Väliskirjandus

Juunis 1961 külastas A. E. Hotchner St Mary haigla psühhiaatriaosakonnas oma vana sõpra Ernest Hemingwayd. See jäi nende viimaseks kohtumiseks: mõne nädala pärast lasti kirjanik koju, kus ta võttis endalt elu. Sellest viimasest vestlusest sai ühtlasi lõpp-peatükk loole, mida kirjanik oli jutustanud peaaegu kümne aasta vältel. Aastate jooksul oli Hemingway talle omasel pragmaatilisel moel rääkinud Hotchnerile üksikasjalikult nii oma afäärist, mis hävitas tema esimese abielu, romantilistest Pariisi-aastatest kui ka sellest, kuidas ta jäi ilma Hadleyst – naisest, keda võis aimata pea kõikides Hemingway loodud kirjanduslikes naistegelaskujudes ja keda ta otsis taga kogu ülejäänud elu.

Juttu tuli ka seiklustest, mis tegid kirjaniku legendaarseks – sellest, kuidas ta jumalakojas impotentsusest vabanes, Aafrika metsades lennuõnnetuse läbi elas ning mõne aja pärast välja ilmus, ühes käes punt banaane ja teises pudel džinni, kuidas F. Scott Fitzgerald talle armuasjus nõu andis ning ta Josephine Bakeriga öösel šampanjat jõi. Lõbusate seikade kõrval pajatas kirjanik ka oma inimlikest eksimustest ja elust pärast kaotatud armastust. E. Hotchneri mälestusteraamatus „Armunud Hemingway“ näeme unustamatut maailmakirjanduse suurkuju sellisena, nagu tundsid teda vaid vähesed.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

„Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on,” ütles Astrid Lindgren.

„Päev nagu elu” on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni biograafia pärast 40 aastat. See tungib naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha ning kirjeldab kirjaniku mõtteid ja tegevust, võitlusi, triumfe ja lüüasaamisi, unistusi ja masendust.

Raamat põhineb suurel hulgal seni avaldamata kirjadel, päevikutel ja fotodel ning pooleteise aasta jooksul peetud vestlustel Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga, kes jälgis lähedalt oma kuulsa ema karjääri ja vastuolulisi suhteid kuulsuse, rikkuse, üksinduse, võimu ja võimumeestega.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

„Charing Cross Road 84”

„Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“

Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju…

Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Helene’i sõnumitest Frankile selgub, et tegu on ebatavaliselt paljulugenud, väga vaimuka ja erakordse iseloomuga naisega. Aja jooksul kaob ta kirjadest Doelile algne ametlik viisakus ning need võtavad humoorikalt tuttavliku tooni. Paljude lugejate lemmikuks on 18. septembril 1952 saadetud kiri, mis lõppeb nii: „Aga kuula nüüd hästi, Frankie, see saab olema pikk ja külm talv ja õhtuti hoian ma last JA MA VAJAN LUGEMISMATERJALI, NII ET ÄRA ISTU NIISAMA, MINE OTSI MULLE RAAMATUID.“ Varsti hakkasid Hanffile kirjutama ka teised poetöötajad, nagu ka Frank Doeli naine ja tütred, sest neidki huvitasid New Yorgist tulevad põnevad sõnumid.

Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

„Bloomsbury Streeti hertsoginna”

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse.

Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed.
See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Laena raamat e-raamatukogust OverDrive.

Guylain Vignolles töötab tehases, kus valmistatakse raamatutest paberimössi. Ta vihkab oma tööd ja elu, kus on ainult üks nauding: istuda iga päev kell 6.27 rongi ja lugeda seal kõva häälega ette koletisliku tehasemasina lõugade vahelt päästetud lehekülgi. Just sellest harjumusest, hävingust säästetud sõnade paiskamisest maailma, saab alguse Guylaini seiklus, mis annab ta elule viimaks tähenduse. Sest ühel päeval on Guylainil rongis kaasas Julie-nimelise üksildase noore naise päevik. Ja seda võlutud publikule deklameerides armub ta Juliesse lootusetult. „Ettelugeja 6.27-ses rongis” räägib sõnade ja kirjanduse jõust nende inimeste elude kaudu, kelle see jõud on päästnud.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Esimene raamat pööraselt nutikate seikluste sarjas, kus tegutseb leidlik ja kartmatu kirjandusdetektiiv Thursday Next – New York Timesi bestseller!
Jasper Fforde’i New York Timesi bestsellerite hulka kuuluva Thursday Nexti sarja avaromaan tutvustab kirjandusdetektiiv Tursday Nexti ja tema kirjandushullu Inglismaa alternatiivreaalsust.

