⇒ Loe ÜKS raamat sarjast „Loomingu Raamatukogu”.
⇒ Loe ÜKS raamat „Minu…” sarjast.
⇒ Loe ÜKS raamat sarjast „Ehh, Uhhuduur ”.
Maris Pruuli “Arktika- kodu Suure Vankri all” – Ülimalt nauditav ja arendav lugemine. (Maie K)
Maris Pruuli “Arktika- kodu Suure Vankri all” – Aitäh Maris Pruuli, et olete nii hea raamatu kirjutanud. Seda oli väga lahe lugeda. Mina lugesin selle läbi ühe hingetõmbega. Kuna Praegu on päevakorras kliima soojenemine, siis teadmised Arktikast on väga olulised. Raamatust saame teadmisi Arktika loodusest kui ka taimedest ja ka loomadest. (Imbi M)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Põnev reisikiri. Raamat on uute põnevate teadmiste allikaks. Ladus ja lahe lugemine. (Helve B)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Soovitan lugeda, sest see on targa inimese lahedalt kirjutatud lugu. Meeldib, kuidas nad oma poega kaasas hoiavad ja kasvatavad. Arktika ja kliimaprobleemi nad kirjeldavad teadlaste andmete alusel. Kliimaprobleem on suur- jää sulab. Ka loomi kirjeldatakse huvitavalt, rääkimata ka põlisrahvaste elust, traditsioonidest seoses üldise saaste probleemidega. (Marta-Maie V)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Teema oli iseenesest huvitav – eestlastest merereisijate retk Arktikasse, merereisil nähtu-kuuldu-kogetu, põhjamaa rahvaste eluolu, loodus, loomad, linnud, kliimamuutuste mõju sealsele piirkonnale, natuke ka ajalugu. Palju värvilisi pilte ja viiteid videotele. Samas ei olnud tekst ise kuigi huvitav. Erinevaid ajaperioode oli kajastatud läbisegi, nii et ei saanudki aru, millal täpselt reis toimus ja millal kus oldi. Palju oli kajastusi autori perekonna kohta, kuigi reisikirjeldus võiks kajastada ikka reisi ennast. (Reelika L)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – See oli väga hästi kirjutatud raamat. Suurepärased pildid, väga ladusalt jooksev jutt. Eriti meeldis mulle autori kui ema vaatenurk, kus ta kirjeldas oma noorima poja Jaan Joonatani kasvamist merereisil. Palju sain infot laevaelust, meeskonna omavahelistest suhetest ja noore poisi kasvamisest suureks. Väga silmi ja maailma avardav lugemine! (Eleriin V)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Väga huvitav lugemine purjelaev Admiral Bellingshauseni merereisist Arktikasse 2021. aasta suvel. Raamat on kirjutatud väga ladusalt, ilusas eesti keeles. Annab hea ülevaate loodusest, erinevatest kultuuridest. (Siret M)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Rohkete imeilusate piltidega põnev ja hariv reisiraamat. Soovitan kõigile. (Eha A)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Neile, keda võlub karge ja kättesaamatu põhjala. Sealsed inimesed ja loodus. Põhjas tunnetad maailmaruumi ja inimese osa selles hoopis teravamalt. Austus nende julgete meeste vastu, kes selle teekonna ette võtsid. (Taimi O)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Saab palju teadmisi meresõidust ja arktilistest piirkondadest. Kontrollitud hulljulgus ja täitmatu seiklushimu. (Egle K)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Kohustuslik! Nii puhas ja selge raamat, mida ilmestavad suurepärased fotod! Kui palju ilu, kargust ja jäisust. Meeletult ilus raamat. Aitäh, Maris, et selle meieni tõid! (Inge M)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Väga huvitav ülevaade admiral Bellinghauseni retkest Arktikasse. Pidev meeskonna uuenemine, kuid Pruulide perekond oli pidevalt. Hea, et õpetatakse ka lapsele maailma nägemist ja ka probleeme nagu reostus ja loomaliikide vähenemine. Väga hea pildimaterjal. (Mari P)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Imeline raamat põhjamaa rütmidest. Jäine kargus: Fääridel, Islandil, Gröönimaal ja Teravmägedel. Samuti Jaan Joonatani lugu! Maris Pruuli muhedas raamatus kerib end lahti purjelaev admiral Bellinghauseni merereis ja perereis. Ja teaduslik uurimisreis arktikasse 2021. Saad teada, millist jääd on olemas, mis on igikelts, miks on jää sulamine poolustel ohtlik ja palju muud karget ja inspireerivat! (Tiiu V)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Mõnus reisiraamat, põhjalikud kirjeldused ja ilusad värvilised pildid võimsast põhjamaa loodusest, uusi teadmisi ja häid emotsioone andev. Suur pluss- maakaardid, soovitan! Väga rahul! (Evi S)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Soovitan väga lugeda igaühel. Põnevalt kirjutatud raamat, kus saab aimu merepealsest igapäevaelust. Väga ülevaatlik raamat Arktikast, looduse imedest ja reisiseiklustest. Väga palju andis raamatule juurde fotode rohkus. Ettekujutus konkreetsetet paikadest muutus reaalsemaks ja ega just paljud meist Arktikasse satu, kuid koos raamatuga reisida oli ka väga meeldiv. (Vivian L)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Nautisin lugemist, kuna see oli ülihea raamat. Põnev, hariv, silmaringi avardav, nii ladusas ja lihtsas keeles. Fantastilised fotod ja võimalus vaadata droonivideosid, tegid lugemise veelgi nauditavamaks. Soovitan kindlasti lugeda. (Anu P)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Ega ma Arktikast suurt miskit ei teadnud… Jah, koolis kunagi väga ammu midagi räägiti. Raamat annab nii sõnas kui ka pildis hea ülevaate sellest natuke müstilisest paigast. See on täiuslik ülevaade viis kuud kestnud reisist kaardilt nähtavale kena sirge põhjapolaarjoone 66. laiuskraadile. Kõik, mis jääb sellest põhja poole, ongi Arktika. Maris Pruuli on ühes intervjuus rääkinud: „Pikad reisid õpetavad vastutustundlikult käituma, sest distants võimendab tundeid. Kui teine on pikalt eemal, õpid palju paremini pooltoone lugema. Ehkki Tiit oli Antarktika ja Arktika ekspeditsiooni juht, ei sõitnud ta Antarktika ajal merd nii palju kui mina. Rollid olid vahetunud. Mina olin merel ja tema hoidis kodused asjad joones. Sain ise kogeda, kui oluline on, et kodune tagala oleks kindel.” (Ester L)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Ma soovitan raamatut lugeda, et paremini mõista Arktikat ja kliimaprobleeme. Maris kirjutab kergusega pika merereisil kogetud sündmusi, samas analüüsib tehtud eksimusi. Kirjeldused on mitmekülgsed ja arusaadavad, kuid kohati kordavad ennast ning mõte läks minu jaoks kaduma. Mulle meeldis, et läbivalt oli teksti juures palju värvilisi pilte ja QR-koodid videote jaoks. Minu kui haridustöötajale oli meeldiv lugeda kui mitmekülgselt saab haridust pakkuda olles tavakoolist eemal. (Kati L)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Raamat laevareisist Arktikasse. Mis on Arktika, milline on loodus, mis riigid, kes elavad nendel põhjamaistel saartel ja selles suures külmas meres. Tänan reisihuvilisi, kes nähtu ja kogetu lugejale nähtavaks teevad! (Hele-Maire B)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Huvitav ja silmaringi laiendav raamat Arktika-alade loodusest ja loomariigist. See raamat innustas kaardilt otsima paiku, mis varem on jäänud märkamatuks. Raamat on illustreeritus rohkete ilusate fotodega. Lisas teadmisi Arktika loodusest, liustikest, jää liikumisest ja taimedest. Lõpuks peaaegu otsene kokkupuude jääkarudega! (Varje T)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Mulle väga meeldis. Huvitav oli lugeda elust laevas, merereisist, loodusest ja riikidest Arktikas. Hariv ja meeleolukas, loe kindlasti. (Silvia M)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Seda raamatut peaks kasutama koolides õppematerjalina. Kui kauaks sellist Arktikat veel jätkub, kui 5. juulil 2021 oli Rovaniemis pluss 34 kraadi Celsiust? (Mare A)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Arktika- kas seal üldse on elu? Nüüd on sul suurepärane võimalus kaasa elada merereisile polaarjoone taha. Midagi ehk meenub kooliajal õpitust! Nii palju huvitavaid fakte ja teadmisi ning kui vaadata videosid, oleksid nagu ise reisil. Bellinghauseni neljakuulist merereisi kirjeldab Maris nii emotsionaalselt, et ei raatsi raamatut käest ära panna. Elasin kogu hingest meeskonnale kaasa. Minu sümpaatia kuulus Priidule, CJ-le, Kaisale, muidugi Jaan. Joonatanile, Marisele. Eestile on vaja selliseid tarku inimesi, kes teevad midagi suurt ja kasulikku kodanikualgatuse korras. (Tiiu L)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Hea loetav tekst, harviv ja annab uusi teadmisi. Emotsionaalne ülevaade Arktika saarte elu-olust ja loodusest Islandil, Gröönimaal, Fääri saartel jm. Arktika toob eriti esile maakera kliima soojenemise mõju. (Atsu V)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Arktika on minu jaoks mitte tavapärane sihtkoht kuhu inimesed reisivad, sellepärast oli eriti põnev lugemine. Sain palju uusi teadmisi, eriti meeldis peatükk Arktika loodus. Kiidan, et oli võimalus QR koodide alt vaadata CJ Kase tehtud videoid. (Triinu M)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Põnev lugemine ja suurepärased pildid. Avardab silmaringi. (Kaire K)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Väga soovitan lugeda. Hariv raamat. Hea kerge, ladus lugeda. Toredad pildid. (Tiina N)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Suurteos ajaloost (ikka koos Bellingshauseniga), teadusest , kultuurist, muusikast, sõprusest, suhetest (ka rahvusvahelistest), keskkonnast, armastusest, meresõidust- väikese Eesti muutmisest vaimselt ja tegelikult suuremaks (mere)riigiks. Võib olla õpik, ülisoovitav kirjandus mitmele põlvkonnale! Aitäh! Sügav lugupidamine! S/Y Admiral Bellingshausen – pikkus (lisadega) 28,5 m, laius 6,7 m, süvis 3,5 m – oli ajutiseks koduks kümnetele inimestele, tugevatele karakteritele. Kui palju pingeid, kui palju arvestamist, mõistmist! Karm, ülirikas, üliemotsionaalne lugemine. Nutsin, kui lugesin meeskonna käitumisest, toeks olemisest, kui lahkus Marise 90-aastane ema (lk 125). (Piia R)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Soovitan. Hariv-ülevaatlik lugemine arktilisest laevarännakust Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Teravmägedele. Saab lugeda kogemusi laevaelust ning teadmisi loodusest ja elu-olust. Tasakaalukas, ilusad loodusfotod. (Kati V)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Karged kirjeldused Artika rännakult. Loodus, kultuurid, elamused….. suurepärane seikluskirjeldus imeliste fotode ning mõttekäikudega. (Piret P)
Maris Pruuli “Arktika – kodu Suure Vankri all” – Meeleolukas ja samas põhjalik ülevaade merereisist Arktikasse. Igati väärt lugemine- loodus, elu purjekal jne. Põhjapolaaralade avastamise ja uurimise lood on juba väiksest saati mind köitnud. Nii et külmaks ei jätnud ka antud raamat. (Silvi L)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Hea abimees erinevate radadega tutvumiseks. Mitukümmend aastat tagasi andis Lahemaa rahvuspark iga oma raja kohta välja brošüüri, mida sai rajale kaasa võtta…tänapäeval on kõik telefonis, jalge all laudtee ja ei mingit samblas sumpamist. (Mari T)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Eeskätt soovitan neile, kellele meeldib looduses liikuda, et paremini oma marsruute planeerida. Kaunid fotod ja parkimissoovitused on ainult boonuseks. Meelde tulid kõik külastatud kohad, mille kaunid fotod raamatust leidsin. Tekkis soov juba räätsasid, termost ja võileibu pakkida, et jõhvikale sõita. (Kristi T)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Ülar Allas on teinud väga tänuväärse töö 50 parima matkaraja kirjeldamisel. Mina õpilastega olen käinud Keila -Joa pargi loodusrajal. (Imbi M)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Raamatusse on valitud erinevaid Eestimaa matkaradasid – pikemaid ja lühemaid ning ka head sportlikku vormi nõudvaid. Väga huvitavad radade kirjeldused ning soovitused, millele matkates tähelepanu pöörata. Raamatut illustreerivad kaunid fotod. Väga hästi koostatud trükis! (Siret M)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan. Nagu autor ütleb, toetab matkamine hetkes elamist “Rännaku ajal töötab aju teistmoodi – me muutume loomingulisemaks ning pähe võivad tulla uued ja kasulikud ideed”. Raamat aitab ammutada ideid, kuhu minna jalutama, matkama, kõndima – annab ülevaate vaatamisväärsustest, raja pikkuse ja ajakulu. Jaotatud teemade kaupa – autori lemmikrajad, sportlikud rajad, põnevad õpperajad, lastele jõukohased rajad, seiklejate rajad. Mugav enne rännakule minekut teha väike kodutöö, ülevaatlik, giidi asemel. (Kati V)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – See raamat on meie pere aidanud mitmeid kordi matkaraja valikute tegemisel. Kui kahtled ja sul on omad eesmärgid matkarja pikkuse või avastamisobjektide suhes, siis see raamat on asendamatu. Aga kui matkata ei soovi, siis avaneb suurepärane võimalus koduseks lugemiseks Eestimaa matkaradadest. (Triinu M)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Väga hea eeskujuks võtta matka korraldamisel nagu sportlikud, põnevad, seiklusrajad, lastega matkajatele. Lemmikrajad kujunevad korduvatel käimistel. Võiksid olla kirjeldused tüüpilistest taimedest, loomadest ja nimekirjad neist, kellega on võimalik rajal kohtuda. Meenikunno rajal on. Emotsioonide kordumine oma käikudest. Näiteks Kakerdaja rabas järve ääres tuli julgelt vastu põldrüüt- peaaegu käe ulatusse. Kui muutsin liikumise suunda, kadus kaunis lind nagu vits vette. Oht tema pesale oli möödas. (Inna L)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Matkasellid tähelepanu! Midagi on kindlasti avastamata. Oi kui palju tuttavaid paiku ja radu, kus isegi seigeldud! (Inge M)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Väga kasulik raamat neile, kes vähegi looduses liikuda armastavad. Ülesehitus loogiline, tekst kompaktne, mitte laialivalguv. Hea valik radu. Isegi ilma matkamata hea lugeda. Ja oh seda rõõmu, kui leiad enda poolt läbitud raja ning võrdled autori arvamusega! Palju vahvaid pilte boonuseks. (Sirje N)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan, sest: 1. Raamat on järjekordseks tõestuseks sellest, kui kaunis on Eestimaa loodus. 2. Ehk ärgitab lugejat ennastki retkedele mööda neid radu. Kahtlemata subjektiivne valik, miks just need rajad. Raamatul on ka teine osa, mida tasub samuti lugeda. Vaatasin ilusaid pilte ja mul oli päris palju äratundmist, kuna olen enamikul neist radadest käinud. (Esta K)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Väga informatiivne matkahuvilise käsiraamat. Äratundmisrõõm! Vähemalt 10 rada on külastatud, rabajärves ujutud. Raba avab silmapiiri, sellepärast tundub turvaline (karude pärast). (Taimi O)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Ei ole juturaamat. Hea, inimesele, kes soovib rohkem eesti radade kohta infot ja külastada loetletud radu. Üsna tüütu on seda kaanest kaaneni lugeda, eriti kui pole plaanis lähiajal matkata. Kuid käsiraamatuna ülioluline abimees. (Marge B)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Au ja kiitus selle raamatu koostajale. Kõik vajalikud andmed ja viited konkreetselt ära toodud. Varustatud lisaks pildimaterjaliga. Noorema põlvkonna liikmed tegid endale suveks raamatu põhjal mitu plaani. Tänud koostajale. (Kadri M)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan lugeda inimesel, kes tunneb matkamisest rõõmu. Raamat on nagu teatmeteos- palju fakte ja infot erinevate põnevate ja täiesti uute matkaradade kohta. Palju sai endale märkmeid tehtud erinevate radade kohta, mida suvel külastada. Eriti meeldis see, et välja olid toodud peresõbralikud rajad, kuhu hea ka lastega minna. (Vivian L)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Tubli töö tehtud, põhjalikud seletused, head kaardid, ilusad pildid! See raamat peaks muidugi endal kodus olema. Kas ma võtaksin selle matkale kaasa – kahjuks mitte, raamat kaalub üle poole kilo. (Evi S)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Hea raamat matkahuvilisele. Olen ise paljudes raamatus kirjeldatud rabades käinud. Minu lemmikraba kirjeldus oli raamatus natuke liiga lühike. Mõned kaugemad rabad nii suurt huvi jälle ei pakkunud. Kokkuvõttes hea ülevaatlik teos, sain nii mõnegi mõtte tuleviku matkadeks. Pildid oleksid võinud raamatus paremad olla. (Raigo T)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Väga ilusate piltidega ja põhjalik ülevaade Eestimaa matkaradadest. Kõige põnevam oli muidugi lugeda neist matkaradadest, kus olen ise käinud. Raamatut lugedes tekkis suur tänutunne, et elan nii ilusas kohas nagu Eesti, kus alati võimalus minna loodusesse matkama, ka Tallinnas (Pääsküla raba matkarada.) (Eleriin V)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Mõnus kaaslane matkarajale või asjalik abimees matkaks valmistudes. Meeldib raamatu ülesehitus (matkarajad sportlikele tüüpidele, lastega peredele või huvitavad matkarajad). Iga raja kirjelduse juures on toodud selle pikkus ja teele jäävad huviväärsused. Mul oli see eelmisel suvel auto pagasiruumis ja kasutasin usinalt. Kui suveigatsus tuleb peale, on hea jälle võtta ja uusi plaane teha. (Leelo J)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan lugeda, sest äkki on mõni tore koht sinu elukoha ligidal ja sa ei teagi seda. Kui lähed konkreetsele matkarajale, loe täiendavalt lisaks. See raamat võiks autos igaks juhuks olemas olla. Äkki läheb tarvis. (Reet V)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – See raamat on hea matkakaaslane. Esialgu selleks, et huvipakkuvaid kohti turvaliselt raamatu ja interneti abil avastada. Edasi on juba konkreetsete matkapäevade planeerimine. Iseendale või sõpruskonnale. Raamat on saanud ka järje- kogumiku, mis sisaldab maakondade pärleid. (Ester L)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan neile, kes käivad jalutamas/matkamas. Annab head infot nii looduse kui olustiku kohta. Tekitab soovi minna otsekohe matkarajale Ja teisalt meenutab elamusi läbitud radadelt. (Õie P)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Väga põhjalikud matkaradade kirjeldused. Tekitab tahtmise kohe matkama minna. Soovitan lugeda, et avastada põnevaid paiku ja käimata kohti. (Tiina J)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Huvitav ja kasulik raamat. Eestis on ikka väga palju ilusat loodust. (Aime J)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan inimestele, kellele meeldib Eestimaad avastada ja oma nädalavahetusi huvitavalt sisustada. (Kersti K)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Ilus peegeldus pildis ja sõnas (arvudes) väikesest kodumaast. Hea raamat koduriiulile, et võtta spikker ja asuda teele. Tekitab õhinat asuda teele: Meiesaare rabasaarele ööbimisega palkonnis; Tantsjärvele (stantsijärv), kuhu 1915.a rajati Tsaari-Venemaa salajane raadiojaam; Naissaarele Schmidtide kodupaika; Läänemere suurimasse miinilattu; kindralleitnant A. von Benckendorffi Keila-Joa valdustesse jne jne. Info lühikokkuvõtetes on otsekui naelapea tabamine. Aitäh matkajalt! (Piia R)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Olen külastanud raamatus kirjeldatud radadest 12. Lugesin rõõmuga, leidsin nii mõndagi uut ja avastamisväärset. Vähemalt 5-le rajale tahan küll minna. Kisub rohkem Pärnumaale või Lõuna- ja Kagu-Eestisse. Ilusad fotod, kõik oluline on kirjas. Looduse-ja matkahuvilisele vajalik raamat. (Anu P)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Hea matkasellide reisijuht. Rännukihk tuli peale. (Tiiu O)
Ülar Allas “Eestimaa 50 parimat matkarada” – Soovitan seda raamatut inspiratsiooni saamiseks, kuhu looduses jalutama minna. Paratamatult Lõuna-Eesti on matkaradade poolest rikkam, kuid üldiselt on rajad jaotatud üle Eesti. Raamatu juures oli hea matkaradade jagamine kategooriatesse publiku järgi kogenud matkasellidest lastega peredeni. (Kadi Jette T)
Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan kõigile. Nad võiks olla vanemad, kui teismelised. Lugesin raamatut enne, kui kohtusin Maarjaga Keskraamatukogu seenioride videovestlusel, millest kõik osavõtjad olid vaimustatud. Kultuuri tundmine, läbitunnetatud elamused. “Mida Camino on kokku pannud, seda ei suuda vihm ega miski lahutada”, ütles üks Caminol kohatud kaaslane Maarjale paduvihmas koos kirikusse liikudes. Kirikus ei kuulata Jumalasõna, vaid seda miskit, mis liidab eri vanuses ja keeles kõnelevaid inimesi. Lihtne elu puhastab hinge. (Leili K)
Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Usutav, tõetruu teelolemise lugu. Usaldust lisab 2016.a Hispaania suursaadiku F.G.Casase pöördumine Eesti lugeja poole. Ma ei võta enam ette pikki matkateid, aga Maarja P (Mariiiia!) jutustus haaras nii nagu oleksin ise, varbad villis, kaasa kõndinud Nika, Kathrini, Mare ja kõigi teiste värvikate kaaslastega; ka truu Vili (koer!). Infoküllane palverännakute ajaloo, ka kohe teelemineku tarvis. Aitäh! (Piia R)
Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan reisihuvilistele ja palveränduritele. Sest tegu on sisuka ja huvitava noore neiu teekonnaga. Ta ei räägi küll palju endast, kuid ta on aus ja avameelne, siin puudub igasugune eneseimetlus, mis paljudest reisijate kirjadest vastu kajab. Maarja on iseseisev, otsustaja. Tema jaoks on see vaimselt avardav. Soovin lugejatega talle edu kõiges, mis elu toob. Jätku vaimsetele otsingutele. (Palmi A)
Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Raamat on ladusalt ja huvitavalt kirjutatud. Kui tahta ausalt 32 päevaga 760 kilomeetrit läbida, trotsides meeletut palavust, tormi ja hulkuvaid koeri ja seda veel enamasti üksinda, peab ikka olema väga tahtejõuline, kannatlik, leppiv, tugev ja hea tervisega. Kahtlemata Maarja seda ka on. Santiago de Compostelasse retkest unistajad, tulge maa peale tagasi ja lugege kõige pealt see raamat läbi. (Silvia M)
Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Ma soovitan seda raamatut inimesele, kes naudib reisimälestuste ja ränduri emotsioonide kogemist. Mulle see raamat meeldis, sest olen isegi mõelnud mingisugust osa palverännakust läbi käia. Raamat oli kiire lugemine, kirjutatu oli päevikuvormis ning pidevalt tahtsin teada, mis edasi saab. Eks ka lõpp-sihtkoht oli teada 🙂 (Kati L)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Väga hea jutustus! Kajastab palveränduri igapäevaelu, tundeid, praktilisi ja emotsionaalseid väljakutseid. Tundus, nagu oleks isegi rännakul kaasas olnud ning iga peatükk oli isemoodi ja manas ette konkreetse kandi ning olustiku. Soovitan väga, eriti neile, kes mõelnud ka ise palverännaku kas usulistel, isiklikel või aktiivsetel eesmärkidel ette võtta. (Piret P)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan lugeda 25-aastastele või noorematele lugejatele. Ka nii võib mõelda ja olla. Mulle tundub, et nii noorel inimesel ei saa veel olla nii tõsiseid probleeme, mis sunniks sellisele matkale. Ilmselt minnakse ikka uudishimust. (Reet V)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan neile, kes plaanivad rännakut ette võtta. Sain targemaks. Senini arvasin, et rännaku tegemise põhjused on usulised, kuid need võivad olla ka ilmalikud- seotud näiteks kultuuri, spordi või loodusega. (Mare A)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Hästi kirjutatud. Soovitan. Huvitav retk koos autoriga mööda mägist Hispaania rännuteed. Autor oskab hästi kirjeldada hetki ja kohatud inimesi. (Sirje S)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Mitte just väga lihtne ettevõtmine – peaaegu 800 kilomeetrit kulgemist kuskil tundmatuses. Päeva peamine eesmärk: jõuda enne päikeseloojangut järgmisse ööbimiskohta. Või vähemasti nii see tundus. Rännak läbis väga mitmeid kirikuid, kohtumisi oli teisigi, millest õppida ja mida endaga kaasa võtta. Raamat on kindlasti hea kogemuste-kogumik lugemiseks siis, kui planeerid ise Santiago de Compostelasse (või mujale) palverännule minekut… (Ester L)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Olen ennegi lugenud raamatuid Santiago de Compostela teemadel ja alati tundnud, et see on midagi minu jaoks. Tunnen, et olen üks nende seast. Kahjuks- aastad enam ei luba, aga hing hõljub tänapäevaste rändurite peade kohal. Võibolla järgmises elus… (Mari P)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Väga mõnus õhtune lugemine. Kerge jälgida. Paneb unistama. Üks unistus on juures. Lähen teen ka kunagi ühe sellise matka ära. Lihtsalt selleks, et leida tee tagasi lihtsate asjade juurde. Me tikume oma kiires igapäevatempos lihtsust unustama. (Kairi E)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Huvitav, kaasahaarav. Rännak Santiago de Compostelasse- 28 päeva ja 650 km katsumusi, rõõmu, viha, pisaraid, imelisi kaasteelisi, eneseületusi ja unustamatuid hetki. Hing puhastus. Uus algus! (Eve R)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan nii neile, kes unistavad palverännakust, kui ka kõigile teistele. Mõnus ja kaasahaarav lugu pikast katsumusterohkest teekonnast Santiago de Compostelasse. (Eha A)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan väga, sest autor on oma kirjeldustes ja ausates emotsioonides andnud edasi palverännaku kogemuse oma kerguse, raskuse, rõõmu, kurbuse ja väsimusega. Kindlasti loeksin veelkord! Raamat annab nii ehedalt edasi rännakut, naersin koos temaga. Tundsin hinges kurbust ja püüdsin ette kujutada seda põlvevalu ja väsimust, mida autor koges, seda rõõmu ja rahulolu Santiago de Compostellasse jõudmisest ja lahkumisigatsust kui Vikast ja Vilist lõpus pidi lahkuma. Südant soojendav raamat teelolemisest tundega, võtaks kokku. (Heli M)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Raske ja põnev teekond legendaarsel palverännuteel Hispaanias,kuhu minnakse erinevatel isiklikel põhjustel.