahel ” ning on eeskätt pühendatud kirjanikele, kelle elu ja loomingut ta on uurinud aastaid: Marie Under, Kersti Merilaas, Ivar ja Astrid Ivask, Juhan Viiding.
Ent elu on teda kokku viinud ka autoritega väljaspool Eestit: Arved Viirlaid, Urve Karuks, Juhan Kristjan Talve. 1980. aasta autentsed päevikumärkmed avavad ajaloolise 40 kirja sünniloo taustu. Milline oli Wellesto kirjandusrühmitus? Kes peitusid Sirje Sinilinnu, Ene Hölderlini või Max Harnooni varjunimede taga? Vastused leiate raamatust.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Jaan Kaplinski (snd 1941) sai kõigepealt tuntuks intellektuaalse, humanistliku luuletajana, hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke. Ta on võtnud sõna paljudel olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaani suveräänne mõte, tema huvi põlisrahvaste ning nende kultuuri, looduse ning maailma usundite ja filosoofia vastu on teinud tast nüüdisaja rahvusvaheliselt tuntuima eesti luuletaja ning esseisti, ühe juhtivatest arvamusliidritest. Siinses raamatus meenutab Jaan oma puutumisi paljude teiste Eesti ja maailmakultuuri kujundajatega läbi aastakümnete: Karl Eduard Söödist Umberto Econi.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. „Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Hando Runnel (snd 1938) meenutab raamatus „Ükskord oli üks mees“ nii sõnas kui pildis ligi pooltsada kaasteelist eesti kirjandusmaastikult.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