Douglas Adamsi ja P. G. Wodehouse’i austajad naudivad kindlasti Jasper Fforde’i Suurbritannia külastamist 1985. aasta paiku, kus ajarännud on tavalised, kloonimine reaalsus (dodod on saanud lemmikloomadeks) ning kirjandusse suhtutakse väga-väga tõsiselt: see on bibliofiili unistuste paik. Inglismaa on sisuliselt politseiriik, kus tädi võib (sõna otseses mõttes) eksida Wordsworthi luuletusse ning kus Byroni luule võltsimine on kriminaalkorras karistatav. Kõik see on Thursday Nexti, erioperatsioonide kirjandusdetektiivide osakonna silmapaistva agendi jaoks igapäevane töö. Ent kui keegi hakkab röövima kirjandusteoste tegelasi ja näppab Brontë romaani lehekülgedelt Jane Eyre’i, on Thursday silmitsi oma karjääri tõsiseima katsumusega.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Laenuta raamat e-raamatukogust OverDrive.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Prantsuse väikelinnas viiakse ellu Richard Brautigani idee – luua kirjastajate poolt tagasi lükatud käsikirjade raamatukogu. Ühel päeval leitakse sellest raamatukogust geniaalne käsikiri, autoriks hiljuti surnud kohalik pitsameister Henri Pick. Mehe lesk väidab, et Pick ei lugenud elus ühtegi raamatut, rääkimata mõne kirjutamisest. Käsikiri siiski avaldatakse ja sellest saab menuk. Skeptikud arvavad, et tegu on turundusliku petuskeemiga – kuidas sai harimatu pitsameister kirjutada sellise meistriteose? Endine kirjanduskriitik asub uurima, kes oli Henri Pick tegelikult ja kui käsikirja ei kirjutanud tema, siis kes selle ikkagi kirjutas.

David Foenkinos (1974) on prantsuse kirjanik ja stsenarist, üks menukamaid kaasaegseid kirjanikke Prantsusmaal. Ta on kirjutanud kümmekond romaani, mis on võitnud hulgaliselt kirjanduspreemiaid ja mida on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid „Delikaatsus” (2013) ja „Mälestused” (2015).

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Te lähete raamatupoodi ja ostate Italo Calvino romaani „Kui rändaja talvisel ööl”. See meeldib teile. Aga teie raamat osutub trükikoja praakeksemplariks. Te viite selle poodi tagasi ja saate uue asemele. Kuid uus eksemplar paistab kõnelevat hoopis teistsugust lugu. Proovite eelnevalt loetud raamatut üles leida, aga jõuate jälle hoopis uue loo juurde. Nõnda viib käesolev postmodernistlik romaan teid läbi mitme erineva raamatu, sealhulgas läbi kriminulli ja armastusloo, satiiri ja erootikajutustuse, päeviku ja otsingujutustuse. Ent kõikide nende lugude kangelane olete teie, Lugeja.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Loe tutvustust ka meie blogist Lugemiselamused.

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris. Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks.

Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem. Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski. Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Tšehhi ühe armastatuima klassiku lõbus-kurblik jutustus oma päevi vanapaberipressi taga mööda saatvast vanamehest, kes on makulatuuri saadetud raamatute najal “vastu tahtmist targaks saanud”. Ta pajatab lugusid Praha põrandaaluses maailmas toimuvast ja sellest, kuidas pressida kauneid tähendustihkeid paberipakke. Tulemuseks on üks värvikaimaid oode raamatuarmastusele ja pidurdamatu kujutlus- ja mõttevooluga täidetud üksindusele.

Loe raamatut ELLUs.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Eestivene luuletaja ja aktiivse eestivene kirjanduse eestkõneleja Igor Kotjuhi proosaluule kogu “Loomulikult eriline lugu” koosneb 33 tekstist, mis on algselt kirjutatud Facebooki postitustena. Raamatu on tõlkinud vene keelest eesti keelde Aare Pilv.

Raamatule on lisatud Jan Kausi saatesõna, kus ta kirjutab Kotjuhi tekstide iseloomustuseks nii: “Igor Kotjuh kirjutab siinses raamatus „silmale nähtamatute asjade ilust”, millele järgneb loetelu erinevatest ilukirjanduslikest lühivormidest („vaakumtekstid, monostihhon, vabavärss, proosaluuletus, ülilühijutt”). See iseenesest kirjandusele suunatud lause, mis markeerib autori kirglikku suhet lühivormidega, on aga laiemaltki, kahekordselt kõnekas.”