Üldiselt hästi ja ladusalt kirjutatud,aga mõned kohad ei meeldinud.Minu arvates on kohatu kritiseerida kellegi välimust ja käitumist või keeleoskust.(nagu Barbie nõiamoorist vanaema,lk.163 või nagu isehakanud Mary Poppins,lk.185 või ta rääkis inglise keelt nii valesti ja kõvasti,lk.187).Ka ei saanud ma aru koertehirmust.Lk.77 on rannal kaks huvitavat kohtumist koertega ja ei mingit hirmu,samas lk.85 selgub,et kardab kohutavalt koeri. (Anu P)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Selle raamatu kaudu oli võimalus tutvuda tõelise palverännakuga. Kolmekümne ühe päevane rännak oli väga põnev.Minu üllatuseks anti ka palveränduritunnistus. Minu kingitus Vabariigi 105. sünnipaevaks- lugesin kõik “Raamatuga kevadesse” nõutud 50 raamatut. (Imbi M)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Tore lugemine rännakust mööda palverännuteed Hispaanias. Matkad ja rännakud ongi inspireerivad, sest kunagi ei tea ette, mis seiklusi ja kogemusi see annab. (Kati H)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan lugeda, et saada tunde, milline on palverännak ja miks seda teha 21. sajandil. Midagi tõelist. Midagi ehtsat. Just nagu raamatu pealkiri ütleb. Aus ja siiras ning kuidagi südamesse pugev ning samas kaasakiskuv viide millelegi “tõelisele”. (Tiina S)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Põhjalik reisikirjeldus matkast Santiago de Compostelasse . Kahjuks ainult üksikud looduspildid, piltidel autor ja keegi veel. Kuna olen varem näinud telesaateid ja kuulnud pajatusi sellest teekonnast, siis erilisi wau-muljeid polnud. Soovitaksin siiski inimestele, kel endal pikem matkamine (kasvõi sinna) plaanis praktiliste soovituste pärast. (Evi S)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Haruldaselt hea ja ladusas keeles reisikiri ja -juht palverännakust. Soovija saab täieliku ülevaate. Meeldisid suhete kirjeldused teiste rännakust osavõtjatega. (Evi K)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Tänu Maarjale mõistan ma rohkem inimesi, kes käivad palverännakutel. Oma silm on kuningas ja omal nahal kogetud elu õppetunnid on hindamatu väärtusega. (Triinu M)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Nii soe ja tempokas. Kahju ainult, et puudus marsruut kaardil. Et oleks parem ülevaade. Mulle väga meeldis vaatamata sellele, et pole huvi palverännaku vastu. Aga mis seal salata- lugesin ühe hingetõmbega läbi! (Inge M)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Raamat on kirjutatud väga värvikalt ja ilustamata, nii, et paratamatult ajavad lutikate seiklused lugejat üle keha kihelema. Fotod raamatu keskel annavad loole eluvaimu juurde ning kuigi pakkumine minna palverännakule võiks tunduda ahvatlev, tunnen siiski oma inimlikke võimeid ning eelistan seda läbida distantsilt – kasvõi reisikirjade lugemise läbi. Või mõnes muus vormis? Raamatust saadud kogemus on antud juhul külluslik. (Brita S)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Põhjalik ülevaade ühest palverännakust ja ka nõuanded neile, kes rändama minekut plaanivad. Mõjuski pigem sellise praktilise loona. (Piret P)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – See on jälle üks imetore raamat. Selle lugemismängu üks parimaid. Raamat, mida saab rahulikult väikeste ampsude kaupa lugeda. Inspireerib ka ennast sellele Hispaania palverännurajale minema. Ja ehk isegi hispaania keelt õppima. Sain teada, et neid Santiago de Compostela radasid on palju rohkem kui üks. Varieerub ka maastik ja rahvastikutihedus radadel. Aitäh sulle, Maarja! (Tiiu V)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Santiago de Compostela palverännak on midagi, mis on minu unistuste nimekirjas, mistõttu sellega seotud raamatud satuvad ka aeg-ajalt minu lugemisvarasse. Maarja Paesalu rännaku kirjeldus on täitsa mõnus, muhe ja realistlik lugemine. Raamat on kirjutatud päeviku stiilis rännakupäevade kaupa. Sellesse jagub nii rõõme (uued tutvused, looduse ilu hindamine) kui muresid (lutikad, vihm), soovitusi kui hoiatusi ja läbi kõige selle kumab ausus. Ei ole mingit ilustamist – mõni päev on parem, teine kehvem. Üks mõnusamaid sel teemal kirjutatud raamatuid, mida olen lugenud ja no loomulikult tekitas nüüd värske tahtmise ka see rada läbi käia. Ehk kunagi…. (Sandra O)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Selle programmi raames kutsuti kohtumisele Kertu Jukkumiga. Lugesin tema raamatud läbi ja tekkis plaan, et siiski soovin minna palverännakule. Maarja raamat vaid kinnitas mu soovi. Väga hästi kirjutatud! Kajastab palveränduri igapäevaelu, kohatuid teekaaslasi, tundeid, mis pikal teekonnal võivad tekkida. Praktilised nõuanded ja enne minekut loen uuesti. (Eleriin V)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Soovitan sellele lugejale, kes huvitub palverännu teekonna läbimise kogemusest ja/või peab plaani ise teekonnale minna. Raamat annab ülevaate pikal teekonnal nähtust, öömajadest, kogetud melust, raskustest ja kirjust seltskonnast. Pigem väljapoole pööratud vaade. Vähem isiklikku, eelkõige isiklikud hetkeemotsioonid. (Kati V)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Päev-päevalt Põhjateed pidi Camino de Santiago palverännaku läbimise kirjeldusele annab palju juurde, et autoril hispaania keel suus on. Lausa üllatav, kui kaasahaarav võib selline matkalugu olla! Kui endal füüsiliseks väljakutseks eeldusi vajaka jääb, siis teisele kaasa elamine võib anda üllatavalt rahuldust toova elamuse. (Aet T)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Väga huvitav raamat. Kasulik neile, kel endal plaan palverännakule minna, aga huvitav ka teistele lugejatele. Enne raamatu lugemisega lõpule jõudmist käisin Tenerifel, mis kuulub Hispaania riigile. Nägin minagi draakonipuud ja sain näha kummuli kuud. Nautisin ilusat loodust ja sooja ilma. (Esta K)
Maarja Paesalu. “Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” – Oli väga huvitav rännak koos Maarjaga. Pisarad ja rõõm käsikäes. (Nieves M)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Raamatu autor Karin Dean. Annab väga hea ülevaate Kagu-aasia riikide elust. Tänapäeval on see piirkond puhkajatele ja reisiseltskondadele väga käidavaks kohaks. (Imbi M)
Karin Dean “Kagu-Aasia” – Pigem teadusliku uurimustööna tunduv teos Kagu-Aasia riikide ajaloost, iseseisvumisest, riigi ja rahva olukorrast, vähemusrahvustest, poliitikast, majanduslikust olukorrast ja kultuurist. Ajaviitekirjandusena natuke liiga raske ja tehniline. Samas väga põhjalik ülevaade sellest, kuidas ja mis põhjustel kujunesid Kagu-Aasia riigid sellisteks, nagu me neid praegu tunneme. (Reelika L)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Teatmik Kagu-Aasia kohta. Eestlastele tänapäeval juba üsnagi tuttav, st. Taimaa on vaid ühe lennureisi kaugusel. Teised nimetatud riigid nagu Vietnam, Laos, Indoneesia, Malaisia, on samuti paljudele tuttavad. Antud teosest saab lisateavet ka mineviku kohta, muidugi ainult juhul kui keskmine Eesti suvesooja otsija seda vajalikuks peab! (Palmi A)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Raamat annab lühiülevaate riikidest, kus autor on rännud ning nippe turistidele. Võib lugeda aga erilisi emotsioone ei tekitanud. (Kadri M)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Tundmatu maa (=11 riigi) kohta sellist teadlase poolt kirjutatud teost lugeda on omamoodi põnev väljakutse… Millest ma aru saan? Mida ma mõistan? Mida mõne aja pärast mäletan? Autor on kuskil kirjutanud veel ka nii- „…raamat käib koos lugejaga läbi tormiliste ja keeruliste sündmuste ning peatub olulistel momentidel, mis on viinud meile tuntud riikide tänaste kujudeni ja nende ühiskondade eripäradeni…” See raamat tekitab küsimusi ja… annab ka vastuseid. (Ester L)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Kagu–Aasia riigid on minu jaoks eelkõige parimad ja huvitavamad paigad kus puhkust veeta. Meeldejäävaim puhkus on olnud Tai pealinnas Bangkokis, kuna seal sain esimest korda elus tõelise positiivse kultuurišoki. Raamat andis palju juurde minu senistele teadmistele Kagu–Aasia riikide kohta. (Triinu M)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Saab rohkelt infot Kagu-aasia riikide ja rahvaste kohta. Minu jaoks oli kõige huvitavam Singapuri käsitlev peatükk. Sain uusi teadmisi. Kuna ma ilmselt nii kaugele kunagi ei reisi, siis saangi sealsete maadega raamatute kaudu tutvuda. (Esta K)
Karin Dean “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” – Väga informatiivne Kagu-Aasia riikide ja rahvaste kohta. Mind kõnetasid kõige rohkem Singapuri ja Malaisiat käsitlevad peatükis, kuna olen neis riikides käinud. Sain palju uusi teadmisi ja enne Aasia reisi soovitaks kindlasti lugeda. (Eleriin V)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Huvitavad ja ilusad kohad. Ilusad pildid. Ise tõenäoliselt ei pääse nendesse paikadesse. Huvitav lugeda ja laiendab ka silmaringi. (Esta K)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan soojalt seda raamatut! Nauditav reisiraamat, korralikud teejuhised Karjala ajaloo- ja kultuuripaikadesse jõudmiseks, värvilised pildid ja eriline pluss geograafiline kaart kohtadest (karjalakeelsete ja praeguste vene nimedega), kus käiakse. (Kati H)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Tõnu Tuulas ja Viktooria Tuulas on meie hõimurahvast kirjutanud väga huvitava raamatu. Karjalast on nii vähe teada ja nüüd on see lünk täidetud. Karjala on nii looduslikult kui ka kultuuriliselt väga rikas maa. Külastage Karjalat, kellel on selleks võimalus. (Imbi M)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Kindlasti lugeda. Reisimisele tuleb lugemine kasuks. Harilikele turistidele ei tehta iialgi niisugust ekskursiooni: ja nemad käisid seal mitmel korral. Neil oli väga huvitav ja minul lugeda ka. (Eva K)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan lugeda ja näha piltide kaudu- neid on palju- milline on Karjala ajalugu, loodus, arhitektuur. Imeline loodus ja arhitektuur! Karjala tegelik ajalugu on hoopiski huvitav- sellest ei olnud varem üldse kuulnud! (Marta-Maie V)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Suurepärane reisiraamat. Hästi koostatud tekst. Väga meeldis ja soovitan kõigile. (Elvi P)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Hea sõna- ja pildimaterjal lähedasest maast, mis hetkel ligipääsmatud. (Mari T)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Suurepärane Karjala Vabariigi tutvustus- ajalugu, tänapäev, reisisihid, kultuur. Vajalik teejuht. Põnev ja inspireeriv- tahaksin kohe autosse istuda ja Karjalasse sõita. (Silvi L)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan väga lugeda. Karjala huvitav ajalugu ning palju pilte. Emotsioonid olid head, aga praegu, seoses sõjaga segased ja hoiatavad, et kõik võib jälle korduda. (Anne K)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Raamat harib meid ja tuletab meelde, „…saatuse kiuste on meil siiski oma riik.“ Osakem seda hinnata. Sarnane loodus, sama geograafiline piirkond, ühised juured- ja kui erinevaks muudab riigipiir elu ida ja lääne pool. (Hele-Maire B)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Meie teadmised Karjala ja meie hõimlaste, karjalaste, saatusest on üpris puudulikud. Olen autoritega ühte meelt- peame olema eestlastena tänulikud selle eest, et saatuse kiuste on meil siiski oma riik. (Mare A)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Huvitav on lugeda Karjalast, mis on kohati nii lähedal kui siiski teadmiste poolest kaugeks jäänud. Selles raamatus räägitakse palju arhitektuurist, mis mingil hetkel teeb raamatu lugemise raskeks. Kuid vahetevahel mainib ajalugu ja kohaliku eluolu ja see paneb vahest mõtisklema. (Mall H)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Äärmiselt detailirohke kirjeldus Karjalast. Raamatus on põhjalikud ülevaated erinevatest põnevatest kohtadest. Palju on imeilusaid fotosid. Tuleks kindlasti lugeda enne Karjala reisi, kuigi hetkel pole teada, millal sinna saab sõita. (Tiina J)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Palju huvitavat teavet. Väga huvitav ülevaade ühest looduslikult erakordsest paigast, selle keerulisest ajaloost ja kultuurist. Täienduseks olid suurepärased fotod ja piirkonna kaart, kuhu olid lisatud vanad Soome kohanimed. (Eve R)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Raamat annab hea ülevaate Karjala ajaloost ja kultuurist. Vaimustavad fotod imekaunist loodusest ja ehituskunstist. 80-ndate algul olen käinud Viiburis ja Petroskois. Loodan väga, et kunagi saab taas Karjalasse reisida. (Anu P)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan raamatut, sest see annab hea ülevaate Karjala kaugemast ja lähemast ajaloost, tutvustades samas paiku, mida Karjalas huvitav külastada oleks. Praeguses poliitilises olukorras on Venemaa poolele jääva Karjala külastamine keeruline kui mitte võimatu, seega on hea, et on raamat, mis tutvustab seda kauni loodusega maad. Raamat lummab kaunite looduskirjelduste ja piltidega. Karjala kurb ajalugu paigutub praegusesse Ukraina sõja konteksti, näidates taaskord kuivõrd lugupidamatu on üks totalitaarne režiim oma naabrite vastu. Eesti keeles on Karjalast väga vähe kirjutatud, nii et raamat omab väärtust Karjala tutvustamisel meie lugejatele. (Annika H)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan reisisellile. Informatiivne. (Eve L)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Laenutasin raamatu väikese umbusaldusega, aga tegelikkuses osutus teos väärtuslikuks ja südamlikult edasiantud kaunite Karjala asukohtade kirjeldusteks. Mul on õnnestunud viibida Viiburis ning raamatus kirjeldatu vastas täielikult tegelikkusele. Kahju vaid, et võimalus sinnakanti veelkord sattuda on praegu õhkõrn, pigem vast olematu. (Viire V)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Hea raamat. Huvitav raamat põneva looduse ja ajalooga Karjalast. Soovitan. (Artur T)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Sellepärast, et on hea raamat! Teose loodusekirjeldused on ilusad. Karjala on kaunis koht. Lugesin selle läbi 2 tunniga. (Rein N)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Avardab silmaringi. II maailmasõja järel jäid Soome alad Venemaale. Kaunid mälestused sõidust mööda Läänemere- Valge mere kanalit. Läbi lüüside, nö. üle mäe sõidust laevaga. Inimelul ei ole Vene riigis väärtust. (Taimi O)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Informatiivne, rohkelt ilusaid fotosid ja tekitab soovi ise reisile minna ja kõike oma silmaga näha. (Kaire K)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Avardab silmaringi. Pole ise Karjalas käinud, kuid raamat annab hea ülevaate ja fotod on imelised. (Elle P)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Suurepärane võimalus saada teada Karjala ajaloo ja kultuuriväärtusega objektide kohta. Värvifotod olid nõiduslikud ilusad, jäin mõne foto juurde pikalt vaatlem (Triinu M)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Miskit serva pidi on meil Karjala ja karjalastega kokkupuutepunkte nii ajaloos kui ka riigiks olemises, selle saatuses. Meil on üks ja sama suur ja ohtlik naaber, kes justkui teab ise ja nii teebki, mida tahab… Karjala on Kalevala runode „kodu”. Sealt korjatud runodest pani Elias Lönnrot kokku soome rahvuseepose “Kalevala”. Kaunid on pildid selles raamatus ja südamlik, hooliv jutt. Raamatu üks autoritest Viktoria Tuulas oli aastatel 2013-2016 Eesti peakonsul Peterburis. Karjala teemast huvitunutele on heaks lugemiseks kindlasti ka Mika Keräneni „Minu Karjala”. (Ester L)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Soovitan. Saab hea ülevaate Karjala lähemast ja kaugemast minevikust, kultuurist ja imekaunist loodusest. (Eha A)
Tõnu ja Viktoria Tuulas “Karjala kauge kutse” – Väga hästi kirjutatud reisiraamat, rikkaliku pildimaterjaliga. Olen kunagi lapsepõlves Viiburis käinud, aga mitte midagi ei mäleta! Arhitektuuri kohta oli liiga palju, aga seda enam meeldis lugeda ajaloo ja kohaliku eluolu kohta. (Eleriin V)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Peategelane põgenes esmakordselt kodust 8 aastaselt teispool merd Stockholmi. Oma esimest põgenemist põhjendas ta õpetaja sõnavõtuga hiljutistel isa matustel. “Õpetaja ütles, et isa läks mere taha”. Madise põgenemised jätkuvad kogu elu, neis võib olla nii ebaõnne või ka valesid valikuid. Teos põhineb tõsielul. Raamat on kirjutatud väga ladusalt, lugemine läheb kiirelt, sündmused haaravad endaga kaasa. Samas on tegemist väga sünge ja karmi looga. (Siret M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Tempokas ja absurdne lugu rahutust Madisest. Tundub päris uskumatu, et raamat põhineb arhiivimaterjalidel ja selline tüüp ongi olemas olnud. Tahaks väga teada, kuidas autor selle looni jõudis. Tauno Vahter on kindlasti üks viimaste aastate üllataja eesti kirjanduses, tasub lugeda! (Leelo J)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Humoorikas ja samas tõsine. Kahtlen, kas Vene vangilaagrist oleks nii lihtne põgeneda. (Mari T)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Madis Jefferson oli visa ja täiesti uskumatu fantaasiaga tegelane. Ta elu oli nii tragikoomiline, et hakkas kohe kahju temast. (Kadri K)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan. Väga hea stiiliga kirjutatud, intelligentne sõnakasutus, boonusena tuli kaasa ka ülevaade Eesti lähiajaloost ja lihtsate inimeste valikutest ja saatustest selles ajas. Võiks suurendada lugeja empaatiavõimet tajudes, et kellelgi teisel on veel õnnetum elusaatus kui lugejal endal. Tugev emotsioon, veel mitu päeva peale läbilugemist tuli mõtetesse. (Sirle V)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Väga lahedalt põnevalt kirjutatud Madis Jeffersoni elust. Uskumatu! Kuid siiski oli Madis julge ja tegutsemishimuline. Lugesin suure huviga, sest oli nii huvitav. (Imbi M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Põnev ja väga huvitav raamat. Raske uskuda, et üks inimene- Madis J.- päriselt sellise elutee on läbinud. Kuid autor on ju kasutanud arhiivide materjale. Siin avanevad ka nõukaaja elu mitmed tahud (vangilaagrid, sundravi vaimuhaiglas). (Eve R)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Nägin vaeva, et raamat korralikult läbi lugeda. Peale väikeste ajalooliste faktide ei pakkunud raamat huvi. Olen vist vilets lugeja, aga ausalt oli ajast kahju. (Kadri M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Kui ei vaata tagakaanel asuvat raamatu tutvustust, võiks arvata, et loed lihtsalt üht põnevat seiklusromaani. Täiesti uskumatu, et lool on tõepõhi all. Mis küll Madise peas toimus? Mis sundis teda sellistele tegudele? (Anu P)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan neile, kes Nõukogude-aegsetest õudustest ja absurdsusest vähe lugenud. Ei oska soovitada. Põnev pealkiri, kuid veidriku mälestused. Ei pakkunud mulle huvi. (Reet O)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan. Uskumatu lugu, mis põhinevat siiski tõestisündinud seiklustel. Seikluslik, pisut kelmiromaan, läbi aegade ja riigikordade, riikide ja inimeste elude. (Piret T)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Väga põnev lugu. Väga uskumatu lugu. (Viivi T)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Kurb kui sünnid siia maailma vaid selleks, et terve elu põgeneda. Enamasti oli see Madise oma valik. Põgenemine kodunt, sõjaväest, Eestist, igast maailma otsast, selleks peab ikka väga seikleja hing olema. Põgenemine on täna maailmas väga valus teema. Kui põrgulikud seiklused meeldivad, loe ikka. (Silvia M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – See raamat üllatas mind väga positiivselt. Raamat oli nagu segu Švejki juhtumistest ja härrasmees Phileas Foggi 80 päevasest ümbermaailmareisist. Erinevalt Švejkist oli Madisel elus õnne natukene vähem. Madist ei olnud väga põhjalikult raamatus kirjeldatud ning lugejale jäidki raamatu lõpuni tema tegude tagamaad suuresti müsteeriumiks. Olgugi, et põhiliin oli alati sama – kuskilt või kuhugile põgenemine, siis tundus, et noort Madist ajendasid hoopis muud asjad kui vana Madist. Raamat oligi tegelikult Madise eluloo ning tema mõtlemise kujunemise kirjeldus, olgugi, et neid mõtteid kunagi ei sõnastatud. (Raigo T)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Kogu elu põgeneda püüdunud mehest oli suurepärane leid ja tore et tema saavutused, elukogemused on nüüd kättesaadavad raamatuna. Raamat oli nii positiivne, et põgenemine ükskõik kus sa ka ei viibiks, tundub nüüd ülilihtne. (Triinu M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – T. Vahter on ajaloo hämarusest välja otsinud sellise „supemani“, et loe ja imesta. Üllatustest puudus ei tule. Alul pani muigama, aegapidi hakkasin Madisele kaasagi tundma, aga mida edasi, seda ehmatavalt pööraseks kõik läks. Need uskumatud elujuhtumid, mis Madisele osaks said, neist oleks jätkunud kümnele mehele. Kreisi, mis kreisi! (Tiiu L)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan, kui tahad huumoriga vürtsitatud lool lasta end uskumatutesse seiklustesse kanda. Eesti kastmes „Saja aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“. Tore äratundmine paljudest kohtadest, kus käidud, sh Siber. Hea start „Raamatuga ümber ilma“ sarjale. (Helika S)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Ma soovitan lugeda, kui tuju on hall ja kõik tundub viltu vedavat. Siin on lugu inimesest, kes ei andnud mitte kunagi alla- läks (enamasti põgenes), et kogeda maailma ja pürgida oma eesmärgile. Muigamapanev ja humoorikas lugu sellest, kuidas sitkus ja sihikindlus viib (kuigivõrd) sihile isegi, kui oled oma elu lõpus. (Tiina S)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan. Täiesti uskumatu lugu inimesest, kelle elusaatusesse ongi põgenemised sisse kirjutatud. Selline elu ei ole ju võimalik. Selgub aga, et on. Uskumatu vedamine ikka. (Silvi L)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Uskumatuna näiv lugu Madisest, kes soovis juba lapsena kodust plehku panna, et maailma näha. Igal pool mujal tundus elu huvitavam kui kodus. Ta saabki laeva peale tööle ja sõidab palju ringi. Ameerikas nakatub ta väliseestlaste mõjul kommunismi ja tuleb tagasi Eestisse, et kommunismi arendada, kuid jääb siia pooleks sajandiks lõksu. Ta peab veetma suurema osa ajast vangis, vangilaagris ja hullumajas. Kuigi ta ei loobu plaanist põgeneda, et õnnestu tal see enam. Alles pärast Eesti taasiseseisvumist õnnestub tal jõuda tagasi Ameerikasse, kuid selleks ajaks on tema väljavalitu juba surnud. (Reelika L)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Väga põnev ja kaasahaarav raamat. Hea kerge lugeda. Lugesin selle raamatu põnevusega ja n.ö. ühe hooga läbi. (Esta K)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan inimesele, kellele meeldivad seiklusjutud. Ei suuda uskuda, et raamat on tõestisündinud loo ainetel. Algus oli huvitav. Edasi muutus tüütuks ja uskumatuks. (Anne I)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Päris huvitav lugemine ajaloohuvilisele. Mida rohkem lugesin, seda enam tekkis tunne, et kui see lugu/inimene tõepoolet on tõsi, siis elas ta küll mitme inimese elu ja läbis erinevad riigikorrad ikka mineviku probleeme lahendades. Uskumatuna tunduv elukäik. (Eve L)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Lustakas lugemine, rohkem noortele. (Mari M)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Lausa uskumatu lugu poisist, kelle põhiline soov on pidevalt kuhugi minna. Ei ole halb kodune olukord vaid pigem uudishimu, mis tõmbab teda ikka uuesti ja uuesti seiklustesse, kuigi need on ohtlikud. Pidev rahutus ei lase elada normaalset elu. Või mis on normaalne? (Mari P)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan antud raamatut. Tegemist on reaalsetest sündmustest inspiratsiooni saanud ilukirjandusteosega. Raamat on kiire, kaasakiskuv, kurb, aga naerda saab samuti. Minu meelest tabab see väga hästi eestlasele iseloomulikku toorest ja otsekohest huumorit. (Emili J)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Ladusalt loetav, lõpu poole huvitavam. Meenutas stiililt varem loetud raamatuid ja koopiatunne pisut segas. Tõsielu loo puhul oleks oodanud ka kangelase fotot ja lühitutvustust. Üldiselt positiivne üllatus. (Piret P)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Raamatus on jutustatud täiesti uskumatu lugu peategelase seiklusrikkast elust ja sekeldustest, millega kaasnesid erinevad põgenemised. Neid seiklusi jätkuks mitmele tegelasele. Ladus ja põnev. (Tiina J)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Raamat on saanud Eduard Vilde kirjandusauhinna (2022). „Madis Jeffersoni 11 põgenemist” pole pelgalt väljamõeldud, vaid tõsielul põhinev raamat. Tundub küll uskumatu, et inimesel on selline põgemistest tulvil elu. Juhused, mis võivad olla küll pisikesed ja siiski piisavalt suured, et inimese elu muuta, mingis suunas liigutada. Raamatu peategelaseks on mees, kes „ei saa niimoodi ühe koha peal ühte asja teha“. Põnev ja ladusalt loetav raamat. Ja Eduard Vilde oli ju ka omal ajal uudishimulik ringireisijast reisikirjanik. (Ester L)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Tore, et raamat oli programmi lisatud, sest niisama poleks ma seda laenutanud.