Igor Kotjuhi raamat on huvitav ja oluline lisand varem Eestis ilmunud proosaluulele ning on uus eestivene kirjandust esindav teos, mis jõuab tõlke kaudu eesti lugejani.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Riias sündinud, Ameerikas elava literaadi (sünd. 1953) vaimukad ja hoogsad esseed maailmakirjandusest. Eksiilis olles rajab raamatuarmastaja endale kodu raamatutest, millest siis muust. Vastupidavama materjali pole olemas.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

See tõeliselt külluslik romaan näitab, et kirjandusteadus ei ole sugugi kuiv ja igav – kaks kirjandusteadlast, Maud Baliley ja Roland Michell, kohtuvad, sest neile näib, et nende uurimisobjektide vahel on olnud seni avastamata lähedane tutvus. Roland uurib kuulsa Victoria-aegse luuletaja Randolph Ashi loomingut, Maud aga tagasihoidlikuma ja rohkem varju jäänud Christabel La Motte’i muinasjutte ja luulet. See, mida nad avastavad, ähvardab pea peale keerata kõik, mida oli neist luuletajatest seni teada. Nende uurimistöö muutub neile isiklikult oluliseks ning nad leiavad end ammu elanud ja kirjutanud inimeste elu ja loomingu lummas.

Loe raamatut ELLUs.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Loe raamatut ELLUs.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Diane on 31-aastane, kui kaotab oma abikaasa ja tütre. Aasta hiljem võitleb ta ikka veel leinaga, mis matab kõik muu. Ta süda lööb, aga ta ei ela. Et pääseda valusatest mälestustest, mõistmatutest vanematest ja liiga abivalmis sõbra pealetükkivusest, otsustab ta teostada oma surnud mehe unistuse ning pageb kodulinnast Pariisist kolkakülla Iirimaa rannal. Kas on võimalik, et just seal, tuulest ja vihmast räsitud üksildases maakohas näeb ta tunneli lõpus jälle valgust?

Agnes Martin-Lugand (snd 1979) töötas enne kirjutamisele pühendumist kliinilise psühholoogina. Oma esimese raamatu „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi” avaldas ta ise e-raamatuna. Sellest sai Prantsusmaal kiiresti menuk ja see kirjastati ka paberraamatuna. Nüüdseks on raamat avaldatud juba mitmekümnes riigis.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

„Raamatukaupmehe päevik”

Elu Šotimaa suurimas vanaraamatupoes on kõike muud kui üksluine.

Arusaamatu meelesegadushoo tagajärjel ostis Shaun Bythell ära hinge vaakuva raamatupoe. Vaimusilmas kujutles ta idüllilist lesimist tugitoolis leegitseva kamina kõrval, jalad toatuhvlites ja piip hambus. Ta unistas meeldivate klientide tulvast, kes tõmbavad teda esmalt intelligentsesse vestlusesse ja seejärel jätavad talle oma rahakoti sisu.

Shaun eksis rängalt. Juhmide küsimuste katkematu tulv, raamatuäri kaelamurdvad rahaasjad, lakkamatud vaidlused töötajatega ja lõputu hulk väsitavaid, tingivaid ja ilmselgelt põrunud kliente viivad ta igapäevaselt närvivapustuse äärele. Kui sellest veel ei piisa, langetab Amazon tema reitingut, poodi saabub kibeda pissihädaga turismigrupp või hakkab katus jälle läbi laskma.

Tänaseks on ta seda poodi pidanud juba 18 aastat.

Laenuta raamat e-raamatukogust OverDrive.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

„Raamatukaupmehe pihtimused”

Otsereportaaž raamatupoest!

Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus „Raamatukaupmehe päevik“. Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

Värvikaid kujusid leidub nii poe heaks töötavate inimeste kui ka klientide seas. Nalja saab parasjagu. Puudu ei tule ka imestamisest: oi ajad, oi kombed, ja – oi, inimesed! Üsna ettearvatavalt tuleb palju juttu raamatutest ja raamatute müümisest, raamatumaailma uutest trendidest, sekka meenutusi vanadest headest ja aeglastest aegadest. Ja muidugi inimestest, kes raamatuid loevad.

Shaun Bythell on Šotimaa „ametlikus raamatupealinnas“ Wigtownis asuva raamatupoe omanik ja üks Wigtowni raamatufestivali korraldajatest.