Mulle väga meeldis ühe-mehe-seiklustest pajatav teos. Seiklused, mis olid täiesti pöörased, kohati ebaloogilised ja põhjendamatud, ent ikka elasin põgenejale kaasa. Peategelelane oli ääretult sümpaatne tüüp oma oleku ja hoiakute poolest. (Viire V)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – See raamat oli tõeline leid! Hästi kirjutatud, hoogsalt loetav ja pani mõtlema. Seikluslikum kui nii mõnigi väljamõeldud romaan. Kui huvitav on ikkagi inimsaatus. Milliseid tugevaid ja kindlameelseid isiksusi elab meie ümber. Uskumatu eestlaslik jonn, mis ei lase end maha trampida ka kõige kurjemates oludes vaid lükkab püsti ja ikka edasi eesmärgini välja. (Sirje N)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Haarav nagu seikluslugu, mida tahad aina edasi lugeda. Et mis juhtub Madisega järgmises, järgmises…Major fadejev, leitnant Ludvig Juht (mängib kontrabassi Bostoni sümfooniaorkestris), Tartu psühhiaater J. Aarma(!), USA tollitöötaja Ella Jeffersoniga kohtumine. 53 a. tagasi Harlemis Ella Fitzgeraldi kontserdil. Uskumatu! Pole võimalik- taban end mõtlemast kuni tagakaanelt saan teada, et lugu põhineb Eesti ja USA arhiivimaterjalidel. (Piia R)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Hästi ladusalt kirjutatud. Saab teada palju huvitavaid elamusi ja kohti. Lausa uskumatu elu, kui poleks arhiivimaterjalide põhjal kirja pandud. (Viivi E)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Parajalt põnev ja ladusalt kirjutatud. Põgenemisel on põhjusi seinast seina. Tihti ei lõppe need positiivselt nagu õnneks Madis Jeffersonil. (Mare A)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Soovitan lugeda, sest on ladusalt kirjutatud ja parajalt põnev. Võta või jäta, usu või ära usu. Natuke põnev ja natuke uskumatu. Aga mees jäi endale kindlaks kuni lõpuni. (Reet V)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Rahulikus ja erapooletus stiilis ühe rahutu, mehe elulugu. Nii võimatuna tunduv võib saada võimalikuks. (Hele-Maire B)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Hea valik sarja “Raamatuga ümber ilma” See teos iseloolumustab väga hästi teemat. Peategelasel Madis Jeffersonil oli juba lapseeast saati komme kuskile põgeneda, nt teise linna, mis muidugi kandus edasi kogu eluks. Küll ta sattus seilates Ameerikasse, sõjaväkke, vangilaagrisse Siberisse, psühhiaatriahaiglasse ja igalt poolt oli tal võimalik ikkagi põgeneda. Uskumatu, et see kõik põhineb tõestisündinud faktidel. (Kati H)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Kummaline lugu Eesti mehest Madisest, kes rändas meremehena mööda maailma. Seejärel aga jäi nõukogude Eestisse lõksu ning üritas edutult põgeneda. Tema seiklused maailmas olid põnevad, elu nõukogude ajal aga traagilisem. Kuigi ta sai lõpuks Ameerikasse, oli lool kuidagi kurb lõpp, mis tekitas kurbliku emotsiooni. Samas oli lugu huvitav ning oli hea võimalus näha ka kellegi maailmavaadet, kes alguses vägagi uskus töölisrahva paremasse saatusesse nõukogulikus liidus. (Merily R)
Tauno Vahter “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” – Täiesti uskumatu lugu eesti mehest, kelle hing ihkas meie, tavapäraste inimeste jaoks, uskumatuid asju. Väga julge ja nutikas mees, kellel olid oma unistused ja kes julges ka nende unistuste poole püüelda. Kahju, et tema saatusele ei olnud määratud õnnelikku lõppu. Tõesti, väga uskumatu tegelane. (Maia K)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Autorite väga positiivne meenutus Siberis veedetud ajast koos kaksikutest väikelastega. See on raamat inimestest, suhetest, siberlaste eluolust. Raamatus on pigem kajastatud sündmusi ja tegemisi, mis teleekraanile ei jõudnud. Mõnus ja lahe lugemine. (Siret M)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Lõbus raamat. Humoorikad tegelased. Tore oli lugeda sellest, mis jäi filmist välja. Pärast raamatu läbilugemist õnnestus ka sarja uuesti näha. Tuttav tunne tekkis nagu oleks ise seal viibinud. (Tiina N)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Olles vaadanud seda telesaadet, siis pean kahjuks tunnistama, et mulle raamat ei meeldinud. Lugedes tuli ette ikka sari ja raamatust ei saanud seda elamust mis telerist. (Eleriin V)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Elu. Positiivne, tore lastekasvatus. Õnnelik lapsepõlv. (Anne S)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Loe ja Sa ei kahetse! Selles teoses on võimalik tutvuda eluga Siberis. Siiani on see toimunud küüditatute kirjutustega, kuid nüüd on selleks pere kahe väikese lapsega. Lapsed teevad kõik seal oldud tegemised huvitavaks ja mitmekesisemaks. Võimalus on tutvuda Sergei Toropiga ja sealsed elanikud usuvad, et Vissarion on uuestisündinud Jeesus Kristus. Kogukonnas on 30 küla. Keskset küla kutsutakse päikeselinnaks. Vissarioonlased elavad oma elu, on taimetoitlased, ei tarvita tubakat ega alkoholi. (Imbi M)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Muidugi soovitan. Tore oli lugeda nende elust seal. Lapsed olid väiksed ja nad tulid kõigega toime. Minu emotsioonid olid laes juba filmi vaadates. Ka raamatut lugedes oli kõik mõnus. (Eva K)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Vaatasin koos lapselapsega, kes oli siis sama vana nagu Tuuli lapsed tookord, igat saadet. Tore oli: palju küsimusi-vastuseid. Kinkisin talle selle raamatu kohe kui ilmus ja see on olnud vist ainuke raamat mida lugesime väsimata. (Kadri M)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Soovitan kui pilguheitu ühte kummalisse kogukonda. Telesari meeldis väga. Lapsed olid toredad. Raamatust lootsin rohkem teada saada selle väikese ühiskonna toimimise ja elu kohta aga salapära jäi. (Brita S)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Laiendab silmaringi. Suur tänu lugemisprogrammi koostajatele! Tänu sellele sain toreda raamatu loetud. (Mare A)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Ühe vapra pere hulljulge ettevõtmine. Kõik lood on kaasahaaravalt kirja pandud. Oled varem kuulnud vissarionlastest? Enne raamat, siis TV saadete plaat! Kohati mõtlesin: milleks neil ometi seda „jama“ vaja on! Aga siis läks jälle kõik hästi- kõigega toime tulev Tuuli! Mitu korda tuli tahtmine Andrest ja Kristjanit kallistada! (Tiiu L)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Tuuli kirjutas üsna raamatu alguses: „Teha sari või mitte teha? Muidugi kahtlesin kuni viimase hetkeni, sest teadsin, et oma elust dok-sarja tehes ei tohi enam midagi varjata. Ka neid asju, mida väga tahaks. Kas me olime selleks valmis? Loomulikult mitte. Ma vaatasin filmitud materjali läbi ja nägin tegelikult esimest korda enda ja Arbo suhet kõrvalt. See oli minu jaoks üllatav, ent mitte ülearu meeldiv. Valus. Ma valutasin südant ning poetasin nii mõnelgi korral kibeda pisara. Nii enda kui Arbo pärast. Tundes vaheldumisi kaasa nii endale kui talle.” (lk 21) Telesarja ma vaadanud ei ole, aga selle mahuka ja üsna vastuolulise raamatu sain jõulukingiks. Hea lugeda ja mõelda ja ehk kunagi ka telesarja vaadata. (Ester L)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Muhe raamat elust 6000 kilomeetri kaugusel asuvas külakeses. Sümpaatne jutustusstiil, armsad portreed kohalikest, igapäevastest toimetustest ja lustakad laste ütlemiste kirjapanekud. Viis tärni 🙂 (Piret P)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Raamatus avaneb vissarioonlaste elukorraldus ja- filosoofia. “…igaüks jääb ka siin olles iseendaks”- kohalik taskufilosoof. Omalaadne pseudomaailm, kus üks inimene- õpetaja- kehtestab mängureeglid, mida järgitakse (headus, isetus, harmoonia taotlemine) vastavalt oma tahtele ja olemusele. (Õie P)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Tore lugemine autorite ja nende laste elust ja tegemistest Siberis vissarionlaste kogukonnas. Saab ka ettekujutuse vissarionlaste elust. Positiivne ja humoorikas raamat. Olen lapsena üsna sarnast elu elanud- looduse keskel, ilma elektrita, suuresti naturaalmajanduses. Kuid meie pere polnud taimetoitlased. Sõime ikka mune, kala, liha. (Esta K)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Mõnusalt hoogne lugu, kuidas üks tore pere elas Siberis. Raamat oli nii positiivne ja elu Siberis tundus tänu selle pere läbielatud kogemustele päris roosiline. Soovitan kõigile, kes pelgavad elus suuri muutusi. Võõral maal nii kiiresti kohanda ja hästi hakkama saada oli väga innustav. (Triinu M)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Enne seda aastat oli mul Tuuli Roosmaast hoopis teine arvamus. Ta sai ikka väga hästi hakkama oma väikeste lastega Siberimaal. Milline kaunis mälestus lastele! Telesaated ununevad, aga raamat jääb. Erakordne. (Elle P)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Soovitan eelkõige Tuuli austajatele, et nende pere elust-olust võõrsil osa saada. Suur ettevõtmine on mingiks ajaks perega koos välismaale kolimine. (Anne I)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Tuuli ja ta pere austajatele! Nii tore taaskohtumine! Mulle väga meeldis! (Inge M)
Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar “Meie aasta Siberis” – Olen näinud telesarja ja raamatut ka juba varem lugenud.Olen tänulik, et sain selle ükskord lugemisprogrammi auhinnaks. Tore oli lugeda elust väga omanäolises kogukonnas kaugel Guljajevka külas. Palju toredaid fotosid ja vahvad koomiksid. Raamatuga on kaasas ka telesarjaga DVD. (Anu P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Raamat avardab silmaringi. Heas mõttes kadestan autorit, samas kahetsen, et olen ise vähe reisinud. Aga nüüd olen juba hiljaks jäänud. (Mare A)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Olen umbes pooltes ise käinud ja läbi teiste silmade kogenud neid maid. (Anne S)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Aitäh Kerli Nõu! Minule, kes ei ole nii palju reisinud, on võimalus tutvuda paljude riikidega. Tundub võimatu, et kuidas on võimalik 102 riiki külastada. Aga näete, et on küll. (Anu O)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Raamat on kui omapärane kaleidoskoop maailmast. Autor toob välja just olulisema muljetest ja faktidest külastatud riikide kohta. Tasub lugeda. Kirevad killud maailmast. Mulle meeldis. Kogesin taas, kui tohutult mitmepalgeline ja rikas on huvitavate kohtade poolest maailm. (Esta K)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Kerli ütleb raamatu lõpus, et reisimisest võidab kõige rohkem inimene. Suur ja rikkalik kogemustepagas. Samas võib ridade vahelt lugeda ka seda, et tühjade taskutega jääb nii mõndagi nägemata ja kogemata. Kuid seda korvavadki reisiraamatud. Tore oli lugedes reisida läbi 55 riigi. Ikka tasub lugeda. (Silvia M)
Kerli Nõu “Mina ja maailm II osa” – Lugeda oli mõnus ja huvitav. Sain teada üksjagu huvitavaid fakte mitmetest kohtadest, mida enne ei teadnud. Eriti huvitav neile, kes ise ei reisi. Kuigi lugemine oli hea, valmistasid väikese pettumuse mustvalged fotod. Oleks sellises reisiraamatus ikka värvilisi pilte näha tahtnud. Pealegi polnud ühegi foto juures selgitavat märkust, kelle või millega on tegu. (Saima L)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Soovitan lugeda, sest autoril on suur reisimiskogemus ja palju kasulikke nõuandeid ning teadmisi. 500 eurot ühe ööbimise eest ma siiski maksta ei raatsiks. Suur raha, palju raiskamist. (Reet V)
Kerli Nõu “Mina ja maailm. II osa: valitud lugusid 102 riigist” – Soovitan siiski lugeda, kuigi mõnes riigis on ta väga ammu käinud ja olud seal on muutunud. Natuke liiga palju riike. Kas tal segi ei lähe? Peab kohe kõik üles kirjutama, mis ja kus käidud ja mida nähtud. (Reet V)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – „Pikkade põhjalike ajalooliste peatuste, poliitika-, kultuuriliste kirjelduste, arhitektuuri-, toidu- ja religioonifännidele jääb siinne supp kindlasti lahjaks.“ (kirjutaja ise eessõnas!) Pinnapealne maailmast läbikihutamine ei tee isegi kadedaks. Oluline…“Kui ise oled mõnna, on igal pool mõnna! (ka vanalinna elutoe diivanilt vaadates). (Piia R)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Oli huvitav lugeda raamatut kus noor on külastanud nii palju erinevaid maid. Ning sisemas tekib soov samuti reisima minna. (Merle K)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Väga lahe ja haarav lugemine. Münusad kokkuvõtted läbitud riikidest. (Marge B)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Imestan ja ei oska seisukohta võtta, miks ühel noorel kenal neiul on kirg ja tahtmine nii palju ringi reisida. Arvan, et reisimine on tore, aga seda on liiga palju. Kas sedavõrd paljudest paikadest ka mälestused ja muljed talletuvad. Reisimine ei peaks olema tükitöö, et mida rohkem seda uhkem. (Kadri M)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Ülevaatlik, kui soovid ise reisida neis maades. Pealiskaudne. Ei leidnud liigutavaid kohtumisi. Lk. 52 kriisisituatsioon on vägagi ajakohane, kui meid siin hoiatatakse valmistuma elektrikatkestusteks jne. Tegelikkus on ikka veidi teine…Meie maailmas (Aafrikas) esineb veel rituaalmõrvu!!!? Kohutav! (Milvi S)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Võib lugeda, igav ei hakka. Nagu naabritüdruk räägiks reisimuljeid. Kuid riigid-kohad võivad segi minnaJ. Natuke kärsitu. Liiga palju kohti ühes raamatus mõjub veidi kaootiliselt. (Piret P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Mahukas teos, kus autor jagab oma reisiseiklusi. Väga meeldib lugeda teiste reisimuljeid, kuna ka mulle meeldib reisida. 7-10 riiki aastas on ikka liiga palju. Eelistan pigem vähem riike külastada, aga viibida sihtkohas kauem ja tutvuda põhjalikumalt maaga. 5 päeva Sri Lankal on ilmselgelt vähe. “Enam vähem kõik, mida vaadata sai, oli nähtud…” (lk.300). Seda ma küll ei usu. Aga kui isegi Sigiriya kalju tippu ei taha (ei viitsi) minna (lk.298-299), siis võib olla piisab ka viiest päevast. Mina olin peaaegu 2 nädalat Sri Lankal. (Anu P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Soovitan, kuna raamat annab väga hea ülevaate maailma põnevaimatest kohtadest. Raamatust sain palju emotsioone, vaatasin justkui läbi autori silmade neid riike, mida ta külastas. Kerli nõu on hea kirjeldaja, tal on hea taustinformatsioon ja empaatiline põlisrahvaste vastu. Eriti meeldis ameerika vanima hõimu – hopide – elukirjeldus. Ta nägi kõike seda oma silmadega, kuidas põlisrahvaste kultuuri hävitatakse… (Tiiu M)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Raamat annab lühiülevaate riikidest, kus autor on rännud ning nippe turistidele. Võib lugeda aga erilisi emotsioone ei tekitanud. (Kaire K)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Väga põhjalik ja kõike oli kuidagi parajalt. Mulle väga meeldis. Soe ja südamlik raamat! Esimene ja siiani ainuke emotsioon: „Küll reisivad!“ (Inge M)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Ei soovita, sest pildid raamatus on mustvalged ja ebaselged. Meeldisd kaugete maade reisikirjad, aga vaatasin Youtube´ist värvilisi videosid juurde, kuna autori pildid on ebaselged. (Aime J)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Raamatus oli toodud palju üldiseid lugusid erinevatest maailma paikadest, ka väga teistmoodi reisi sihtkohtadest nt Antarktika ja Põhja-Korea. (Hanna-Liina P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Suurepärane ja värvikas ülevaade Kerli enda reisidest ning nendega seotud üllatustest, nii positiivsetest kui negatiivsetest. Soovitatav lugemine nii kirglikule rändurile, kes saab muhelede enda kogemusi kõrvutades, kui ka värskele uudistajale, kes mõtleb, kuhu ja kas reisida. Väga meeldis, sest ladusalt kirjutatud ning väga loetav! (Piret P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Raamatu autor on kindlasti väga õnnelik inimene, kes on saanud / pääsenud nii paljudesse maailma riikidesse, on saanud läbi rännata pool maailma. Ta jagab oma kogemusi-teadmisi lugejatega ja oma arusaama sellest, kes me oleme, mis me siin planeedil teeme, kui erinevad me oleme, kui sarnased me oleme… Huvitav lugemine. Kindlasti võtan selle raamatu veelkord kätte siis kui ise peaksin sattuma mõnda raamatus kirjeldatud riiki. (Ester L)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Soovitan neile, kel huvi reisimuljete vastu, mis veel värsked kohaliku koloriidiga külastatud maade osas. Ei soovita, kui ollakse süvitsi kultuurist jm tagamaadest huvitatud. Positiivne, hoogne, kergelt loetav ja kaasahaarav. (Krista K)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Autor kirjutab oma reisidest erinevatesse riikidesse, mis paljud neist on sellised kuhu igaüks naljalt ei satu. Kindlasti soovitan lugeda. Eriti põnev oli lugeda nende riikide kohta kus ma ise olen käinud. (Triinu M)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Ei soovita – pealiskaudne. Tundub nagu reisimine selleks, et linnuke kirja saada: tehtud! (Tiiu O)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Meelelahutuslik, samas teadmisi jagav reisiraamat, mis tutvustas lausa 102-t riiki. Soovitan soojalt. Muhe reisiraamat! (Silvi L)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Muidugi köidab lugeda reisikirju. Olen isegi mõelnud, kiks ei ole oma reisidest teinud, noh, kokkuvõtliku kirjelduse. Materjali ju on. Kas või endale. Ei unista just raamatu väljaandmisest. Pildid oleksid võinud olla värvilised ja iga pildi juures, mis riigis. Aga muidu ju meeldis. (Mari P)
Kerli Nõu “Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist” – Mõnus ja kerge lugeda. Hea meeleolu saamiseks tasub see raamat alati kätte võtta. Esmareisijale Kagu-Aasiasse on selles raamatus nii mõnedki asjalikud teadmised kaasa võtta. Paljud riigid aga said nii kiirelt loetud-lennatud, et midagi iseäralikku ei meenugi. Lõpuks, huvitav siiski! (Varje T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Liiga lühike, aga väga mõnus lugemine Aino Perviku lapsepõlvest. Soovitan lugeda ja loodan väga, et sellele raam”Emapiim” on järjekordne valus lugu ühe pere kolme põlvkonna naiste suhetest. Enne selle raamatu lugemist soovitaks lugeda läbi Ikstena “Neitsi õpetuse”, kuigi need kaks raamatut natuke duubeldavad teineteist, siis mõlema lugemine teeb kogu loo siiski selgemaks. Soovin, et raamatule tuleks ka järg. (Triin S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Olen alati imetlenud inimesi, kes mäletavad oma lapsepõlve lõhnu ja maitseid ning isegi seda, millised sokid ja kingad neil kolmeaastaselt teatud olukorras jalas olid. Mul sellised mälestused puuduvad. Seepärast oligi väga huvitav lugeda Aino Perviku mälukilde, eriti neid varasemaid. Soovitan. (Eha A)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Lugesin suvel ja nüüd värskenduseks. Soovitan soojalt vanemaealistele. Autori sünniaasta 1931, minul 1950. Lood lühikesed aga tunnetuslikult väga tabavad. Jäi meelde klassivahe tegemine isegi saunas. A.P. isa oli velsker, keda kõik vajasid, tema aitas. Minu isa oli ka see, kes sõja järel leski ja orbe toetas ja abistas. Lapsepõlvest alates luges A.P., kuni omandas vastava hariduse, et ise kirjutada. Mälestused on meie peas, samu kohti külastades ei maksa otsida endist, elu on muutunud ja kohad ka. Tänu kirjanikule. (Leili K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Hämmastavad mälupildid lapsepõlvest ja hilisemastki. Enamasti soe ja helge, sekka oludest tingitud ängi ja rusuvust. Lugesin “hinge kinni pidades” nagu kirjanik väiksena. (Egle K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan. Miniatuurid on tabav pealkiri – killud, hetked, emotsioonid, mälestused lapsepõlvest – meeldivalt, tasakaalukalt, lihtsalt kirjeldatud. Meeldib neutraalne kirjeldus – on nagu on, muutuv elu, inimesed ja saatused selles. Leppimine. Lapsepõlv on alati ilus ja õnnelik. Õnnelikkuse hetked jäävad ja naasevad mälestustena. (Kati V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan. Väga armsalt ja mõnusalt kirjutatud. Toredad mõtted erinevatest aastakäikudest. (Liivi S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Meeldis. Selliseid mälestusi on alati huvitav lugeda. Mõned mälupildid olid seotud ka tänapäevaga. Mõtlemapanev neid hetki võrrelda. Lapsepõlvega seotud mälestused on ilusad ja helged. (Astrid V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Äärmiselt positiivne vaade lapsepõlve, mis tegelikult ei olnud kindlasti kerge aeg (40-ndad). Aino Perviku oskus hetki ja emotsioone näha, mäletada ja lugejani tuua, on suurepärane. Soovitan lugeda piisk-piisa haaval, et nauding olek suurem. (Kristi T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Kõik on pärit oma lapsepõlvest. Lk 90: “Ma ei arva, et kellelgi oleks mõtet minna kuhugi oma minevikku otsima. Meie ei lähe ju ajas tagasi. Keegi ei lähe. Mitte keegi. Minevik säilib ainult mälus.” (Ilme U)
Aino Pervik ” Miniatuurid mälupõhjast” – Mõnus lugemine. Mõtisklused lapsepõlvest ja tänapäevast. Soovitan lugeda. (Kaire K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Iga reis ümber maailma algab esimest sammust koduõuest, kodumaalt… (Mari T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Nii nappide vahenditega on antud edasi uskumatult palju. Väikesed igapäevased hetked, millest moodustubki elu, lapse perspektiiv suurte ajalooliste sündmuste taustal. Soovitan väga kõigile. (Hanna-Liis S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Imetlusväärne, et kirjanik suudab ennast väljendada nappide sõnade abil nii tabavalt, et raamatut lugedes tekkisid kohe ka vastavad kujutluspildid silme ette. See lugemine oli nagu lühifilmide vaatamine, pidevalt vahetusid kaadrid, erinevad mälupildid, igav ei hakanud. (Triinu M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Keeruliste aegade meenutused Eestimaa minevikust. Väga liigutavad. Kirjaniku mälestustes on rohkem emotsioone, mis tihti jäävadki mällu enam kui sündmus ise. Värvid, lõhnad, meeleolu…Võlub delikaatsus ja konkreetsus ka kurbade ja negatiivsete südmuste meenutamisel. (Eve R)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Armsad mälestuskillud autori lapsepõlvest ning mõned tagasivaated ka lähiaastatest. (Siret M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Ühe pika elu lugu mälestuspiltides. Väga paljuütlev. Emotsioon on kordades suurem kui see õhuke raamat. Kirjanik ikka oskab vähesega palju öelda. (Elle P)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – On tänuväärne, et Aino Pervik jagab lugejatega oma “miniatuure mälupõhjast”. “Mu parim mälestus lapsepõlvest ongi kodu: ema, isa ja väike mina.” (lk.64) (Anu P)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan eelkõige seenioridele, kuid ka ajaloohuvilistele. Olen sündinud sõjajärgsel ajal,samas oli palju äratundmisrõõmu. Ka minu lähedasi küüditati, tunnen neid emotsioone. Rõõmutunde tekitas, kui ta kirjeldas, kuidas nende pere Pirital piknikul käis. Minagi mäletan meie pere piknikuid Kadriorus ja Pirita jõe ääres. Meeldis ka autori suur loodusearmastus! (Tiiu M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Hea võrdlus ühe inimese eluajal. Hobutransport ja hiljem autod. Elu arenes 70 aasta pikkusel rahuajal. Kas ka tulevikus nii palju? Kuhu veel ja kuidas? (Taimi O)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan lugeda kõigil, kes on Aino Perviku eakaaslased. Tuleb meelde eelmise sõja aegne elu. Nooremad saavad aru, kuidas inimesed siis raskustest üle said. Lastel oli siis ikka oma lapsepõlv. Olen Aino Perviku eakaaslane. Pervik on väga huvitavalt kirjutanud selleagsete inimeste probleemidest ja eluolust. Võrdluseks ka tänapäeva võimalused. Ta on optimistlik, rääkides ausalt nii muredest kui ka rõõmudest. (Marta-Maie V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väga armas raamat. Aino Pervik on kirjutanud nagu minu noorusajast. Tulevad meelde paljud mälestused sellest ajast. Aeg oli raske, kuid inimesed olid tublid. Ootan raamatule järge! (Imbi M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Nauditav lugemine. Aino Pervik kirjutab väga hästi- napp, täpne stiil olustikupiltide edasi andmiseks. Kajastatud on peamiselt 2. maailmasõja sündmusi Eestis lapse pilgu läbi- väga huvitav. Siin raamatus ei ole midagi ülearu, pigem tekib soov, et niisuguseid miniatuuriraamatuid ilmuks autorilt veel ja veel. Rahulik, mõtlik atmosfäär, milles jälgida inimsaatusi. (Sirje N)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan autentse lapsepilgu-kogemuse pärast ja samuti helge tagasivaate-tunde tõttu, mille lugemine jätab. Minu jaoks tuletas see meelde minu kadunud ema mälestuskilde samast ajast. (Aet T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Miniatuurid kirjeldavad episoode, nii nagu autor väikese lapsena nägi, tundis ja meelde jättis. Saame pildi autori elust ja tervest ajajärgust. Mõtlema ja meenutama panev liigutav raamat sõjaajast ja sõjajärgsest ajast. Raamat paneb edasi mõtlema. Oma vanemaid, vanaisa, vanaema ja lapsepõlve seiku meelde tuletama. Sooja südamega kirjutatud raamat. (Liidia V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Selliste lühikeste raamatutega tekib tavaliselt tunne, et kas autor tahtis lihtsalt kerge vaevaga raamat ära kirjutada. Seega hakkasin raamatut teatava negatiivse meelestatusega lugema. Raamat oli tegelikult üsna huvitavalt kirjutatud, ajas hüppamine tekitas natuke nostalgilise meeleolu, seega emotsioon hakkas lugemise käigus muutuma. Lõpus olin kahevahel kas panna sellele 3 või 4 tärni, lõpuks panin 4, võibolla veel muudan kolme peale. Ei oskagi öelda kellele seda raamatut soovitada võiks. Võib lugeda, aga ei ole kuidagi vajalik minu arvates. (Raigo T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Olen alati tänulik võimaluse eest õppida tundma lapsepõlvi teistel aegadel ja teistes paikades. Armastan ka lühijutte, mis loovad enda ümber sõnatut, kuid sisukat avarust. Meeleolu oli niihästi rõõmus, kurb, uudishimulik kui ka natuke mõtlik. Tuli meelde omi lugusid. (Piret P)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Nii palju elutarkust, soojust, mõistmist. Ka rasked ajad meenutatud õelutsemata. Läbisin teekonna lugupeetud kirjanikuga läbi aastakümnete. Hingekeeled hellad. Jõululaupäeval, kui kalmistute küünlaring sõidetud, kingid käes, luges lapselaps (10 a.) meile kõigile „Jõulud 1943“ ette. Tema on kirjaniku lapse PR loomingu austaja. Aegade side üle aastakümnete ja põlvkondade! (Piia R)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Miniatuurne raamatuke miniatuursetest mälukillukestest lapsepõlves. Lugesin suure huviga ja soovitan igas eas inimestel lugeda. (Silvia M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soe ja südamlik teos, mis mõjus lihtsalt ja koduselt. Tore, et inimesed oma minevikumälestusi kirja panevad – need on väärt mõtted, kirjeldused ja vajalikud teadmistekillud. (Viire V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Usun, et raamat meeldib keskealistele ja vanematele inimestele, kel juba omad miniatuurid tekkinud. Küll veidi hilisemast ajajärgust. Lahe, aga kohati mõtlemapanev lugemine Eesti ajaloost. Filmilikud pildid läbi autori pika elu. Samas midagi sooja ja tuttavlikku. (Reet K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Loed, kuidas muutuvad ajad ja inimesed koos nendega. Ikka ja jälle imetled nende „vanal heal eesti ajal“ sündinud inimeste väärikust, vaprust… Läbi loetud ühe hingetõmbega. Kord tõi naeratuse näole, kord nukrat äratundmis! Armas lugu! (Tiiu L)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Armastatud kirjaniku mälukillud oma minevikust, peamiselt lapsepõlvest, on huvitav lugemine. Mulle meeldivad lood möödunud aegadest. Kuigi tegu on konkreetsete mälupiltidega, on need esitatud hinnanguvabalt. Samas väljendavad need tohutult enamat. (Esta K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väga hea raamat. Miniatuuride lugemine nõuab pisut teistmoodi lähenemist. Oleks justkui võimalik kõik kiiresti „alla neelata”, aga hoidsin end tagasi ja süvenesin-mõtisklesin palju… Aino Perviku armsad ja sügavad miniatuurid hõlmavad kogu elu… Ja nii saabki mõelda: „Mida tähendab mäletada, mida tähendab olla elanud pika elu?” (Ester L)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Erakordselt terava sulega kirja pandud mälestuskillud armsa kirjaniku lapsepõlvest kuni enam-vähem tänase päevani välja. Sõnu justkui palju ei ole, aga mida kõike nad ütlevad! Puhas nauding. Kui kirjanik veel memuaaride kirjutamise ette võtaks! (Leelo J)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Huvitavad mälestused, soovitan! Mind häiris liiga tihe hüppamine eri ajastute vahel, aga eks hoiabki siis aju tegevuses. (Evi S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väga kurb ja liigutav raamat. Erinevad mälupildid lapsepõlvest ja tänapäevast. Pani ikka mõtlema, et kui palju sõltub meie lapsepõlvest. Raamatust võtan endaga kaasa lause: ” Ka meie ei mõista alati üksteist. ” lk 8. (Eleriin V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan. Loe mälestusteraamatut. Milline sõbralik ja teistega arvestav jutustamise oskus! (Hele-Maire B)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Raamat on väga huvitava ülesehitusega – miniatuure on käsitletud justkui fotorealistlikke ülesvõtteid autori mälust ning kirjeldatud nii, et pilt jõuab ka selle lugeja silme ette, kes sel ajastul elanud ei ole. Lugudele lisab sügavust see, et suurema osa kirjeldatud sündmuste ajast oli autor ise laps – läbi lapse silmade nähakse maailma küll teistmoodi, aga sellegipoolest ausamas võtmes kui sama perioodi täiskasvanud seda teevad. (Brita S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan, sest igast elulooraamatust on alati midagi huvitavat leida. Meeldiv emotsioon. (Airi K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Meie hea kirjaniku jutustus 80 aasta tagusest ajast. Hea võrdlus tänapäeva eluolu ja 1940ndate aastate oma vahel. (Anne I)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väikesed katkendid kirjaniku lapsepõlvest 30. aastatest kuni tänapäevani välja. (Viivi T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan! Lühike, hea lugeda aga kõige rohkem – see raamat on põnev, hariv ja huvitav. Need mälestused on nagu mu vanaema mälestused sõjast. Palju räägitakse II ms surnutest ja kannatanutest, aga kuidas elasid tavainimesed, kuidas lapsed nägid seda maailma… (Mall H)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan kindlasti lugeda! Väikesed armsad lood, mis aitavad ka praegust olukorda maailmas paremini mõista. Tegemist on väga siira ja hästi kirjutatud raamatuga. Ühendatud on tänapäev ja eelmise sajandi keskpaik. Huvitavalt ülesehitatud raamat ning kohe on aru saada, et kirjanik oskab ka päevikukandeid väga ilusate lausetega edasi anda. (Vivian L)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Pildikesed ja mälestuskillud lapsepõlvest. Proovisin isegi meenutada oma lapsepõlvemälestusi ja avastasin, et neid polegi enam palju mällu jäänud. Selles raamatus on tore, et need mälestused vahelduvad kaasaja tegevuste ja olemisega. (Kadri M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Heatahtlikud meenutused minevikust ja olevikust. Rahustav lugemine. Nauditav on lugeda sooje mälestusi minevikust ja kui endalgi jalg on juhtunud astuma samadel radadel, kuigi mõnikümmend aastat hiljem, siis äratundmisrõõm on suur. (Varje T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Raamat on ülesehitatud nii, et läbisegi on mälukillud: 1930, 1934, 1946, 2017, 2020 jne. Tunda on aja voolavust! Arsti tütrena on ta lapsepõlv mõnevõrra kaitstum, sest arsti vajatakse igal ajastul. Tubli lapsena suudab ta isegi aidata isal esmaabi pakkuda. Tunda on lihtsust ja sügavat rahumeelt. Raamatut on kerge lugeda. Sild ajaga ja meie ajalooga. Tore lugemine. (Tiiu V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Mõnus lugemine. Autoril on olnud, olenemata keerulisest ajast, kadestusväärne lapsepõlv. (Mare A)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Mälupildid lugemiseks ja mõtisklemiseks. Need mälukillud loovad pildi ühe tüdruku lapsepõlvest 1930-40ndatel aastatel Eestis. On hea kui suudame unustada raskused ja mälestused on peamiselt helged. (Sirje S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väga soovitan lugeda! Katsu ka aru saada ajaloolisest taustast ja kirjaniku mõtetest. Ängi mõistab vaid see, kes on ise pidanud valikuid tegema. Nemad ei räägi. Kaanefotol on ju noor Piret Raud? On ju!? (Reet V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Hästi soe ja südamlik raamat. Armsad jutukesed lapsepõlves toimunust. (Tiina J)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Miks mitte meenutada minevikku? Killukesi siit ja sealt! Algul kohati häiris erinevatel ajastutel nn “hüplemine” Aga tore oli korraks minevikku pääsemine! (Inge M)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan, et me mäletaksime! Väheste sõnadega palju öeldud- meenutab minu vanaema. (Tiiu O)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Üks armas raamat. Kuigi üldjuhul lühikesed mälukillud, on need edasi antud selliselt, et mõjuvad suurelt. (Viivi J)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Väga hästi, erapooletult kirjutatud. Tüdinud poliitilistest kirgedest! Rõõmus äratundmine. Elasime kunagi ühes majas- Sakala 12. (Milvi S)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Aino Pervik on kirja pannud peamiselt oma mälestused ja tegevused lapsepõlveajast. Juttu ei ole küll palju, kuid see väike teos mõjub väga suurelt. Üks ilusamaid mälestusraamatuid. (Kati H)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Soovitan, kes tahavad kerget, aga südamlikku ja sisukat lugemist. Tekitas sooja tunde, suured poliitilised sündmused läbi lapse silmade. Pere, kodu, Eesti maakohad- tekkis soov veeta aega looduses. (Merilin T)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Autobiograafilised mälestused on põnevad. selles raamatus on katked enne sõda, sõja ajast ja pärast. Lõpeb 1946. a. Selline mälukatkete lugemine on mõnus. Jätab fantaasiale ruumi ja juhib tähelepanu tähtsale. (Evi K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Tasub lugeda: kuidas on tajutud ja mida mäletatakse möödunust. Lihtsalt ja lühidalt antakse edasi väga palju. Pani mõtlema, veidi guugeldama ja lisa otsima. Kujutluspildid erinevatest kohtadest ja ajahetkedest. (Evelin V)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Huvitav ja mõnusalt soe lugemine enda vanaema ealise inimese mälestustest. Kahjuks olin ise noor ja rumaluke, et enda vanaema mälestusi teadlikumalt kuulata ja teda rääkima meelitada. (Maia K)
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” – Ei oska soovitada, ega ka mitte soovitada. Uute muljete otsija leiab siiski huvitavaid mõtteid. Mälestuskillud, mis mulle jäid kaugeks. Olen hilisemast ajast. Siiski huvitav, sest külallt hästi on edasi antud ajastu hõngu. (Viivi E)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Soovitan, sest väga lühikeste tekstide abil saab lugeja korraga palju teada. Raamatul on omapärane ülesehitus, aga vahelduseks oli tore sellist lugeda. (Kersti K)
Kätlin Kaldmaa” Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lugesin seda raamatut kohe ilmumise aastal ja nüüd uuesti värskenduseks. Väheste lausetega iseloomustatakse mõlemat maad. Aprikoos on kreeka keeli verkoko. Pelagia aprikoosimoos on parim. Kreeka on täis eesliradu. Päike, sinine meri ja tuul. Islandil on pool aastat polaarpäev, pool aastat öö. Öö avab unenägemise aknad. See raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad. Soovitan seda sajaprotsendiliselt. (Leili K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Soovitan. Väga mõnusad lood. Lugedes oli tunda Kreeka palavust ja Islandi jäist hingust. (Eha A)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas islandil ja minu külas Kreekas” – Raamat, mis ei suru ennast peale – rahulik lugemine (kulgemine), mõtisklused, analüüsid.