Loe raamatut e-raamatukogus ELLU.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Maaliline külake Cotswoldis on ideaalne pelgupaik tööstressist vaevatud ja läbipõlenud Lucyle. Pealegi tal vedas – olematu üüri eest õnnestus leida igati sobiv majake. Tal pole tarvis teha muud, kui hoida silma peal oma erakordselt krapsakal ja sihikindlal, veidi üle üheksakümnesel naabril Buntyl.

Lucyl on plaanis koos oma West Highlandi terjeri Hamishiga lihtsalt puhata, lõõgastuda, lugeda ja igasugu argiaskeldused unustada. Aga Little Maudley küla elanikel on teised mõtted ja peagi on ta osaline plaanides, mille tulemusel peab likvideerimist ootavast vanast telefoniputkast saama vabatahtlike toel tegutsev raamatukogu.

Kohalikele abiks olles saab naine sõbraks puuonne ehitava Samiga ja külaelu võlud hakkavad talle tasapisi meeldima. Lisaks tundub, et ka Buntyl on telefoniputkaga oma suhe, ja tasapisi hakkavad päevavalgele tulema saladused, mida vana naine on varjanud aastakümneid…

„Raamatukogu telefoniputkas“ on soe ja tujutõstev lugu uutest algustest, mis viib lugeja maalilise külaelu keskele. See elurõõmust pulbitsev raamat keskendub sellele, mis on elus oluline: sõprusele, armastusele ja kogukonnale. Lugeja ette astuvad usutavad ja elutruud tegelased maailmas, kuhu igaüks meist tahaks paariks tunniks pageda.

Loe raamatut e-raamatukogus ELLU.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Aastaid tagasi oli Rachel armunud Henry Jonesi. Päeval enne kolimist pistis tüdruk poisi perekonnale kuuluvas raamatupoes tema lemmikraamatu vahele armastuskirja. Ta jäi ootama. Kuid asjata.
Nüüd on Rachel tagasi ja peab töötama raamatupoes poisi kõrval, keda ta parema meelega, kui vähegi võimalik, näha ei tahaks. Parema meelega oleks Rachelil hoopis mujal – ta tahaks põgeneda kusagile, kus reaalsus teda kätte ei saaks. Sest tema venda ei ole enam ja Rachel ei suuda kujutada ette tulevikku ilma temata.
Ka Henry tulevik ei tõota tulla eriti paljulubav. Tema tüdruk jättis ta maha. Tema ema tahab ära müüa nende koduks oleva raamatupoe ja ta perekond on lagunemise äärel.
Külg-külje kõrval raamatupoes töötades, ümbritsetuna tuhandetest raamatutes tärkavatest armastuslugudest, taipavad nad, et kuigi sul ei pruugi alati elu üle kontrolli olla ja kuigi elu võib olla ka täiesti väljakannatamatu, on võimalik, et mõnikord sõnadest ja armastusest ja uutest võimalustest täiesti piisab.

See on lugu armastusest.
See on lugu raamatute armastamisest.
See on lugu raamatupoest, kus kliendid jätavad raamatute vahele kirju võõrastele, armsamatele, poeetidele, sõnadele.
See on lugu Henry Jonesist ja Rachel Sweetiest, kes olid kunagi parimad sõbrad.
Nüüd on Rachel tagasi. Ta otsib oma tulevikku raamatutest, mida inimesed armastavad, ja sõnadest, mille nad endast maha jätavad.

Mõnikord on vaja luuletajaid.