Kahju vaid, et kenad illustratsioonid olid nigela kvaliteediga. (Viire V)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Üks mu vaieldamatuid lemmik- ja heatujuraamatuid. Poeetiline, unenäoline, helge, soe. Helguse taga on aimatav ka mure paratamatult kaduva pärast. Võib lugeda kaanest kaaneni, natuke siit või sealt, mõnus meeleolu on garanteeritud. (Leelo J)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Islandi ja Kreeka lühitutvustus. Poeetilised mõtisklused kahest väga erinevast riigist, kus autoril meeldis kirjutamas käia. (Sirje S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lühike, aga mõttetihe. Loodus lummav mõlemas riigis, samuti ka inimesed. Igatsus reisimise järele. Soojus teadmisest, et igal pool leidub “oma inimesi” ja kohvikuid. (Egle K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Mõtisklused. Turistilõksudest mööda, mitmendat korda neis paigus viibijale pakuvad huvi kohalikud inimesed. Illustratsioonid toetavad saadud emotsioone. (Mari T)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Kuna olen ise mõlemas kohas käinud, oli imearmas neid mõtteid lugeda. Kõrvutatud on kahte nii erinevat maad ja väga tabavate repliikidega. Islandil: kui lind istub puu peale, vajub see looka. Kreeka: meie maja ja kõik teised majad hakkavad hirmsal kombel värisema ja majade küljest kukub tükke maha… (Liivi S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lugesin seda raamatut lausa neli korda. Esimesel korral ahmisin nagu tavaliselt. Teisel korral õhtuse tee juures ja vihmasabina saatel lugesin Isandi lehekülgi ja kujutasin ette pilkast pimedust. Ja hakkasin unistama Islandi reisist. Kolmandal korral nautisin vaid Kreeka lehekülgi. Neljandal korral lappasin läbisegi ja otsisin ahaa! momente ja seoseid meenutades oma Kreeka kogemust. Oehh! See oli nii eriline raamat! (Eleriin V)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Soovitan, sest romantiliste laastude vahel mõlema küla emotsioonide, olude ja inimeste kohta on küllalt vaba ruumi ja tagasihoidlikke illustratsioone, et lugeja saaks oma mõtteid vahele pikkida. Tahaks armastusepalle ja trolliampse! Kuna on november, siis tahaks Kreeka küla päikest, aga Islandi küla talvepimeduse võib autor endale jätta. (Aet T)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lugesin korraga nagu kahte lugu. Hea tuju emotsioonidest pakatav raamat, kerge lugemine. (Triinu M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Tore on heita pilk teistele maadele ja miks mitte teha seda raamatu abil. Kreeka mõjub sooja ja päikselisena, Island kargena. (Esta K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Imearmas! Ilus lehitsemiseks (vt. HK pildikesi), süvamõtiskluseni viiv lugemisel. Selleni välja, et lisaksin”rahvaste sõpruse“ teema õpperaamatute nimekirja. Headus, soojus, looduslähedus nagu pärlid nappides kirjatükkides. Saatesõnaja Igor Kotjuh :”Siinne raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad.“ Ei oskaks paremini öelda. Heldisin nagu oleksin ise Kreeka külakohvikus, kus kõik oskavad kohvi keelt; Islandi omas, kus Bennu paneb armastusepallikese kohviga kaasa. Naeratavad hobused lopapeysade koemustris, elu”before ja after the tunnel“, verikokod värvipanges, Pelageja aprikoosimoos, islandi heeringatüdrukud… Loe ometi!!! (Piia R)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Armas raamat. Väga huvitav ülesehitus. See on osaliselt põhjuseks. Teine põhjus muidugi sisu- lihtsate inimeste argielu. Autor on öelnud kõik, mida öelda tahtis- raamat on miniatuurne kunstiteos. Ei ole vahutamist ega punnitamist, vaid miniatuursed elupildid. (Sirje N)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Kahe väga erineva riigi eluolu ja inimesed selle maa kontekstis. Huvitavalt on see välja toodud paralleelselt nii, et kontrast on vägagi ilmne. Meeldis, et lühikestesse jutukirjeldustesse on pikitud omajagu huumorit. (Kadri M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Vaheldumisi räägitud lühilood Islandilt ja Kreekast. Väike, ilus, armas ja maagiline. Leidsin internetist 25.01.2021 Kirjanike Liidus salvestatud väga toreda esitluse, kus Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa räägivad raamatust ja Islandist. Hea täiendus loetule. (Anu P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Väga omapärane teos. Korraga saab palju teada saareriigist Islandil põhjas ja saareriigist Kreeka lõunas. Meeldiv lugemine lühikese ajaga. (Imbi M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Ei soovita. Lugeda polnud midagi. Emotsiooni pole. (Eva K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Mis on vahet minu külal Islandis ja minu külal Kreekas? Küllap erinevusi leiab. Sarnasus, esmane sarnasus on see, et nii ühes kui teises maailma otsas on „minu külas” kohvik… Ja see on midagi lausa ürg-olulist. Muidu nagu „minu küla” ei oleks. Ja kui kohvik on, siis on muudki… Tore lugemine-mõtlemine… Igor Kotjuh kirjutab raamatu saatesõnas: „Siinne raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad.” (lk 47) (Ester L)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Meeldis. Raamatus on vaheldumisi lood Islandi ja Kreeka külast. Poole peal tekkis mõte, kas loeks edasi enne ühe küla lood ja siis teise, aga kuidagi tore oli võrrelda, mis teisel küla oli vastu panna :). Mõlemas külast on väga soojalt ja muhedalt kirjutatud ning tekkis soov ise seda kõike kogeda. (Maia K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Esimest korda sain Kätlini kirjutistest suure ja pildipoeetilise elamuse. Leidsin hingesugulase. Võrdlevalt on kujutatud külasid Kreekas ja Islandil, kordamööda ja kontrastselt. Tuleb tuttav elamus, kui matkasin kõrvuti aastatel kuumas Sitsiilias ja jäistes Norra mägedes. Geniaalselt ilus raamat. Loeks kohe mitu korda! (Tiiu V)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Kahe riigi – Islandi ja Kreeka ”minu külad”. Väga humoorikas, peenetundeline, pisike raamatuke. Ma ei oskagi nii ilusalt öelda, kui luuletaja Igor Kotjuh: ”Siinne raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad”. Loe kindlasti. (Silvia M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Kaunilt kujundatud raamat. Ühel lehel mõtted ja tunded päikeseküllasest ja soojast Kreekast, teisel jahedast ja pimedast Islandist. (Siret M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Mõnus lugemine kahe erineva kliimaga armsatest kohtadest. Tekib soov rändama minna. Island tundub soojemana ja Kreeka jahutust pakkuvana. (Hele-Maire B)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Huvitava üleehitusega teos, kus kõrvutatakse elulisi kirjeldusi igapäevast Islandil ja Kreekas. Lähendatakse külaelu rahu ning südamlikkust, näitlikustamaks, kuidas “aeg liigub aegamisi”. Mõnus õhtune lugemine ja mõtisklemise aines! (Piret P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Hea kerge lugemine. Meenuvad enda reisid Islandile ja Kreekasse ja positiivsed emotsioonid. (Anne I)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Väikene ühe õhtu kohvikujututeema, kas just raamatuna ? (Evi S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Omapärane ja emotsionaalne. Pole varem sellise ülesehitusega raamatut lugenud. Nii napisõnaliselt annab edasi väga palju. Kaunid illustratsioonid! (Elle P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Nauditav. Kaunis ja igatsusttekitav. (Tiiu O)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Laiendab silmaringi, toob nii lähedale kaugel asetsevad külad… Linn versus küla, sagin versus rahu, s.o. nii Eesti, Islandi ja Kreeka KÜLADES… (Raissa S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Huvitav lugemine inimesele, kes tunneb huvi erinevate maade vastu. Omapärane. (Eve L)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Vahva lühike jutukogu, mis kõrvutab ja vastandab Islandit, Kreekat ja Kätlin Kaldmaad. Raamat täis huvitavaid nüansse. (Kadri K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Imeline raamat, mis vähese jutuga suudab luua terveid maailmu. Nautisin väga seda hoolivat, hella, põnevil ja natuke krutskeid täis lugemist. Aitäh! (Piret P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Soovitan. Väga kiire lugemine, kuid siiski huvitav ja nende paari leheküljega viib sind kiirelt Kreekasse ja Islandile. Varem ei näinud ega arvanudki et Kreekal ja Islandil nii palju sarnast oli. (Mall H)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Väga omapäraselt kirjutatud. Tasub lugeda. (Mari M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Soovitan toimetaja (Igor Kotjuh) sõnadega “Siinne raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad.” lk 47. Tsiteerin saatesõna (I. Kotjuh). “Siin raamatus vaatab meile küla kui asula ja küla kui meeleseisund, rahu ja ehtsuse sümbol…Küla aitab sobitada rahu iseendaga, küla inspireerib ja aitab tuletada meelde kalleid hetki.” lk 42. (Liidia V)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Mõnus kulgemise raamat, rahulik tempo ja aega süveneda hetkesse. Lühikesed jutukesed/mõttekesed ja mulle endale meeldis väga see vaheldumine kahe koha vahel. (Sandra O)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Suurepärane lugemine ja huvitavad mõtisklused. Kaks tassi kohvi pühapäeva hommikul ja raamat ongi loetud. (Kaire K)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Mõnus lugeda, aga kui ei meeldi, saab raamat ruttu läbi. Hakkan õhinaga lugema. Kaks nii huvitavat maad, erineva kliima ja inimestega. Lugesin läbi ja panen lõppu koma. Sooviksin midagi jätkuks veel lugeda 2 külast, et panna punkt. (Varje T)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Väga armas väike raamat üheks hingetõmbeks! Lakooniline, kuid palju mõtteid. Väga väheste sõnadega, kuid milline maailmakirjeldus! Soovitan reisidele kaasa võtta. Eriti meeldisid kahe kohviku lood, üks Islandil ja teine Kreekas. Aromaatne kohv armastusepallikestega. Võrratu! Tekkis endalgi huvi neid maitsta. Ka need aprikoosilood olid huvitavad. (Tiiu M)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Autor on käinud kordi mõlemal maal kirjutamas. Kõik on talle juba tuttav. Saab tugineda emotsioonidele ja vaadata kohalikke inimesi. (Mari P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Ausalt öeldes mulle see raamat eriti ei meeldinud, kuidagi igav ja tühi. Selline tunne, et see kirjutati lihtsalt selle pärast, et midagi välja anda. Pigem ei soovita, aga vähemalt lugemine ei võtnud palju aega. (Triin S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lühike, aga soe raamat, nii et soovitan. Lugedes läksin autoriga kirjeldatud küladesse kaasa ning lõpusõnad aitasid veel rohkem sisu mõtestada. (Kadi Jette T)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Huvitav, mõtteid äratav ja sügavasisuline. Kuidas minimalistlikus vormis võib öelda nii palju! Tunnetad autori eneseotsinguid. Ja Igor Kotjuhi saatesõnast: “Siinne raamat avab kirjanduse, ilu, headuse ja rahu aknad.” (Eve R)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Meeldis. Mõnus lugemine kahest eriilmelisest maast. Hea mõte, et kirjeldused vaheldusid. Lühikesed kirjeldused kahest riigist. Erinevus on kõiges- looduses, inimestes, kommetes jne. (Astrid V)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Armas mõnus raamatuke. Nii Island kui ka Kreeka on väga erilised ja lummavad paigad ning autor suutis atmosfääri edasi anda väikeste lõigukeste näol. Soovitan! (Hanna-Liina P)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Omapärane. Hämmastav kui väheste sõnadega võib mõnest kohast suurepärase ülevaate anda. Näiteks: see puu, mille lind looka vajutas. (Tiiu N)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Omanäoline raamat. Alguses ajas veidi segadusse raamatu teksti asetus. Pidi natuke kohanema sellega. (Vaike L)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Lühike ja unelmlik, ootasin midagi muud. (Merle E)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Omapärane reisiraamat. Lugege ja saate teada. emotsioon ei jõudnud kohale. Olen kirjandusekauge inimene. (Milvi S)
Kätlin Kaldmaa “Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” – Tasub lugeda, et mõista, kuidas väga vähe öeldes räägitakse tegelikult väga paljust. Rahulikkus, aja vaikne voolamine, igatsus sama tunneteda. Arusaamine, et ka ise vajan rahu ja vaikust ja aja tasast kulgemist, mõnusat väikese küla elu nautimist. (Evelin V)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste 2009–2019” – Seda oli mõnus lugeda, kui ise parasjagu reisida ei saanud. See raamat oli minu kui reisisõltase metadoon samamoodi, kui autori jaoks Helsingisse minek. Muhedalt eneseirooniline teos. (Ave K)
Krister Kivi “Õhus. Pilvetekste aastatest 2009-2019” – Soovitan kui head, kerget ja humoorikat lugemist stressirohkel ajal. Tõstab tuju ja kerge lugeda. (Varje T)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Selles teoses on on omapäraselt kirjeldatud reise. Eks igal autoril on võimalus, kuidas seda teha. Nii ongi põnev. (Imbi M)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Soovitan.”Mine sinna, kuhu süda sind kutsub (lk 180)“. Märkmed – elamused, seiklused, märkamised ja kogemused lühematelt ja pikematelt teekondadelt, kodust ja reisidelt. Elu- ja reisipäevik. Autorile lähevad korda hea toit ja hoolivad inimesed. (Enese)irooniline. Muhe. Tundlikult ja ehedalt kriitiline mitmesuguste tobeduste osas. Selleks, et ära tunda uskumatu normaalsus on võrdluses väiklane kitsarinnalisus. (Kati V)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Ajakirjanik Krister Kivi kuupäevalised nopped 10 aasta kohta – nii mõnusad ampsud. Mõned vaimukad, mõned filosoofilised, mõned kirjeldavad, mõned enda üle naervad. Nii mõnedki korrad sain südamest naerda. Uskumatu, kui palju ta ikka reisida jaksab – juba sellest lugemine väsitas natuke ära 🙂 Mulle igatahes meeldis see raamat väga. (Sandra O)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Eriline reisikiri. Kõike vaatab ülevalt lennuki pardalt. Lõpuks maandub lennuk Tallinnas ja autor astub sisse oma töökoha uksest ja jälle lennujaama uuele reisile. (Liivi S)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Raamat on reiside päevik. Väga mitmel põhjusel soovitan lugeda: rikastad oma sõnavara eesti, soome, inglise keelsete vaimukate väljendustega; saad uusi mahlakaid kogemusi reisimisest erinevatesse riikidesse; saad teada, et Eestis võiks olla 4 ühiskonnaklassi: rikkad, rikastujad, rikastajad ja rikutud (lk 274); ja teadmiseks minutaolistele, et kui sulle ei mahu selga see, mis sulle meeldib, peab sulle meeldima see, mis sulle selga mahub (lk 266); jne, ei pea järge pidama, ava suvalisest kohast, loe mõnuga ja tuju tõuseb iseenesest. (Silvia M)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Autori mõnus väljenduslaad ja lahe suhtumine ümbritsevasse. Valdav emotsioon on nukrus. Päris kindlasti ei ole seiklusjanu see, mis Kristerit mööda ilma ringi kihutab. (Mare A)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Mis meeletu tormamine läbi aastate, üle maailma! Kaleidoskoopilised killud, mille seest jääd otsima autori mõnusat huumorikildu, nalja iseenda üle. Harjunud hetkepeatustega maailma eri paigus, hakkasin nautima ajas ja ruumis kulgemist koos autoriga. Kohtumisi inimestega seinast seina…koomikast groteskini. Lappasin Pm ja EE hunnikust pikemaid reisikirju (KK kirjutatust). Lõpuks lugesin uuesti eessõna, pühendust. (Piia R)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Väga omapärane reisiraamat, mida on mõnus lugeda. Reisidelt on kirja pandud mingi seik, detail. Oli huvitav lugeda. Autori elu on suuresti rännates möödunud. (Esta K)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Alguses oli ootamatu lugeda kellegi argipäeva eluolukirjeldusi. Meeldisid huvitavad tähelepanekud, mida oli kirjeldatud läbi huumoriprisma (Triinu M)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Soovitan kindlasti lugeda!!! Nii optimistlik ja samas nii pessimistlik. (Silvi L)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Suurepärane raamat lühijuttude sõbrale. Raamat pakub äratundmisrõõmu ja üllatusi. Ma pole ammu nii palju naeru pugistada saanud. (Piret P)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Raamat meeldis väga. Kirjeldab üksikuid naljakaid ja humoorikaid juhtumisi lennureisidel. (Aime J)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Soovitan eelkõige neile, kes ei vaimustu pikkadest monoloogidest. Jupike siit ja jupike sealt, aga kui sisutihe ja põnev! Väga lahe ja samas nii kaootiline ja hüplev raamat. Aga kui põnev! (Inge M)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Ega mulle ei istu isikliku elu tegemistest lugeda päev-päeva järel. Kindlasti pakub see huvi lähedastele või sõpradele, aga võõra inimesena tunnen end teise inimese eraellu tungijana. Mõnele ehk meeldib seda näidata ja esile tuua. Raamat on kirjutatud ladusalt ja daatumlikult, kuid kaasa elama panna ei suutnud. Midagi erilist ju öelda polnudki. (Kadri M)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Väga meeleolukas lugemine reisihuvilisele, kes on reisimisega seotud episoodidest teadlik 😉 Tõeliselt humoorikad päevakanded Eestist ja mujalt, mis kirjeldavad igapäevaelu, töö ning seiklusega seonduvat. Mõnus raamat pisteliseks lugemiseks, ei eelda sügavat kaasamõtlemist – ühesõnaga hea meelelahutus. (Piret P)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Raamat, mis lühikeste „säutsudega” räägib justkui kõigest… Ei raatsi öelda, et vist mitte-millestki ka. Kulged kaasa, oled koos autoriga kui ta oma kadunud iserännuteed läinud pagasit või sõrmikut otsib ja muudki teeb. Ladus lugemine, eriti pingutama ei pea. Saab ka pisut heatahtlikult muiata ja… (Ester L)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Vähe sõnu, palju juttu. Selle Aasia suurim lugemisnauding. Tabav, mõtlemapanev. Hea huumoriga. (Tiiu O)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Ei oska kellelegi soovitada. Kui ehk toitlustusasutuste preiskurantidest huvitatuile? “Õhus” asemel oleks minu arvates pealkirjaks sobivam “Kivi”- ajakirjanikust autori ettevõtmisi ja isikut tutvustav fragmentaarium tema päevikutest. Nõustun dr Kivi vanema arvamusega (lk. 256): “Sa peaksid vähem reisima. Sul ju ka aastaid nii palju juba.” (Aime J)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Mõnus lugemine, humoorikas, elust enesest. Meeldis, et oli nii kaugematest paikadest kirjeldusi kui ka Tallinna igapäevaelust. (Hanna-Liina P)
Krister Kivi “Õhus: pilvetekste aastatest 2009-2019” – Ma ei olnud ajakirjanik Krister Kivi kirjutistega tuttav, kuid tema stiil mulle meeldis. Natuke kurbliku või melanhoolse tooniga lühikesed kirjeldused päevasündmustest olid tegelikult meeldivaks lugemiseks. Autor rändas mööda maailma väga palju, kuid samas olid kommentaarid päris lühikesed tihti. Kuid seda mõjuvamad olid nad oma lühiduses. (Merily R)
Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor “Omnibusega umber Põhja – ja Kesk-Euroopa” – Reisiti läbi kogu Soome, Põhja-Rootsi, Norra, siis jälle Lõuna-Rootsi, Taani ja Saksamaa. Meelde jäävad Friedebert Tuglase südamlikud kirjad oma naisele Elole. (Imbi M)
Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor “Omnibusega umber Põhja – ja Kesk-Euroopa” – Mulle väga meeldis see raamat. Alati räägitakse eestlaste raskest orjapõlvest. Aga sellest nii vähe, kuidas kõigil võimalikel teedel kõige napimate vahenditega on eestlased rändamist armastanud. 1931 aasta ja omnibusega Euroopa teedel! Kadestamistväärne reis ja seltskond. Kindlasti loe, veel eriti siis, kui puudub julgus teele minemiseks. (Silvia M)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väga hea raamat! Soovitan kindlasti. Kaasahaarav ja põnev reisikiri. Lisaks palju huvitavat taustainfot. Fotod ja illustratsioonid suurepärased! Raamat annab elava ettekujutuse oma ajastust ja erinevatest riikidest. (Rein R)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Ajastutruu sissevaade eelmise sajandi alguspoole reisimisse ja mõtetesse. Emotsioon oli: “milline hea idee!” (Egle K)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Imetlusväärne, et ka vanasti nii uhkesti maailma avastamas sai käidud. Raamatu tegid emotsionaalseks Friedebert Tuglase kirjavahetused abikaasaga. (Triinu M)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Lugeda võib ikka. Palju tuttavaid nimesid. Liiga palju kirjavahetust, mis ei andnud mulle mitte midagi. (Eva K)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Soovitan lugeda, sest raamatus on 1930ndate aastate aegne olukord. See on mul oma lapsepõlvest ka meeles. Kuid kuidas siis elati ja reisiti? Samuti majandusest Euroopa riikides- kirjanikud võrdlevad Soome, Rootsi ja Norra loodust, majandust jne. Tuglas on väga lembe oma kirjades Elole. Kuidas oli võimalik reisil olles metsas öiseid peatusi teha? Lõket teha ja selleks polnud vaja luba küsida. Tänapäeval enam nii ei saa! Ka viisad pidid olema riigipiiride ületamisel. Euroliidus saab lihtsamalt läbi. Küll seab sõda Ukrainas nüüd piiranguid. Rahaliste dokumentidega oli ka segadusi palju. (Marta-Maie V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Neli meest- Karl Ast Rumor, Friedebert Tuglas, Aleksander Puhk ja Puhki autojuht Heinrich Tael teevad 1,5 kuu pikkuse reisi Põhjamaad- Pariis- Saksamaa- Luksemburg. On aasta 1931. Sõidetakse A. Puhki omnibuse-limusiiniga. Juhtumused teel, tolleaegne teedesüsteem. Väga huvitav võrdlusmoment tänase päevaga ja tänase reisimisega. (Mari P)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Tõesti oli põnev lugeda nii tuntud inimeste tolleaegseid mälestusi- linnu, inimesi jpm nende pilgu läbi. Huvitavaid ajaloolisi ja kirjanduslikke fakte. Palju andsid juurde tolleaegsed fotodega varustatud reisikirjad. Ja muidugi kirjad kaasadele. Oli meeldiv lugemine. (Kadri M)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Olen ka ise sügisel läbi Norra ja Rootsi sõitnud, Norra ilusad vaated ja rootsipunased majad tulid elavalt silme ette. Vahvad olid kirjeldused öödest metsalaagrites, mis möödusid lõkketule ääres grammofoni kuulates. Nautisin Asti teravat huumorit ja Tuglase südamlikke kirju. (Ave K)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väga vahva raamat. Näeb palju meie naabrid on viimase pea 100 aastaga muutunud. Näeb ka eestlaste tolleaegset suhtumist neisse. Samavõrra nauditav oli lugeda Eesti kirjanduseliidi omavahelistest suhetest 1930ndail. Ja kogu ettevõtmine ise: 4 eestlast/matkameest ülikonnas Euroopat vallutamas, metsas elamas/sööki valmistamas- tõeliselt ettevõtlik! (Sirje N)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Loe ja sa saad võrrelda eri maade eluolu haritud inimese silmade läbi. Tore, et on selline uustrükk! Ka 1931. aastal reisiti, kuigi mitte igal inimesel ei olnud selliseid võimalusi. (Reet V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Sobib hästi igapäevaelu huvilistele, kuigi Tuglas on oma reisikirjas soliidselt kirjanduslik. On lisatud Elo ja Friedeberdi kirjavahetus, kus leidub hulgaliselt raha- ja tervisemuresid. Ast-Rumor on oma reisikirjas vahetum. Kõige üllatuslikum oli, et ka nii ammu kihutasid autod kuni 100 km tunnis! Ja hetkeolukorras jäid silma pidevad rahamured nii reisil kui kojujäänud Elo Tuglasel. (Aet T)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Soovitan. Huvitav oli lugeda meie kirjanike elust, reisidest ja omavahelisest suhtlusest ligi sajand tagasi. Raamat meeldis. Lugedes tuli peale vastupandamatu reisikihk. Norra on ammu olnud unistus-reisisiht. (Astrid V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Fr. Tuglase ja K. Ast Rumori 1931. aasta reisiseiklus matkabussiga mööda Euroopat. Huvitav lugemine ja hea võimalus reisida kirjanike jälgedes. Kahju, et seda raamatut polnud siis veel ilmunud, kui Oslos käisin- oleks olnud tore üles otsida hotell, kus reisiseltskond ööbis. Aga mõned kohad tulid tuttavad ette- Stockholmis, Oslas jne. (Silvi L)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – See pole mitte lihtsalt reisikiri, vaid ka romaan kirjades, mida näiteks Friedebert ja Elo tuglas omavahel vahetavad. See on nagu jälg minevikust, kus veel paberkirju saadeti. Reisitakse paikadesse, mis on justkui tuttavad, aga pole ka enam päris need. Huvitav ja avar kultuurilooline pajatus Põhjamaadest. Natuke ka Saksamaad, Taanit, Poolat ja Pariisi. Ka metsas ööbides mängib neil ikka saatjaks grammofon! Põnev on veel märgata eesti keele muutumist aegade jooksul. (Tiiu V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Alustasin raamatut väga skeptiliselt, kuid milline aare! Nii köitvalt on põimitud kirjavahetus, ajaleheartiklid ja päeviku väljavõtted. Raamat annab väga mõnusa ülevaate sellest, kuidas oli varem reisimine võimalik ilma GPS-ide või telefonisideta. Hingeline raamat. Näitab kodus olija valu ja kannatusi ning reisilolija naudinguid, igatsusi, avastamisrõõmu väga otsekoheselt ja ausas võtmes. (Vivian L)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Tore raamat kirjameeste reisist 1931. aastal, sekka susatud Fr. Tuglase kirjad Elole ja vahel vastupidi, Elolt Friedeberdile. Palju tuttavaid kohti. Kindlasti kõnetab lugejat rohkem, kui neis paigus on ka ise käidud, aga kui pole, usun, on ikka huvitav. Ise küll ei tahaks bussis ööbida. (Esta K)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Soovitan neile, kellele meeldib ajas tagasi rännata. 1931. a. meeletu ettevõtmine uljate kirjameeste ja ärimehe poolt sõita reisibussiga üle Norra mägede. Uhkustunnet tekitab aga see, et nemad võisid ainult kuulda Vigelandi kopsimist ja raiumist, meie aga näeme suurepärast tulemust. (Varje T)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – K. A. Rumor kirjutab mõnusa huumoriga reisil nähtust. Rumor võrdleb Skandinaaviamaid omavahel ja Eestiga. Kuna ta on hea jutustaja, siis oleks nagu ise nendega koos reisil. Olulised on raamatus fotod. (Sirje S)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väike matkabuss ja tore reisiseltskond, muuhulgas seltskonnas ka kirjanikud Friedebert Tuglas ja Karl Ast. Kui tänapäeval endale samalaadset reisu planeerida, siis on kindlasti rohkem praktilist abi mõnest ajakohast infot sisaldavast raamatust või veebilehest. Kui aga on vaja emotsiooni, muljet, põnevaid fakte ja midagi isiklikku, siis sellest raamatust saab. Pilte-pilte-pilte… neid on ka, rohkelt. Kindlasti uurin seda raamatut veel, kui peaksin ise kuhugi Põhja- või Kesk-Euroopasse teele asuma. (Ester L)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Vahelduseks kaasaegsete reisikirjadele on see igati mõnus ja lahe lugemine, kus euroopa reis võeti ette nn omnibuseks kohandatud Chevroletiga ja pea ainsaks reisijuhiks oli Baldekeri atlas. Saad „…rännata kahe rahutu hingega, ilu, paremat tulevikku ja kõrget taevast otsinud kirjaniku jälgedes…“ Gori lõbusalt naljakad karikatuurid, mustvalged fotod, kus härrasmehed alati lipsu ja kaabuga, lisasid lugemisele ajastuomast hõngu. Muigama panid reisisellide vaimukad kommentaarid Põhjamaade omavahelisel võrdlemisel. Tuglaste kirjavahetus andis tunnistust abielupaari omavahelisest suurest kiindumusest. (Tiiu L)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väga hästi koostatud ja toimetatud raamat. Asjakohased viited ja illustratsioonid. Mitmes kohas oli paikade kirjeldamisel suur äratundmisrõõm, kuid võlgade võtmise ja käendamise terminoloogia on minu jaoks tume maa. (Mari T)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Huvitav oli lugeda üle 90 aasta tagasi toimunud põnevast ja lustlikust reisist,mis viis rännumehed matkabussiga Põhja-ja Kesk-Euroopa teedele.Mulle oli üllatuseks,et eestlased juba tol ajal nii palju reisisid. (Anu P)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Kõigepealt- raamat on kaunilt kujundatud. Huvitav on ka ligi 100 aasta tagust reisimist ja reisijate mõtteid lugeda. Avastasin, et siiani teadsin Karl Ast-Rumorit nime järgi. Mõnd tema raamatut tahaks küll lugeda. Tema tekstid on siin lahedad. (Elle P)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Nii põnev on vahel mõelda-lugeda, milline oli ligi 100a noorem Euroopa. Põnevalt kokku pandud sisu, kus vahelduvad kahe kirjaniku reisikirjad ja kirjad-postkaardid kodustele. Ühtaegu põnev ja rahustav lugemine. F. Tuglase kirjad oma naisele Elole olid väga siirad ja tekitasid sooja tunde. (Merilin T)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Hästi vormistatud faktiküllane tekst. Haritud-rahakad inimesed saavad 1930-ndatel reisides anda hea ülevaate tolleaegse Euroopa elust-olust. (Atsu V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Kultuuriajalugu kõigile. P. S. Olen olnud bussiga Kesk-Norra reisil kui ka Prantsusmaal jne. Esimene NSVL piiri ületus oli 1993 Jyväskylä Tehnikakooli. Tuglased elasid Liiva ja Tallinna uulitsate nurgal enne kui maja 1944. aastal hävis. Minu vanaisa oli majanaaber. Lugu on kirjas E. Tuglase Tartu päevikus. Nõmmele koliti Undi ja Adsoni majja jne. Keraamikaõpetajast vanaema noorem õde luges mulle “Väikest Illimari” ette. Tuglase Hispaania ja Põhja-Aafrika reisiraamatuid lugesin juba ise. Elasin 1944-1952 vanatädide juures. Ema oli koos tulevase punaarmeelasest abikaasaga uusmaasaajaks. 1949 ajaks koliti Tartusse ja 1953 sündis poolõde, kelle 3 last on tartlased. Vanaema suri Kroonlinnas Eesti Vabadussõja ajal. (Eda-Tiia P)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Raamat meeldis. Huvitav oli lugeda peaaegu 100 aasta vanust kirjaviisi ja lauseehitust. (Aime J)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Minule raamatu kaootiline formaat tekstist, kirjadest ja piltidest ei meeldinud ja ma ei saanud n-ö kaasa reisida, isegi kohtadesse, kus olen varem käinud, sest ei tekkinud kujutluspilti. Mina raamatut ei soovitaks. (Kadi Jette T)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Soovitan lugeda neil, kes tunnevad huvi reisimise vastu. Uskumatu, et reisides võib peatuda ükskõik kus, ööbida ja teha lõket. (Liivi S)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Raske on soovitada, polnud päris see, mida arvasin olevat. Mulle meeldivad Tuglase reisikirjad, aga siin oli kõige huvitavam Karl Asti “Nooles” avaldatu, kust sai kõige rohkem aimu neist maadest, kus nad käisid. Tuglase osa oli rohkem kirjad Elole, mida oli minu arvates natuke palju reisikirjaks pidada. (Marge L)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Huvitava ülesehitusega raamat, mida tasub lugeda, saamaks aimu, kuidas reisiti 1930.-ndatel aastatel. Huvitav oli ka lugeda, mida kirjanikud pidasid oluliseks reisist üles tähendada. (Viive J)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väga huvitav reisiraamat. Tuglas kirjutab kõik postkaardid ja kirjad abikaasale laitmatul tasemel. Huvitavad on asjalood kirjanike rahaliste seisude kohta ja millised olid teed sel ajal. Austus ja lugupidamine Elo Tuglase vastu. Missugusesse olukorda jätab abikaasa ta, sõidab reisile. (lk 145) Jääb aga ikka armastavaks naiseks, vaatamata kõigele. (Milvi S)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Rikkalikult illustreeritud fotode, postkaartide, Eesti kunstnike töödega. Kirjanike reisiraamat 1931. aasta reisist matkabussiga Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. F. Tuglase ja abikaasa Elo kirjavahetus on imetlust ja eeskuju vääriv. F. Tuglase reisimärkmed meisterlikud, tähelepanelikud ja huvitavad. K. Asti reisikirjad- informatiivsed. (Liidia V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Reisiraamatud on alati põnevad ning huvipakkuvad, eriti kui veel ajastus tagasi minna. Kuidas on helgelt säilinud kirjavahetus- kõik need reisimuljed ning emotsioonid peaaegu 100 a. tagasi!! (Raissa S)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Väga huvitav, rohkete illustratsioonidega reisiraamat nelja mehe seiklustest sügiseses Skandinaavias. (Siret M)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Tasub lugeda, et aduda väikest pilguheitu omapärasele reisile Põhjamaadesse ja sealt edasi lõuna poole. samas ka pilguheit meie enda kultuurilukku 1930ndatel. Tekitas nii põnevust kui äratundmist. Mõte liikus lugedes paralleelselt mööda Euroopa kaarti ja sidus loetu enda varasema kogemusega samadest piirkondadest. (Evelin V)
Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja” – Soovitan originaalmaterjalide pärast. Südamlikkus, vabadustunne, rõõm. (Krista K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Väga armas reisiraamat, mis on kirjutatud noore viljandlanna Berta reisil peetud päeviku põhjal. Berta reisis Itaaliasse koos oma sõbrannaga. Reis tehti Eesti esimese suure uhke reisibussiga. Teavik on illustreeritud reisija enda tehtud fotode- ning ostetud postkaartidega. Raamatusse on lisatud võrdluseks ka samast kohast tehtud tänapäevaseid fotosid, samuti kommentaare muutunud riigipiiride ning linnade nimede kohta. On ka huvitavaid fakte külastatud linnade ja vaatamisväärsuste kohta. (Siret M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Märkimisväärne on, et preili Berta jõudis reisi ajal nii palju märkmeid teha. Kindlasti olid teretulnud raamatu autoripoolsed juurde lisatud kommentaarid, sest maailm meie ümber muutub iga päevaga. Huvitav oli lugeda 1935. aasta välisilma reisimuljeid Eestis elava preili sulest. (Triinu M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan raamatut ajaloo- ja reisihuvilistele. Väga positiivne emotsioon ja huvitav on lugeda reisimuljeid reisist, kus ma ise olen ka käinud. (Airi K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Loe kindlasti ja Sa ei kahetse! Teos”Preili Berta Itaalia-reis“ on väga huvitavalt kirjutatud ja on võimalik tutvuda paljude riikide meelispaikadega sellel reisil. On huvitav märkida, et teose kirjutaja Berta Tederi tantsuõpetaja Ida Urbel on olnud Tartus ka minu õpetaja. (Imbi M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Tõeline üllatus, et juba 87 aastat tagasi läks siit Euroopa reisile igati kaasaegne buss (Eestis ehitatud), arvata Balti riikide suurim. Reisijuht (=giid) hr Herbert Küttim, kuulus tantsuõpetaja. Imetlusväärne lugemine! Reis kestis veidi üle kuu. Preili Berta reisimärkmetest leiab lugeja palju huvitavat loodusest, kultuurist, ajaloolistest isikutest (Hannibalist Karl Suure ja Napoleonini). Ajastuhõngu lisab Eve Korgi jutustus tädi Berta ja tema sõbranna Ursula elust. Aitäh! (Piia R)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Imeilus pildi- ja reisiraamat 20. sajandi alguse Itaalia reisi muljetest. Emotsiooniks on käia samadel radadel ning näha kõike sada aastat hiljem. (Egle K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan reisi-, ajaloo- ja arhitektuurihuvilistele- väga palju huvitavat informatsiooni. Imeline rännak! Võimalus võrrelda 30ndate aastate Euroopat tänase päevaga. Suurepärased illustratsioonid. (Rein R)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – 1935. aastal reisis viljandlanna Berta Teder bussiekskursiooniga Itaaliasse – teel tegi ta päevikumärkmeid nähtud kohtade osas ja selle päeviku põhjal on nüüd välja antud raamat, mis on tegelikult enamat kui päevik. Olulise lisandväärtusena on sellesse lisatud selgitavaid jutte mõningate vaatamisväärsuste ja linnade kohta, mis annab raamatule nii palju juurde. Loomulikult on ka korralik pildimaterjal – nii Berta enda fotode ja kohapeal soetatud postkaartide näol kui ka tänapäevased fotod. Kokkuvõttes on tegemist ühe väga mõnusa reisiraamatuga, kust sain isegi uusi mõtteid kohtade ja vaatamisväärsuste osas, mida tahaks külastada. Kuna ma viimati sel kevadel käisin ka ise Napolis ja olen varasemalt nii mitmeski Berta külastatud linnas käinud ning olen suur Itaalia fänn, siis seda mõnusam oli lugeda ja oma kogemusi võrrelda. (Sandra O)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan lugeda, kui vahvat reisikirjeldust möödunud sajandi 30ndatel toimunud bussireisist läbi Euroopa. Boonuseks on informatsioon külastatud paikade kohta. Andis tunde nagu oleks ise reisi kaasa teinud ja tekitas soovi reisima minna. (Pille E)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan igas eas reisihuvilisele ja koduloohuvilisele. Samu maid ja linnu ja külasid olen minagi külastanud 1974-2004. aastatel, seega oli minul süvenemiseks rohkem aega. Imetlen turismi algperioodi reisikorraldajate oskust ja seda bussi tehnilist võimsust, samuti bussijuhtide sõiduoskusi. Ka minul on kustumatud mälestused Roomast, Vatikanist, Veneetsiast, üldse Itaaliast, Austriast, Alpi kõrgteest, Oberammergau majadest Saksamaal (Münchenist, Dresdenist, Berliinist, Podstamist). Tšehhist Prahast, kus käisin alles hiljuti. Meeldisid kommentaarid, mis suuresti mälu värskendasid, ajalooteadmisi laiendasid. Lisas lausa koduloolised andmed Viljandi kohta, millega mind isiklikult seovad paljud asjad. Väga soovitan. (Leili K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Reisimine on parimaks ja kasulikumaks puhkeaja möödasaatmiseks”, reklaamib 1930 aastate turismiajakiri. Preili Berta talletab oma 1935. aasta Euroopa reisi (pearõhk Itaalial) ilusasti päevikusse üles ja selle päeviku abil on see reis pandud koos fotodega raamatu kaante vahele. Neid kaasi vaadates tundus mulle, et see raamat on mingi lõbus lugu reisimisest, aga hoopis vastupidi, raamat on tõsine ja elamust pakkuv lugemine. (Silvia M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Kuna mind väga tugevalt häiris, et koostaja parandas reisikirjas toodud fakte ning kohati lausa tänitas reisiselliga, siis ma ei saa seda raamatut teistele soovitada. Reisijutust ootaks siiski vahetuid emotsioone, kuid paraku need põrmustati koostaja faktitäiuse tõttu. (Brita S)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Tore reisiraamat, mis annab konkreetse ülevaate külastatud paikadest. Ohtralt pilte. Mõnus lugeda ja piltidelt leida ka mõningaid tuttavaid kohti. Saab aimu, kuidas varem reisiti, tollasest moest ja olustikust. Huvitav ja mõnus lugemine, mis viib meid aastasse 1935. (Esta K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Pilguheit endisesse aega nii nagu tegelikkus oli ühe noore neiu pilgu läbi. Sõit seltskonnas nii pika maa ja pika aja jooksul oli Berta kirjelduste põhjal hästi ettekujutatav. Palju lisavad juurde tolleaegsed pildid (üsna hea kvaliteediga). (Kadri M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – See on üks väga tore ja mõnus, rohkete piltidega reisiraamat. Päeviku-vormis raamat haarab lugeja kaasa. Ja seda kasvõi ainult kohvi lõhnaga Veneetsias: „Kange kohvi lõhn käib üle linna. Segunedes igasuguse lõunamaa puuvilja ja laguunide lõhnaga moodustab see sellise „aroomi”, et hoia nina kinni. Siia juurde veel need karjuvad kaupmehed. Lausa elamise isu võtab ära see haruldaselt omapärane ilus linn.” (lk 59) (Ester L)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Väga huvitav raamat oli, tekitas endalgi soovi lähiajal reisima minna. Eriti huvitav oleks kunagi täpselt sama teekond ette võtta. Mõnus ja helge lugemine. Huvitav oli jälgida kui palju on tänapäevaks muutunud riigid, riigipiirid, linnad ja ehitised. Häiris ainult see joonealuste märkuste rohkus ja see, et need ei olnud joone all, vaid jooksid teksti sisse, aga selgitused olid muidugi vajalikud. Soovitan! (Triin S)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – See on ajalooliste reisikirjelduste huvilisele tõeline magustoit. Pildirohke ja kaunilt kujundatud väljaanne Berta Tederi huvireisist ja elust keerulistel aegadel. Reis Itaaliasse toimub uhiuue matkabussiga ja juhatab sisse eestlaste turismiharrastuse kui sellise. Itaalias nähakse päris palju ja kurvastav on ka Preisimaal ja saksamaal silma torkav juudivastasus. Kohati tundub nagu oleksid ajamasinasse sattunud. Meeldisid vanad fotod eri paikadest! (Tiiu V)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Sisaldab suurepäraselt korjatud ja säilitatud fotosid, postkaarte, voldikuid ning palju elamusi reisipäevikus 88 aastat Tagasi reisil läbi Euroopa. Väga uskumatu, et 88 aastat tagasi toimus suure hulga eestlaste nii suurepärane reis vahva Eestis ehitatud bussiga! (Raissa S)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Ülimalt põhjalik reisipäevik, vanad postkaardid ja fotod. Tundub uskumatu, et 1935 aastal võis toimuda nõnda hästi korraldatud grupireis. Tänud Ene Kork´ile, et saame selle reisi 88 aastat hiljem kaasa teha. (Mare A)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan! Mulle meeldis, et inimestel oli ka tol ajal pealehakkkamist kodumaalt kaugemala minna ja avastada uusi kohti ja inimesi, hoolimata vähestest mugavustest. (Kersi K)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Kui soovid sõita Itaaliasse või oled sarnase reisi juba teinud. Hea võrrelda muljeid. Olen aastal 1996, s.o. täpselt 60 aastat pärast raamatu peategelast, teinud sarnase bussireisi Tallinnast Itaaliasse Caprile välja. Emotsioonid ja võrdlusmoment tulid meelde. (Viivi V)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Tänuväärne materjal reisimiseks autoga Eestist Itaaliasse või näiteks juba toimunud reisi meenutamiseks. Soovitan. Väga huvitav lugemine. Põnev reisiidee, aega peaks olema aga 3 kuud reisimiseks. (Silvi L)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Väga ilus raamat, mis on põimitud imeliste piltidega ja rännakute vastu. Millised emotsioonid, kui ilus ja ehe on iga lehekülg! (Inge M)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Kindlasti väärib lugeda. Noor daam pani oma bussireisi nii kenasti päevikusse kirja. Nüüd koos lisandustega on see ülimalt kaasahaarav lugemine. imeline raamat. Lisandused koos päevikuga tekitavad isu ka ise selline reis ette võtta. (Evelin V)
Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis: 1935” – Soovitan reisi- ja ajaloohuvilistele. Mõnus kaasahaarav reisiraamat. Meeldivad vanad fotod eri paikadest. Aga huvitav oli vaadata ka reisisellide riietust. Häirisid koostaja märkused teksti keskel. (Sirje S)
Aune Past “Printsi poole teel. Minu unistus Monacost” – Mind ahvatles lugemist alustades raamatu pealkiri. Ega ma ei pettunudki. Lugesin selle läbi ühe hingetõmbega. Oli ikka huvitav küll. (Imbi M)
Aune Past “Printsi poole teel. Minu unistus Monacost” – Elutarga jutustaja lugu mitte ainult printsist, Monacost, unistustest. Tähelepanelik lugeja leiab õpetlikke alltekste. Mõnus lugemine. Olin AP, hea jutustajaga, teel kui inimene, kes mõistab sõnumit “Serviti, serviti, Kalevipoeg!“ Oli mõnus. Oli mõnus, humoorikas (trühvlirisotto,”kapukkino“ kohv) ja huvitav Siberist Herakleseni, Grace Kelly olümpiavõitjast isast Jaansonini. AP ilus tõdemus, et Prints võib su kõrval olla ja elu ilusam kui muinasjutt. (Piia R)
Aune Past “Printsi poole teel. Minu unistus Monacost” – Huvitav lugemine, kuigi Monaco kohta midagi uut ma teada ei saanud. Lugemine läks kiiresti ja tekitas isu ikka kunagi ise ka Monacos ära käia. (Triin S)
Aune Past “Printsi poole teel. Minu unistus Monacost” – Sobib lugejale, kes eelistab hubase vestluse tunnet sõbrannaga tõsisele teaduslikule loengule külastatud maast. Lisaks Monacole loeme ka autori lapselastest ja ootamatutest vestlustest võõrastega jne. Ühest küljest ärgitas reisihimu, teisest küljest andis kindluse, et minul ei tasuks vist päris iseseisvalt reisile minna. (Aet T)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Ei soovita. Monacost on seal vähem juttu kui autori enda eluloost ja suhetest, kõik segamini kirjas. Pettumus. Tekkis küsimus, et kellele ja milleks Varrak sellise raamatu üllitas. Jubedad hallid pildid täiendavad komplekti. (Sirje N)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Mõnus lugemine. Raamatus on seiklust, salapära, romantikat ja elu ise. Mulle meeldis. Oli mõnus ja huvitav lugemine. Nautisin kirjapandut. (Esta K)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Mõnus lugemine. Autor nendib, et igal reisil leiab ta aina rohkem Eestit, sidet oma koduga. Sellepärast peaksimegi reisima, kui selleks võimalust on. (Mare A)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Soovitan lugeda. On palju andmeid Monaco riigi ajaloost, loodusest, kunstist ja elu-olust. Hea enne sinna sõitmist lugeda. Ei meeldinud mulle see üleliigne luksus. Või selle soovimine. Praegu kui sõda Ukrainas ja mujalgi. Kriisid, epideemiad. Euroopaski rahulolematust. (Marta-Maie V)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Mõtisklused, unistused, vaimukad elamused. Koos nendega saame palju teada Monaco ajaloost, tema valitsejatest, elu-olust nii minevikus kui ka tänapäeval. Üks hea ja lihtne lugemine. (Silvia M)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Lapsepõlve unistus printsist ja Monacost sai tõelisuseks. Raamat räägib Monaco elust ja sekka ka muudest huvitavatest seikadest. Lahe lugu. (Viivi T)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Huvitav inimene see Aune Past ja raamatut lugeda on ka väga huvitav. Et üks riik on nii väiksel maalapil ja pealegi veel rikas. Ja ilus armastuslugu Grace kelly näol. (Eva K)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Üle pika aja hea meenutus käidud kohtadest. Kohe tekib soov neid paiku jälle külastada. Silme ette kerkivad imeilusad pildid kohtadest, kus käidud ja soov taas minna. (Mari P)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Reisiseiklused ja -mõtisklused. Kas otsida teed müstilise unistuste printsi juurde? Või leppida sellega, et nii on võimalik iseennast tundma õppida? Monaco… see on paik, kus magavad muinasjutud. „See iseendas reisimise raamat pakub mõtisklusi, elamusi ning mälestusi, mille taustaks on autori lapsepõlvest pärit unistus printsist. Ja kaugest maast Monacost. Ka leiavad siit teeviitu Monacos uitajad või uitamisest unistajad.” (lk 184) (Ester L)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Raamat ei ole kirjutatud ühekordse läbisõidu muljetest, vaid mitmeid kordi Monacot külastanud autori poolt. Rõhutatud on Monacole iseloomulikku. Kui erinevad on inimesed ja nende unistused… Kui erinevad on maailma maad! (Hele-Maire B)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – See polegi tavaline reisikiri, vaid sügavam ja isiklik. Autor on väga palju reisinud ja kogenud teelolekut. Ei kogu suveniire, vaid maitseelamust. Monaco kohta saab palju teada. (Elle P)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Loe, kui oled piisavalt rikas. Kui raha ei ole, siis Cafe de Paris´i poole ära vaatagi. Oli huvitav lugeda, aga kadeduseuss näris pidevalt. Natuke palju oli autori isiklikku elulugu; õnneks olid TV-s samal ajal Monte Carlo ralli ülekanded, natuke näidati ka maju ja loodust. (Reet V)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Ikkagi reisikiri – natuke teistsugust infot kui päris reisijuhis oleks. Reisida tahaks. (Tiina N)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Usun, et paljudele kirjutatud teos meeldib, aga mulle kahjuks mitte eriti. Raamat mõjus mulle kuidagi raskena, paljusõnalisena. Olen kuulnud kirjutaja loenguid ja osalenud tema seminaridel, mis on alati olnud põnevad, aga kahjuks see raamat mõjus suurustlemisena. Ilmselgelt oli probleem lugejas. (Viire V)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Neile, kes on käinud, neile, kes plaanivad ja neile, kes ainult unistavad Monacost. Esimene mõte- nii kirev ja ilus riik ja pildid must-valged? Olles ka käinud Monacos, oli äratuntavat rõõmu ja tuttavaid kohti. (Inge M)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Soovitan, kuna annab hea ülevaate Monacost ja annab võimalusi täiendada oma teadmisi. Hea oli kogeda, kuidas autoril täitus lapsepõlve unistus printsist. Emotsioone tekitas autori viibimine Sainte-Devote kirikus. Grace Kelly oli üks värvikamaid Monaco printsesse ja ta oli rahva hulgas väga armastatud. See ilus muinasjutt oli aga kurva lõpuga. Tema matmispaika selles kirikus õnnestus autoril näha. Ilus legend elab aga edasi. (Tiiu M)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Ma ei tea, kas minus räägib kadedus või kurbus, aga minu jaoks tundub raamat juba algusest saadik ebaeestlaslik. Kirjaviis on tavapärane, sissejuhatus tõesti mittetraditsiooniline. Sisu on pigem emotsionaalne ning kaugeksjäävalt diivalik. Struktuuri poolest – ülesehituse puudumine röövib raamatult ladususe. (Brita S)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Lõbus ajaviitekirjandus, mis erilist lugemiselamust ei pakkunud. (Kaire K)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Mõnus lugemine. Kõige rohkem kõnetasid mind autori poolt kogetud toiduelamused. Mulle meenuvad palju reisid just tänu mälestustele suurepäraselt valmistatud toidust. (Triinu M)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Positiivne, soovitan eriti õhtul lugeda või kui kavas on reis Monacosse. Raamat on humoorikas ja tekitab hea meeleolu. Prantsuse sõber, jääbki anonüümseks! Luksuslikud kõrgtasemel hotellid tekitasid uudishimu, millele sain vastuse armsast Google´ist. (Varje T)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Lugeda võis, aga ei vastanud ootustele. (Kersti K)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Ma soovitan seda raamatut lugeda, kui soovid saada humoorika ja toreda vaate Monacost peaaegu püsielaniku silme läbi. Ja loomulikult prints… Kerge, naljatlev ja huumoriga tutvustus Monacost läbi oma silmade- nii kutsuv, et tahaks ka minna. (Tiina S)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Soovitan, et teada saada muinasjutulisest Monacost ja sellest, mida huvitavat printsi kohta kirjutatakse. “Kuningriigi” salapärasus. (Anne I)