Loe raamatut e-raamatukogus ELLU.
Laena raamat e-raamatukogust OverDrive.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Tuntud ja loetud Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi (sünd. 1939) 18. eesti tõlkeraamat põhineb 2000. aastal Cambridge’i ülikoolis peetud kuuel loengul, milles tal paluti kõnelda kirjutamisest ja kirjanik olemisest. Nõnda räägibki ta positsioonist, millest kirjanik end leiab – ja kuidas on selles olla naisena. Atwood kõneleb siin oma kogemusest, aga toob ka ohtralt näiteid erinevatest ajastutest, arusaamadest ja väga paljude kirjanike loomingust. Ta arutleb, kes õigupoolest üldse kirjutab ning milleks ja kellele ta kirjutab, mis tunne on minna valmiva romaani sisse, mis suhtes on kirjanikus kirjutav mina ja lihast-luust inimene, kuidas on kunstnikuna olla rahajumala ja kunstijumala vahelises konfliktis, ja paljudest muudest hämaraladest ja ihadest, mis kirjutamisega seostuvad.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Tove Jansson (1914–2001) on üks armastatumaid soomerootsi kunstnikke ja kirjanikke. Tema uue biograafia pealkiri põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras. Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud. Ta kirjutas ja maalis omaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, saartest, reisidest, ka isiklikest kogemustest. Tema elutöö on hiiglaslik. Tegelikult peaks sellest rääkima mitmuses, sest ta tegi ära mitme inimese elutöö nii muinasjuttude looja, illustraatori, maalikunstniku, kirjaniku, lavastaja, dramaturgi, luuletaja, poliitiliste karikatuuride joonistaja kui koomiksikunstnikuna. Tema sünnist möödub 2014. aastal sada aastat. Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud elulooraamat Tove Janssonist. Tuula Karjalainen (1942) on kunstiajaloolane ja kirjanik, kes on muu hulgas töötanud Helsingi linna kunstimuuseumi ja Soome kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma juhatajana.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Pulitzeri auhinna laureaat Ann Tyler toob lugejateni vaimuka ja hoogsa uusverisooni Shakespeare’i armastatud komöödiast „Tõrksa taltsutus“.

Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Olukorda ei tee paremaks probleemid tööl – ehkki tema eelkooliealised hoolealused teda jumaldavad, pole nende vanemad sugugi rahul Kate’i ootamatute avalduste ja otsekohese maneeriga.
Kate’i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Pärast aastatepikkusi pingutusi akadeemilisel rindel on läbimurre lõpuks ometi käeulatuses. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele. Kui poleks üht tüütut probleemi: tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Ja ilma Pjotrita kukuks kõik kokku.
Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate’i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri! Kuid peagi vaatab Kate asja juba sootuks uue nurga alt.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Loe raamatut ELLUs.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Shakespeare’i „Tormi” ainetel loodud „Nõiasigidik” on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest.

Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare’i „Torm” ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida.

Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti „Tormi” lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Uus-Böömimaa. Ameerika. Torm. Must mees leiab ühel ööl valge maha jäetud beebi. Mees võtab tüdruku – kerge nagu tähe – ja otsustab ta koju viia.
London. Inglismaa. Pärast börsikrahhi. Leo Kaiser oskab küll raha teha, ent ta ei oska taltsutada seda keevat armukadedust, mida ta oma parima sõbra ja oma naise vastu tunneb. Kas ta vastsündinud laps on üldse tema oma?
Uus-Böömimaa. Seitseteist aastat hiljem. Poiss ja tüdruk armuvad, aga kumbki neist ei tea paljutki sellest, kes nad on ja kust tulevad.
Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles.
„Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autoriteks on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Meil kõigil on mõni talismaniks muutunud tekst, mida endaga kaasas kanname ja mis omakorda meid kaasas kannab. Olen „Talvemuinasjutuga” töötanud erinevate maskeeringute varjus juba palju aastaid,” tutvustab Winterson oma valikut. „Sel pikal ajal“ on sarja esimene raamat.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Loe raamatut ELLUs.

Bookeri auhinna võitja Howard Jacobson kirjeldab talle omase teravusega Shakespeare’i ühte kõige meeldejäävamat tegelast – Shylockit.
Talv, kalmistu, Shylock. Jacobsoni väljakutsuvas ja sügavas „Veneetsia kaupmehe” tõlgenduses vastandatakse Shylock tema tänapäevasele teisikule, kunstikaupmehele ja kibestunud isale Simon Strulovitchile. Autor kirjeldab talle nii eriomase irooniaga Shylockit kui terase mõistusega kirglikku inimest, keda painavad küsimused identiteedist, isadusest, antisemiitlusest ja kättemaksust. Samal ajal kui Strulovitch püüab leppida sellega, et tema tütar Beatrice „reetis” oma perekonna, päritolu ja juudipärase kasvatuse ja laskis end kaasa haarata Manchesteri kõrgseltskonna erutavast elustiilist ning armus natsitervituse poolest tuntud jalgpallurisse, leinab ta taga ka oma armastatud naist. Shakespeare’i loo teravmeelses ümberjutustuses uurib Jacobson tänapäevaseid juutide identiteedi probleeme, säilitades samal ajal kaastunde oma tegelaste vastu ja vaimusuguluse eellastega. Jacobson peab „Veneetsia kaupmeest” Shakespeare’i kõige häirivamaks, ent inimesele, kes on juhtumisi juudi soost inglise kirjanik, ka kõige väljakutsuvamaks näidendiks.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Loe raamatut ELLUs.