Aune Past “Printsi poole teel: minu unistus Monacost” – Autor kirjeldas värvikalt Monaco olulistikku, eriti lahedalt oli kirjeldatud toidukultuur. Oleks oodanud rohkem põhjalikumat Monaco elu kirjeldust, kuid siiski mõnus kerge lugemine. (Hanna-Liina P)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Väga heas sõnastuses reisikirjad ja mõtisklused. Mured tänapäevased: keelekasutus, loodushoid, hoolimine. Kirjeldatud paigad tulevad tuttavad ette, mõnda ei saa enam minna, mõned paigad jäävadki unistuste maaks. Äratas uudishimu. Kas meie Kabli linnujaam oli enne leedulaste Neringat? Soe, äratundmisrõõmu ja uudishimu äratav raamat. (Mari T)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Hariv ja humoorikas raamat. (Reet M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Huvitav, meeldiv ja hariv. Mulle on alati Fred Jüssi lood meeldinud. Eriti tema enda räägitu. Raamatul on aga see eelis, et saad väga huvitavad kohad uuesti üle lugeda. Nii tegingi: lugesin uuesti kogu Fäärimaa lood ja kohtumised metsnugisega jne. (Virve M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Väga huvitavalt kirjeldatud loodust ja inimest looduses. Siia võiks ümber kirjutada kogu raamatu, sest iga kirjeldus on paeluv. (Liivi S)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Isegi minusugusele paadunud linnainimesele, põlis-tallinlasele on Fred Jüssi kirjade (tekstide) lugemine midagi väga erilist. Lugeda neid kirju ja mõttes kaasa kulgeda ja ehk ka oma igapäevasel Valdeku pargi jalutustiirule raamat kaasa võtta… Ja kuulda ja näha… (Ester L)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Huvitavad käigud loodusesse Kõrvemaalt kuni kauge Tunguusiani. Kütkestavad muljed loodusest. Looduse ürgne kutse on see, mis autorit reisima ajendab. Fred Jüssi mõtteid on alati tore lugeda või kuulata. (Esta K)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Minul on olnud meeldiv võimalus osa võtta reisidest, kus giidiks on olnud Fred Jüssi. Ta on imetlustväärivalt tark ja tal on oskus kõike seda edasi anda. Ka reisidest kirjutades oskab Jüssi nii võluvalt seda teha, et sa ei saa raamatut käest ära panna. Aitäh, Fred Jüssi! (Imbi M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Hea raamat. Autor oskab loodust vaadelda ja sellest ka huvitavalt rääkida. Eriti meeldis Fääri saarte elu ja looduse kirjeldus. (Aime J)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Möödunud sajandi rännakud Siberis, Fääri saartel jne., aga ka Eestis ja Leedus. Soovitan eriti linnuhuvilistele ja kellele meeldib rahulik kulgemine ja mõtisklemine looduses. (Evi S)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Saab kaasa rännata ja unistada kohtadest, kuhu ise ei satu. Lugesin vahepaladena, sest iga jutt vajab aega. (Ene V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Hea rahulik unejuturaamat. Iga kord tuli uni peale juba peale paari lehe lugemist. (Kadri K)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Muhedalt kirja pandud reisikirjad nii Eesti kui ka välismaa matkadelt. Kirjadest kumab läbi fredjüssilik rahulikkus ning milline oskus on ikka edasi anda puhast looduse ilu. Soovitan väga raamatut, et unustada ennast toredatesse radadele looduses nii kodumaal kui ka kaugemal. (Kati H)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Olen alati seda meest imetlenud ja austanud. Tema nimega seostuvad kohe vaikuse mõiste ja looduse hääled. Mõni looduses leiduv tühine asi võib ligivaatluses osutuda imekauniks ja imetlusväärseks. Tema isetus looduse, enda ja meid ümbritseva vastu on imetlusväärne ja kõike seda oskab ta kenasti kirja panna. (Kadri M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Tagasikäik ajas. 1970ndatesse. Rännakud Lapil kalal, taigas, Tunguskas, Siberis, Ussuurimaal- 1/6 maakerast, kuhu nüüd keerukas, kui mitte võimatu minna. Unistuste Fäärid. Lood täis soojust, asjatundlikkust. Hooti tunne nagu matkaks võrratu loodusmehega koos mööda metsikuid radu, silmad-kõrvad-meeled avali. Tabavaid meenutusi „Ungelo tare“ (Yrjö Kokko) ja Tammsaareni. Lähedaseks saavad paigad, kuhu ise ei jõuagi. (Piia R)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Tasuta reisimine koos Fred Jüssiga. Fred Jüssit on alati huvitav kuulata ja lugeda. Pani nostalgitsema. (Tiiu O)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Ikka lugeda. Fred Jüssi on elanud väga ilusat looduslähedast elu. (Eva K)
Fred Jüssi “Reisikirju” – “Igas maastikus on oma muusika”, ütleb Fred Jüssi. See on tore matka- ja rännuraamat heas loodusmehe tarkuse ja huumori kastmes. Siin on rohkem Elu kui filosoofiat! Fred Jüssi on Eesti loodusmeeste kuningas. Lugeda on teda ikka ja alati hea. See raamat on rohkem rännuraamat, mitte just ainult aforisme täis. Eriti meeldis eluline „Tunguska päevik“ ja „Fääri saarte unistuslugu.“ Ja retk Lapi looduskaitsealale. (Tiiu V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Noore Fred Jüssi meeleolukad kirjeldused looduse lummava ilu avastamisrõõmudest Lapimaa tundras ja Siberi ürgmetsades. Põnev ja teadmisirikastav on lugeda elust Fääri saartel. Imetlusväärsed on autori teadmised linnuriigist! Need lood on nagu 30-50 aastat tagasi kirjutatud vanad armastuskirjad, mida loed nüüd suure heldimusega. Kõnekas on autori mõte või soovitus: „on kohti, mida peab vaatama rohkem südame kui silmadega.“ Mina haarasin riiulist mitmel korral oma kooli geograafiaatlase järele. Nii väga huvitas kõik! (Tiiu L)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Loe kindlasti sellise tempoga nagu autor neid tihti ise esitab. Saatuse tahtel lugesin parajasti Fääri saarte kirjeldust kui TV-s näidati krimisarja, mis toimus just Fääri saartel! Seda tähelepanelikumalt uurisin filmis näidatud loodust! (Reet V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Fred Jüssit lugedes kõlab kõrvus tema sümpaatne hääl, nagu jutustaks oma lugusid samas ruumis viibiv vanaisa. Lugege kõik! (Eha A)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Autori reiskirjad on valminud tema rännakutest looduses. Imetlusväärne on kirjaniku oskus märgata ja alati positiivseid mõtteid mõlgutada. (Triinu M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan reisi- ja loodushuvilistele. Emotsioon on positiivne. Väga meeldib F. Jüssi jutustamisstiil. Eriti huvi pakkus Siberi reis. (Airi K)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Legendaarne Eesti loodusemees kirjeldab huvitavalt oma rännakuid. Eredama mulje jätsid ekspeditsioonid metsiku ja lummava loodusega Siberisse. Suure huviga lugesin ka Fääri saartest, kuna see on üks minu unistuste sihtkoht, kuhu veel pole jõudnud. (Anu P)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Tore õhtune lugemine. Selline anne loodusest kirjutada, kus märgata pisimaid detaile, on vaid vähestel. Nauditav, aeglane looduse ja inimsuhete rahulik jälgimine. Pisut kaootiliselt olid reisilood kirja pandud, kuid Eestis toimuvaid reise/viibimisi oli tore lugeda. Välisreisid olid pigem päevikukirjed, mis ei olnud ei ajalises ega geograafilises mõttes loogilises järjestuses. Ka paljud inimesed olid loo alguses eesnime pidi ja loo lõpus selgus, kellega tegu. (Vivian L)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Suurepärane kirjavara neile, kellel on huvi nende piirkondade vastu. Nautisin Jüssi elutarkust. Üks näide- pead aitama teisi ja laskma ennast aidata, sest muidu võib sassi minna see elulõng, mis on ühte põimitud teiste elulõngadega. (Mare A)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Kirjeldused on nagu muusika, pildid kulgevad rahulikult mööda justkui filmis. Raamat loob mõtliku ja lõõgastunud meeleolu. Soovitan väga. (Tiina J)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan. Väga huvitav. Autor selgitab reisikirjades oma arusaamu elamisväärsest elust inimväärses keskkonnas. F. Jüssi motoks on: inimene peab liikuma, inimene peab palju liikuma! Paeluvaimad on ta reisimuljed Fääri saartelt. (Eve R)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan, oli kaasahaarav. (Kersti K)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Meeldis väga. Hästi kirjutatud. Autori muljed, mõtisklused loodusest, linnuriigist ja inimestest. Huvitavad mõtted ja võrdlused. “See olend mõtles välja vanglad, aga üks magusamaid sõnu ta suus on “vabadus”” (lk 100″ (Astrid V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan lugeda. On autorile omaselt kirjeldanud linde, taimi ning maastikke Siberis ja Fääri saartel. Huvitav on Fääri saarte kombestik, keel, selle alleshoidmine, tants jne. Samas Siberi loodus kümmekond aastat tagasi. F. Jüssi vaatleb loodust. Samas on palju saastet igal pool, kus nad peatuvad. Näiteks on vaalaliha elavhõbedaga saastunud. (Marta-Maie V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan, sest saab tutvuda erinevate paikadega läbi Fred Jüssi hingelise prisma. See annab paikadele justkui uue dimensiooni. Autori kaudu saame suurte emotsioonide osaliseks.Läbi põnevate kirjelduste jõuame Lapimaale, kus meie silme ette kerkivad valguse poole väänlevad kased kuused ja männid – justkui skulptori poolt kujundatud. Mind paelusid ka Kara Tsureki ja põnevad lood Ussuuri ürgmetsa valitsejast – ussuuri tiigrist. (Tiiu M)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Tekib tunne, justkui piiluks kellegi isiklikku reisipäevikusse. Kõige meeldejäävama loo toimumispaik ei jää meist üldsegi kaugele, vaid leiab aset Eestis – nimelt kohtub autor pimedas metsas ühe kriiskava nugisega. Raamatut tasub nautida üks amps korraga, või siis antud kontekstis üks reis korraga, nii tekib loetuga vahedam kontakt. Sain raamatust ka uue reisisihtkoha idee. (Brita S)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Soovitan juba seetõttu, et lugedes “tekivad” silmade ette pildid kirjeldatud kohtadest. saab mõtteid, kuhu ka oma rännuteedel võiks liikuda. Lugedes õhkub igast lausest, et jutustaja on loodusega ühte kasvanud. Loodust iseloomustatakse ja kirjeldatakse sõnadega, mida me ise ei taipakski ehk selleks kasutada ning võrreldakse asjadega, millega me ehk ei taipaks võrdust leida. (Evelin V)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Väga hea lugemine Fred Jüssi sulest. Suhestab inimest loodusega ning paneb mõtlema, mis on oluline ja mis loeb. Peaks kõnetama tänapäeva maailmas kiirustajaid, kes ei suuda ennast lahti ühendada linnaelust ning ka linnamelust… (Piret P)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Jüssit on muidu hea lugeda. Kuid siin raamatus läksid mõned lood tüütuks või patroneerivaks ning hakkasid häirima. (Viive J)
Fred Jüssi “Reisikirju” – Huvitavad reisisihtkohad ja mõnusalt palju looduse kirjeldust, huvitavaid fakte. Seda raamatut lugedes tekkis igatsus minna loodusesse jalutama. Hästi kirjutatud! (Hanna-Liina P)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Tunnen nime Kadri-Ann Sumera 90-test tütre sõbranna sugulasena. Sellest ajast peale kuulan teda eriti, kõrv kikkis, Klassikaraadiost. Loomingulisus ei avaldu ainult muusika,s vaid ka sõnadega maalitud pildis. Olles ise ettevaatlik ja mitte riskialtis inimene, imetlen julgeid teotahtelisi naisi, kes end näiteks süstamatkadel proovile panevad. Soovitan igas eas kultuurilembesele lugejale. Seda enam, et kirjasõnas on ilmunud uus raamat. (Leili K)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Siiras, südamlik raamat. Tunnistan, et autor suutis mind positiivselt üllatada. Ausalt öeldes ootan raamatule järge. Mulle meeldivad vahetud lood, mis pigem ajavad naerma, aga samas on õpetlikud. (Triinu M)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Loe ja Sa ei kahetse! Raamatu autor Kadri-Ann Sumera on väga huvitavalt kirjutanud võistlustest ja matkadest mitmes riigis. Minule meeldis kõige rohkem matk Gröönimaale, sest sellest on väga vähe kirjutatud. Klaverikunstniku elu pole mitte kerge, sest kui tahad hästi esineda, siis pead palju tööd tegema. Alati võib ka võistlusel midagi juhtuda ja see ei ole meeldiv. Kõikide võistlejate soov on võita. (Imbi M)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Soovitan! Üks kaasahaaravamaid (elu)reisikirju, mida viimasel ajal olen lugenud. Nalja sai, põnev oli ja kohati ka ebamugav, mis pakkus võimaluse ise reisil olemata end paremini tundma õppida. (Piret P)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Üks parimaid raamatuid selles nimekirjas! Väga siiralt ja vahetult kirjutatud. Selle raamatu lugemine toob palju rõõmu ja tekitab sees hea sooja tunde. (Merilin T)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Noor pianist, kes muuhulgas kirjutab raamatuid. See siin on mitutpidi isa-raamat: lood kultuuriministri autojuhtidest, meenutus sellest, kuidas autor sai teada oma isa surmast, igasugused muud meenutused ja teiste inimeste väljaöeldud mälestused tuntud heliloojast Lepo Sumerast… (Ester L)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Väga haarav, positiivne ja ehe raamat. Õhtuti lugedes hästi maandav. Seda raamatut on loetuna veel korduvalt ja korduvalt mõnus sirvida kui noore, julge ja ettevõtliku inimese seiklusi; reisikirja. Tekitas soovi lugeda veel midagi Gröönimaast. Ootan kirjutaja järgmisi raamatuid. (Varje T)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Huvitav lugemine. Andekas pianist ja süstamatkamise huviline. Kui loen ja mõtlen, kui raske see matkamine on, siis küsin- miks??? Niisama küsib ka autor endalt- miks ma siia üldse tulin? Aga ju on siis sellel inimeseloomal vaja ekstreemsusi. Samuti- naermaajav, kuidas mingite tolade kamp arvustab tema, proffesionaali, klaverimängu- ise mõhkugi taipamata. (Mari P)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Sobib matka- ja loodushuvilisele, ka muusikule. Novell “Sumera viies” (lk.179 alates) võimaldab heita pilku Eesti 20. saj. teise poole muusikaellu. Mulle tundub, et multitalendist autoris kaalub kirjanik üles muusiku. Minu arvamus tugineb- 1. Aerutamishobi tõttu küsitav suhtumine oma kätesse kui pianisti ühesse töövahendisse. 2. Pikad “klaveripaastud” matkadel. 3. Korduvad mitte just edukad osavõtud konkurssidest. Lõpuks Kadri-Ann Sumera enda arvamus (lk. 399) “Aitab küll enese pigistamisest raamidesse, kuhu ma ei sobi.” (Aime J)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Autor on aus ja sõnaosav. Pianistist autori raamat muusikaelust. Kindlasti on see ka rännuraamat. Seikleb ju autor süstaga, Kreekas, Aafrikas, Gröönimaal, aga ka Eestis. Seikleja on Kadri-Ann ka süstata. (Sirje S)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Milline kerge sulejooks. Ilusad kujundid, loodese kirjeldused ja seiklused sulejoonel. Elu on seiklus. Lõbus ja põnev ning andekas inimene, kes saab kõigest üle. Saab habemesse naerda (nt. Lk 154). Kerget aeru, klaverist rääkimata! (Milvi S)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Mulle meeldis autori eluterve suhtumine oma karjääri. Ta ütleb, et milleks elada uduste unistuste kütkes, kui päris elu ja muusika on praegu ja päriselt su ümber. (Mare A)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Osad peatükid olid huvitavad, osad (just matkakirjeldused) liialt detailsed ja muutusid ebahuvitavaks. (Viive J)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Soovitan. Elu- ja matkapäevik, seikluslik igapäev, kirjutatud sõbraliku huumori ja eneseirooniaga. Raamat tekitab austuse või isegi aukartuse mitmekülgse ja vintske autori matkamiste ees. Ja on ka huvitav sissevaade pianisti ellu. Aus, põnev kaasa elamine. Autori viimane mõte raamatus – tegelik ja päris elu on kohe praegu ja päriselt siinsamas – on kogetav raamatu algusest lõpuni. Aitäh Kadri-Ann Sumerale jagamise eest! 🙂 (Kati V)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Ehedalt ja ladusas kirjas edasi antud lood- mõni igavam, mõni kaasahaaravam. Mina sain avarama maailmapildi ühe eesti naise tegemistest maailma mastaabis. (Kadri M)
Kadri-Ann Sumera “Seitsme aja raja taga” – Üks omamoodi põnev rännuraamat muusikust autorilt. Köitis mind algusest peale. Muidugi mõista on raamatus muusika teema oluline. Mulle meeldivad mõlemad- nii reisimine kui ka muusika. Ilmselt seetõttu raamat mulle meeldiski. Meeldis ka autori siirus. (Esta K)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Pariisist on tohutult palju kirjutatud kui suurepärasest kultuurilinnast. Tartu kohta on öeldud, et ta on väike Pariis. See on kindlasti suur au Tartule. Minule oli teoses meeldiv lugeda kunstnik Valdur Ohakast. Olen tema tööde austaja. (Imbi M)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Soovitan luule- ja kunstihuvilistele. Lugesin tema raamatut kui ajaloo ja kunstiajaloo õpikut. Teadsin tema luulet, aga seda, et ta kunstnike perest pärit ja lapsepõlvest alates vanemate sõpruskonna liikmetega isiklikult seotud oli,mitte. Minu huvi kunsti vastu algas raamatutest ja kunstihoone kevadnäitustest, kui tulinTallinna ülikooli. Minul oli palju õppida ja teada saada. I.H. on öelnud enda kohta: minu oskus parajat tuult oodata, rahulikkus ja vähenõudlikkus pikkadel ooteaegadel ja oskus õigel ajal endast kõik välja panna. Köitsid maailmaränduri teadmised ja sõnaseadmine. (Leili K)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Imetlusväärne biograafilise ja kultuuriloolise materjaliga kogumik. Tegemist on suurepärase kunstiraamatuga, aga väga hariv vahepala ka tavalugejale. (Triinu M)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Soovitan lugeda! Siin on huvitavat teavet Eesti kunstnikest ja kunstiajaloost. Nende tegemistest, teostest, elust kodu- ja välismaal. Palju pilte. Eesti iseseisvuse ajaloost. Huvitavad andmed Viktor Kingissepa osast Maapäeva ajal. Ei ole varem kuulnud. On palju tuntud nimesid ja ka tundmatuid. Teoseid, mida pole näinud- näiteks Ed. Wiiralti teosed. (Marta-Maie V)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Tunde-, reisi- ja kunstiraamat. Rännud… esseed, luuletused ja mälestused. Hulgaliselt mustvalget ja värvilist pildimaterjali – Tartust, Pariisist, Prantsusmaalt ja igalt poolt, mis Tartu ja Pariisi vahele jääb. Raamatus on unistamist, teeleminekut, kirge ja kojujõudmist. Luuletaja Indrek Hirv on maailmarändur ja just seda väljendab ka see mahukas raamat, mille uurimiseks tuleb võtta aega… (Ester L)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Soovitan inimestele, kes on kursis Eesti kunsti ja kunstnikega. Kuigi raamat meeldis mulle, tundsin puudust kunstitööde sügavamast tundmisest. Haruldane, et autor on paljude meie kunsti suurkujudega näost-näkku kohtunud ning teiste kohta kuulnud neid isiklikult tundnud kaasaegseilt. See raamat on missioon, mis sai täidetud. (Sirje N)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Selles raamatus on oma eriline feeling. Palju head kunsti ja luulet. Pariis kui sümbol. Väikesed lookesed mälestuste ja juhtumitega tolleaegse kultuurieliidi kohta. Indrek Hirve enda elu ja loomingu kreedo. Otsingud. See on ülevaade kuulsatest kunstitemplitest, reisikiri ja artikkel. Ümbermaailmareis oma muusade järel. Oma südame järel. Ars longa vita Brevis! Ostsin selle raamatu ka endale. Tore leid! (Tiiu V)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Väga-väga ulatuslik ülevaade ja kirjeldused Eesti kultuuriloost XX saj. algusest kuni tänapäevani…Emotsioonid on kõrged- luuletused, fotod, mälestused, kultuurilised väärtushinnangud. Olen esimesed 40 eluaastat elanud ja õppinud Tartus… (Raissa S)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Põnev lugemine boheemlikust elust Pariisis (ka mujal Euroopas ), huvitavaid fakte ja mälestusi Tartu kunstnikest. Soovitan! (Evi S)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Autorile väga isiklik ja minule väga informatiivne raamat. Nautisin jutte, luuletusi ja pilte. Väga isiklik ja samas väga informatiivne raamat. (Egle K)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Meenutused ja lood eesti kunstnikest. Hästi isiklikud ja huvitavad tähelepanekud ning eluseigad, mis on kirja pandud imeliste jutustustena. Palju luuletusi ja pilte. (Tiina J)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Väga kaunis raamat. Indrek Hirve väga huvitavad osalt ka biograafilised reisikirjad, luule, esseed. Mitmed elujooksul kogunud mälestused kunstnikest vanemate sõpruskonnast. (Siret M)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Väga meeldis. Autori isiklikud mälestused, kokkupuuted kunstnikega ja kuuldud lood on kõik huvitavad ning harivad. See raamat võik endal kodus olla, et saaks aeg-ajalt uurida-mõelda. Lugesin suure huviga. sai palju teada Eesti kunstnike elust möödunud sajandi alguse Pariisis. Raamat tekitas soovi kunstnikest ja nende loomingust rohkem teada saada. (Astrid V)
Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust” – Huvitav raamat kunstist, kunstnikest ja Pariisist. Pariisi mõjust Eesti kunstnikele. Pildid kunstitöödest ja poeetilised vahepalad rikastavad ja ilmestavad raamatut. Kultuurilugu läbi ühe inimese silmade on huvitav. Eriti, kui see inimene on ise mitmekülgne ja huvitav isiksus nagu Indrek Hirv on. Tekkis suurem huvi tema loomingu ja elu vastu. (Esta K)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Praktiliselt oma memuaarid. (Maie K)
Andres Karu “Teekond tippu 2: Nüüd on neid 82” – Väga hästi kirjutatud raamat Andres Karu poolt. On võimalus nendest riikidest nii palju teada saada. Neid riike on 31. Uskumatu! Reisipuudega mehest sai maailmarändur. (Imbi M)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Autori enda muljed ja teekond Euroopa kõrgeimate tippude vallutamisele. Lugudes on olemas paras annus humoorit ja kõik kirjapandu tundus nii tõetruuna. Väga põnev ja inspireeriv ettevõtmine! Soovitan soojalt. (Kati H)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Raamat on väga huvitav ja värvikas. Mägimatkajad on üks tore ja huvitav seltskond, kes korra on alustanud mägede vallutamisega ja jäävadki seda tegema. Soov vallutada uusi tippe ja end tõestada. Lugesin suure huviga. Juhtusin samal ajal nägema autorit TV-st, mis muutis raamatu minu jaoks veelgi värvikamaks ja nauditavamaks. (Esta K)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Väga ehe ja mitmekülgne kirjeldus erinevate riikide kõrgeimate mäetippude vallutamisest. Soovitan kõigile reisi- ja seiklushuvilistele. Juba on ilmunud ka raamat järgmiste tippude vallutamisest. Kindlasti tasub ka seda lugeda. (Eha A)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Muidugi soovitan, sest mäed, tipud ja alpinism on mind väga huvitanud. See on seal, kus saad olla sina ise! Lühidalt öeldes 5+, kuna see raamat on just mulle. Loeksin seda uuesti ja uuesti! (Inge M)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Soovitan kõigile, kellele pakuvad huvi matkad ja uute maade „avastamine“. Raamat on kirjutatud mõnusa huumoriga ja ladusalt loetav. Saab teada uusi asju maailma ja inimeste kohta ning matkajatele kaasa elada. (Piret P)
Andres Karu “Teekond tippu 2: Nüüd on neid 82” – Soovitan (ka neile, kes eelmist osa- 51 tippu- lugesid). Väga põhjalik ja meeletult ilus lugemine! Kättesaamatu. Kohati külm, just mägedes oleva temperatuuri tõttu, ja samas nii soe ja ehe. (Inge M)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Muhe reisikiri eriti neile, kes armastavad mägesid ja neile, kes julgevad oma ideid teostada. Kahju, et osa sisekaantel olevat infot on kinni kleebitud. Sümpaatne autor oma jäärapäises ja ausas kulgemises- see ongi muljetavaldav. (Taimi O)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Riikide kõrgeimate tippude vallutamist on kirjeldatud üpris üksikasjalikult. Eriti meeldis soe ja heatahtlik huumor ning ladus jutustamisoskus. Hea ja mõnus lugemine. (Tiina J)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Soovitan lugeda eeskätt mägironijatel või selle ala huvilistel. Huvitav, et selle ala harrastajad ei hooli ohtudest mägedes ja jätkavad ka peale vigastada saamist, ikka kõrgemale ja rohkem. Natuke imelik oli see suur alkoholi tarbimine ka siis, kui väga vähe jäi magamisaega. (Marta-Maie V)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Kõikidele “hulludele”, kes armastavad mägesid. Tekitas soovi ka ise seda teha. (Tiiu O)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Soovitan, sest saad tunda nii rõõmu kui muret. Kõik on vürtsitatud muheda huumoriga. Tore meestekas! Oli tunne, et käisin ise nii mõnelgi maal ja nii mõneski tipus. (Reet V)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Tugitoolimatkajatele ja kõigile noortele kui ka sportlikele. Matkamine on olnud minu elust lahutamatu spordina kui ka alates 1993. aastast reisimise osana. Olen NSVL meistersportlane veematkamises ja osalenud ~ 60 registreeritud retkel aastatel 1967-1991. Seljakott Jermak oli mul juba aastal 1975 Taga-Baikali jõele Tšaja rännates. On rõõmustav, et eestlaste hulgas jätkub seljakoti jne lugu. Karule tervist järgmisteks retkedeks. (Eda-Tiia P)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Sisenesin mulle täiesti võõrasse maailma, mäetipippude vallutamine. Reisimine meeldib mulle väga, aga kõrgustesse ma vabatahtlikult ei roni, nimelt ma kardan kõrgust. Raamat oli minu jaoks huvitav ja sain palju uusi teadmisi. (Triinu M)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – See on seikluslik reisikiri kogu Euroopa, kõigi riikide kõrgeimate tippude vallutamisest. Autor on esimene eestlane, kes on jõudnud Euroopa iga riigi kõrgeimasse tippu. Raamatut lugedes on imeline just see, et saad elada ja kogeda kellegi teise elu ja kogemusi. Sest omaenda päriselus ma seda kõike suure tõenäosusega ei koge. Kauged kaunid mäed… Loed ja mõtled, et lugeda on põnev, aga see ei ole kohe üldse minu asi, minu elu. Ja olgu siis pealegi nii. Raamat oli üks 2019. aasta reisiraamatu tiitli nominentidest. (Ester L)
Andres Karu “Teekond tippu 2: nüüd on neid 82”- Soovitaksin ekstreemsportlastele. Väga originaalne pealkiri. Autor kirjutab lihtsalt, selgelt ja täpselt, kasutades ka kaasreisijate kirjutisi. Mõtted on vaimukad, saab muheleda. Huvitav oli näiteks see, et Uus- Meremaalgi olid teatud kohas konteineritesse viidud väikesed poed, kohvikud, pangakontorid – nagu meil Telliskivi loomelinnakus. Põnev oli seegi, et sai teada väikestest lihasööjakaladest Austraalias. Ja et ujujatest saab igal aastal surma ca 20 inimest. (Tiiu M)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Autoril on suurepärane idee. Samas- lahedalt kirja pandud. Kui inimesel on tekkinud idee, aega ja võimalust, võib ta üllatavaid asju korda saata. Tuleb ainult julgelt pihta hakata. (Mare A)
Andres Karu “Teekond tippu: minu esimesed 51” – Mõnusas stiilis kirjutatud kulgemine 51 Euroopa mäe tippu. Autoril läks oma eesmärgi täitmiseni 20a. Imetlusväärne, kui keegi on oma eesmärgile nii pühendunud ja milline uhke pagas mälestusi. Tore, et neist raamat sai. (Maia K)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Suurepärased tähelepanekud iga maa kohta. Olin lugenud ainult tema romaane, kuid reisikirjad on suurepärased. Ta on pannud tähele kõike: poliitikat, rahvuse eripära, riietust, toite. Lahe keelekasutus. (Elle P)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Tunnustust vääriv töö autori poolt, kes need tänapäeva seisukohalt arhailise- ja naiivsevõitu kirjad kaante vahele pani ja kommenteeris. On tunda, et Eduard Vilde ei ole võrsunud ja koolitust saanud päris Eesti talupoja tasemel. Aga ei ole päris härra ka, ehkki härrana end kahtlemata seal võõrastes maades tunneb. (Jüri Š)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Eduard Vilde reisikirjade kogumikku oli huvitav lugeda. Kirjaniku poolt kirjeldatud tählepanekud laiast maailmast olid siirad ja avatud ning innustavad kindlasti ka tänapäeva inimest mitte koju istuma jääma. Kirjanik on mulle südamelähedaseks saanud läbi näidendite “Tabamata ime” ja “Pisuhänd”. (Triinu M)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Soovitan lugeda. Eduard Vilde jõuab alati eri rahvaste juures kõige rikkamate ja kõige vaesemate juurde. Kirjeldab nende elu rikkalike näidete abil ja kasutab oma kirjeldustes huumorit. Eriti head on tema looduskirjeldused! Venemaa reisil olles kirjeldab ta, kuidas rahvas kannatab Vene-Jaapani sõja tõttu- kas ka nüüd? Türgis saunas käies peab leili asemel põrandal kuuma kivi peal lamama. Ameerikasse jõudes on sealsed ametnikud reisijate vastu eriti ülekohtused! (Marta-Maie V)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Ma usun, et iga koolis käinud eestlane on lugenud Eduard Vilde kirjutatud raamatuid, kohustusliku kirjandusena või lihtsalt niisama. Igatahes teame, kelle omad on „Minu esimesed triibulised”, „Mahtra sõda”, „Mäeküla piimamees”, „Pisuhänd”… Vähem aga teame Vildet kui reisumeest ja reisipäevikute pidajat ja reisikirjade kirjutajat. Sestap oligi tore koos Vildega Euroopasse ja mujalegi sattuda – Riia, Berliin, Pariis, Türgi, Itaalia, Venemaa, New York, Kopenhaagen, Ungari… Raamat jaguneb kaheks: Kairi Tilga kommentaarid jmt selgitused iga peatüki (reisusihi) alguses ja Eduard Vilde enda kirjad, kommentaarid, muljed… Rikkalik fotomaterjal on asjakohane, et saaksime nendel reisudel Vildega kui reisiva kirjanikuga, eesti reisikirjanduse klassikuna omamoodi kaasosalistena kaasa kulgeda. (Ester L)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elust-olust Euroopas ja Aasias. Pikim reisikiri on Krimmi eestlastest. Vilde reisikirjad on üsna kriitilised. Eriti kriitiliselt kirjutab ta paljude unistuse linnast New Yorgist. Huvitav oli lugeda ookeanireisist „Saxoniga“, mis toimus aasta enne luksuslikuma „Titanicu“ katastroofi. (Sirje S)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Reisid Euroopasse ja USAsse. Värvikas kirjeldus 20. saj. alguse reisimisest. Tänapäeva reisijatele soovitav lugeda. Nii reisiti 100 aastat tagasi. Huvitavalt kirjeldatud kohalike elu-olu. Isegi hinnad välja toodud. Elu 20. saj. algul. (Henn P)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Väga silmaringi laiendav ja huvitav lugemine. Peale alustamist on raske käest panna kuna kirjeldused on kaasakiskuvad ja nüansirohked. Väga mõnus tagasivaade kohtadesse, kus endal on õnnestunud viibida, küll teisel ajal ja teistsugustes tingimustes. (Viivi E)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Raamatud Vildest on mind ikka huvitanud. Meeldis ka see, mis andis ülevaate Vilde elust võõrsil. Teadsin, et „Pisuhänd“ ja „Tabamata ime“ olid kirjutatud Kopenhaagenis. Huvitav, et selleks ajaks oli tal juba üle 20 aasta rännumehe elu elatud, peamiselt Euroopas. Väga hästi kujundatud raamat. Suur pluss on illustreeriv fotomaterjal. Meeldisid Romulus Tiituse karikatuurid, mis väga hästi iseloomustasid Vildet ja ajaloolist hetke. (Astrid V)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Eesti esimese reisikirjaniku üle 100 aasta tagused muljed ja värvikad seiklused , Vildele omaselt väga põnevalt kirjeldatud. Raamat hästi koostatud. Mulle meeldis väga, soovitan ! (Evi S)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Vilde poolt kirjutatu on muhe ja kohati humoorikas. Seda on hea lugeda, mida ta oma reisidest maailma eri paikadesse kirjutab. Lugeja saab ettekujutuse kuidas reisiti 19. saj. Lõpul- 20 saj. algul. Oli huvitav lugeda ja loetu laiendas silmaringi. Näiteks sain teada, et Vilde elas 20 aastat võõrsil. (Esta K)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Seda raamatut lugeda oli küll veidi raske. Vanaaegne keel ja minu jaoks liialt palju “mudri”, aga ka tore ja ülevaatlik. Emotsiooniks on, et mõnes mõttes on aeg ja inimesed sada aastat tagasi täpselt samasugused kui praegu. (Egle K)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Kairi Tilga on väga huvitavalt ja lahedalt kirjutanud Eduard Vilde reisikirjadest. Mina pean seda reiside raamatut üheks paremaks selle aasta raamatute loetelus. Aitäh! (Imbi M)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Soovitan lugeda lk. 287 ausat ülestunnistust Eestimaa päris nigela kliima kohta võrreldes Ungariga. Ehmatav äratundmine saja aasta taguselt Saksamaalt, kus tärkab fašism. Võrdlus tänapäeva Venemaaga. Kui sarnane!!! (Milvi S)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Eduard Vilde on 20 aastat oma elust veetnud väljaspool kodumaad. Eesti ajakirjaniku, siis pagualsena. Ta naudib just suurlinnu ja üldse linnamelu. Oma stiililt on ta tõeline kosmopoliit. Samas, meie oma hea ja andekas Vilde! Siin raamatus on toodud väljavõtteid kõigist Vilde reisikirjadest: Riiast, Berliinist, Pariisist, Türgist ja Itaaliast, Venemaalt, New Yorkist, Kopenhaagenist ja Ungarist. Maailmakodanikuna maitseb ta ilmalinnade kiharust ja õõtsub eluookeanides. Paljuski mulle suur hingesugulane! Nautisin seda raamatut väga. (Tiiu V)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Soovitan kõigile, kel vähegi huvi mineviku vastu, E. Vilde vastu aga eriti. Siit kogete, et tegemist on väga huvitava inimesega. Teame koolist, et ta on meie klassik eesti kirjandusest, aga saame aimu temast kui inimesest. Tema huvid, eraelu ja vaibumatu reisikihk, tema terav pilk, millega ta jälgis maailma. raamat väärib huvi ka keeleliselt. Eesti keele areng on omaette huvitav. Haarav lugemine! (Palmi A)
Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” – Vilde oli hingelt kirjamees. Ise on öelnud “Ma armastan loodust ja tema tuhandekujulist ilu kirglikult, aga ma tahaksin suurlinnas elada. Üksikuid hetki “Pariisis peab nähtama, mitte tema üle loetama”. (Evi K)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan. Uus-Meremaa kohta saab nii palju huvitavat infot. Hea raamat. Palju pilte. Väga mõnusalt oli kirjutatud ja info oli huvitav. Väga humoorikalt olid teatud sündmused kokku võetud. (Aane L)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Pigem soovitan. See üldine sissevaade ja pilguheit siia-sinna (Uus-Meremaa tänapäeva, ajalukku, traditsioonidesse jm) tekitab huvi põhjalikumalt lugeda ühest-teisest teemast. Eelkõige ehk põhjalikumalt tänapäevasest elust ja selle seotusest traditsioonidega ja inimeste olemusest – millistena Uus-Meremaa elanikud ise näevad ennast ja oma eluviisi. Lugeda mitte reisikirjeldust, vaid kellegi vaadet, kes kohapeal kauem süvenenud. Raamat on ülevaatlik, tekitab huvi edasi süveneda. (Kati V)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan, lobedalt kirjutatud, tutvustab täiesti meist erinevat maailmapilti. Käisin ise 10 a. tagasi Lõunasaarel, taaskohtumine täiesti fantastilise maailma äärega! (Evi S)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan lugeda, sest saab palju informatsiooni ja põnevaid lugusid eluolust Uus-Meremaal. Põnev ja emotsionaalne lugemine, ahvatlevad pildid. (Pille E)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan. Meeleolukas reisikirjeldus maakera kõhu alt, vääristatud rohkete imeilusate piltidega loodusest ja inimestest. (Eha A)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Väga põhjalik lugu kättesaamatuna tunduvast maast. Heal tasemel fotod ilmestavad kirjutatut. Pavlova sündimise lugu ma vist ei teadnud nii täpselt… Kohalike uudishimu koha pealt meenus Panso jutt Austraaliast, kui temalt küsiti kust pärit? Eestist. Ei tea. Tallinnast. Ei tea. Kivimäelt. Ahaa, seda ma tean! (Mari T)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Põnev maailm. Kiividest ja maooridest. Polüneesia saare reisikiri. Tekitas huvi. Hansen oskas maa huvitavaks kirjutada. (Anne S)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Unistada! Sest imedel on lootus täituda. Uus-Meremaa, nii kauge ja salapärane, tuleb sammukese lähemale seda raamatut lugedes. Milline ilu! Ehe ja puutumatu loodus. Raamatut lugedes satud imelisse maailma! (Inge M)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan seda raamatut lugeda, kui on huvi selle kauge maakera kuklapoolel asuva maa kohta. Saab palju huvitavat teavet. Ladusalt kirjutatud raamat, vürtsitatud huumori ja seiklustega. (Marju H)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Raamatus on imeilusad fotod, mis annavad väga hea ülevaate Uus-Meremaa tõeliselt kaunist loodusest. Huvitavalt on kirjeldatud selle kauge maa inimeste elu. Eriti meeldisid maooride legendid ja lood maooride uskumustest. (Tiina J)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Vaimustavate fotodega värvikas ja haarav reisiraamat kaugest Uus-Meremaast. Minu jaoks jäid läbi raamatu kõlama sõnad helgus ja sära. (Silvi L)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Aime on fantaasiarikkalt ja lõbusalt kirjeldanud seda eksootilist maad. Raamat on piltiderohke. Milliseid vulkaane leidub Uus-Meremaal? Kas tõesti käivad saarel inimesed pea alaspidi? Ja kui palju elab seal põlisrahvast, maoore? Valge elanikkond on saanud nimeks”kiivid”. Kui raamat läbi, on tunne, nagu oleksid ise Uus-Meremaal ära käinud. “Down under”- sügaval all, nagu ütlevad britid. Lustlik lugemine tõepoolest. (Tiiu V)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan lugeda, sest see maa on vähetuntud, olles eriti oma kahe rahvarühmaga erinev muu maailma inimestest. Nende kombed, uskumused, tabud? Imeline loodus oma maastike, taimede ja isegi erinevate pilvedega! Kummalised ühiskonnavormid. Praegu küll segunenud. Eriti linnades, kuhu on palju Euroopa rahvaid elama asunud. Ehitus, tehnika, autod- kõik nagu igal pool. Kuid samas on ikka olemas suguvõsade kombed, muistsed puust kujud, kogukonna traditsioonid. Vanasti on isegi inimesi söödud. (Marta-Maie V)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Saab ettekujutuse Uus-Meremaa loodusest, rahvastikust. Põnev ja eksootiline maa. Raamatusse on pikitud asjakohased legendid. Kohatine huumor ja legendid muudavad raamatu mõnusaks lugemiseks. Hea võimalus raamatu abil sellest maast mingi pilt saada. Ise nii kaugele ilmselt ei reisi. (Esta K)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Soovitan lugeda. Väga hästi ja huvitavalt kirjutatud. (Kersti K)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Kauge ja omapärane maa. Raamatut uurides meenus Lucinda Riley „Seitsme õe” sarja viimane raamat „Kadunud õde”, milles osa tegevust oli Uus-Meremaal. Aime Hanseni raamat aga on omapärane, huvitav… Kõik toimub justkui pea-alaspidi, maakera kuklapoolel. Autor räägib ka sellest, mis talle Uus-Meremaa juures ei meeldi. Huvitav reisiraamat, millega koos on võimalik põgeneda põnevale reisile. (Ester L)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Minule raamat meeldis, sest plaanis on reis Uus-Meremaale ning huvitav oli selle riigi loo kohta teada saada. Sinna tõmbab kõige rohkem loodus ja selles raamatus veendusin selle ilus. (Kadi Jette T)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Saareriik Uus – Meremaa on minu jaoks avastamist väärt. Tänu raamatule sain palju uut infot. Kindlasti jääb nüüd Uus-Meremaa minu unistuste maaks, kuhu ma soovin minna kohe, kui võimalus avaneb. (Triinu M)
Aime Hansen “Uus-Meremaa sõnas ja pildis” – Uus-Meremaa, kauge-kauge ja üliilusa loodusega. Tahaks oma silmaga näha. Kas kättesaamatu imeilus loodus kaugel meist. (Anne I)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Muhe, vaimukas ja südamlik reisikirjeldus Vaikse ookeani paradiisisaartest. Kuna autor ei reisinud saartel tavalise turistina, vaid elas kohalikes kogukondades, jälgis nende igapäevaelu, tutvus nende kommete ja tavadega, siis on kirjeldus seda sümpaatsem ja usaldusväärsem. Mitmed toidukirjeldused äratasid isu kohalike toitude järele. Kohalikud elanikud paistsid olevat väga sõbralikud, külalislahked ja elurõõmsad. Raamatust õhkus päikesepaistet ja rahulolu. Mõnus lugemine pärast pikka reisipõuda. (Reelika L)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – See pole tavaline reisiraamat. Selles raamatus läbid koos lõbusate ränduritega Vanuatu dzungleid ja külasid ja õpid tundma seda rahvast nii nagu oleksid ise kohal olnud. Annab tõelise Vanuatu olemuse, rahva, kommete ning tavade ülevaate. Lugejana saad õppida tundma Vanuatu väikeste saarte elu ja sealseid värvikaid inimesi, kes kõik nagu ühest suust väidavad, et nemad ongi kõige õnnelikum rahvas Maa peal. Raamat on kirjutatud väga lõbusalt ning kaasahaaravas vormis. Soovitan kõigile! (Eleriin V)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Mõnus lugemine Vanuatu maailmast otseselt kohapeal viibinud ja kõigist tegemistest osavõtnud inimesega. Tükati muutusid mõned päevad ühetooniliseks ja vähem huvipakkuvaks. Pilte nende igapäevaelust oleks võinud rohkem olla. (Kadri M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Kui ise ei saa sinna minna, siis tuleb lugeda. Minust ei oleks ka nooruses saanud ekstreemmatkajat. Ma ei ole vaimustuses ei sääskedest ega tarakanidest ega põlvini poris matkamisest. See on nende elu, aga nad soovivad elektrit ja raha ja muid hüvesid. (Eva K)
Lembe Mõttus ” Vanuatu” – See raamat oli nii inspireeriv! Olen küll seljakotiga rännanud aga nii metsikut reisi pole veel kogenud. Autor on väga mõnusalt ja ladusalt andnud edasi oma kogemusi väiksest saareriigist Vaikse ookeani lõunaosas, kuhu reisides saab ajas paar sajandit tagasi minna, ning hakkama tuleb saada ilma elektri ja kraaniveeta. Oma seiklustes õpib ta tundma Vanuatu väikeste saarte elu ja sealseid värvikaid inimesi, kes kõik nagu ühest suust väidavad, et nemad ongi kõige õnnelikum rahvas Maa peal. See vist ongi paradiis? (Eleriin V)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Lihtsalt suurepärane reisiraamat ! Soovitan kõigile, kellel hea kujutlusvõime ja kes ise ei soovi /saa kõiki neid džunglielu katsumusi läbi teha (kuumus, niiskus, putukad jm. ekstreemelamused)- väga ilmekalt kirjeldatud. (Evi S)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Raamat, mida ei saa käest panna. Eriti inspireeriv rändajast inimesele, aga loomulikult ka igale teisele. Hea, et maakeral on veel nii ürgseid paiku, ent ka seal kummitab juba kaasaeg. Vanuatu rahvas elab sõbralikult ja üksmeeles, puuduvad sõjad. Täielik paradiis- puuduvad mürgised maod. Tüütud on muidugi putukad-mutukad ja palavus. (Mari P)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Mind on alati erutanud iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega naised, iseend esiplaanile seadmata. Meeldis autori oskus sulanduda looduslähedaste inimeste igapäevaellu, väärides nende siira poolehoiu. (Taimi O)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Omaette elamus lugejatele kah. Kui vähe on inimesele „õnnelik“ olemiseks vaja. Asjad rikuvad meid. Hoidkem loodust, sest on inimesi, kes oskavad targalt loodusest kasu saada. Meie tulevik siin planeedil võib sõltuda hoopis nende teadmistest. (Tiina N)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Väga põnevalt kirjutatud väikesest saareriigist Vanuatust, mis asub Vaikse ookeani lõunaosas. Suure elamuse sain elust džunglis. Tahtmatult meenutasin elu Eestimaa metsadest peale suurt tormi, kus raske oli liikuda. Meeldiv oli lugeda , et seal elavad inimesed on õnnelikud. (Imbi M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Üks väga tore reisiraamat. Selles on palju seikluslikkust. Autor on saanud osa külastatud paikade elanike ehedast elust ning jagab seda lugejatele. Väga põnev lugemine. Autoril ja ta reisikaaslasel oli palju julgust riske võtta. Ise tõenäoliselt neisse kohtadesse kunagi ei satu, seega on tore raamatust lugeda. (Esta K)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Kaasakiskuvalt ja põnevalt kirjutatud reisiraamat. Kui mul oleks võimalus, siis läheksin sinna mõneks ajaks ise ka elama, kuna sealne eluolu tundus nii ürgne ning keha ja vaimu tervendav. (Triinu M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Meeldivalt ja ladusalt loetav raamat. Tundub nagu oleksin ise nendes paikades kohal. Elus on võimalik läbi saada palju vähemaga, kui meie tarbime ja olla ikka rõõmus. „…Lapsed keerasid endid liival kerra ja uinusid nohinal magama. Naised laulsid vaikselt, mehed mõtisklesid. Mitte ühelgi tingimusel ei tahtnud me enam Fort Villasse sõita. Me tahtsime elada selles külas nende inimeste keskel.“ (Liivi S)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Raamat väga meeldis. Autor on kogenud seikleja dzunglites, kes oskab suhelda kohalike suguharudega ja jagab lahkelt oma kogemusi. Vanuatu väikestel saartel peetakse ausees oma pärimuskultuuri ja traditsioone. Saartel pole lääne toitu ega alkoholi, elatakse onnides, kus pole elektritki. Kuid inimesed on siiralt sõbralikud, abivalmid. Kuid pead ka ise aus olema ja nende kombeid austama. (Silvia M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Humoorikalt kirja pandud. See raamat jutustab kahjuks sellest, kui vähe on meie planeedil puutumatut loodust alles jäänud. (Mare A)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Lembe ja Aleksi elurõõmu täis reis vanuatu saarestiku. Nii elutruu ja usutav nagu oleks ise nendega koos. See pole reisilugu reklaamidelt tuttavatesse paikadesse. Elatakse külarahva keskel, onnides, mugavusteta ja saadakse osa pärimuskultuurist. Lõkketule valgel, kui kavakopsikut käest kätte ulatatakse, lahenevad kõik igapäevaelu probleemid. Paradiis! (Piia R)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Autor reisib koos kaaslasega Vanuatu väikestel saartel.Reis on väga eksootiline ja põnev,lugesin huviga ja mulle meeldis.Ise niimoodi ei reisiks,pisut liiga metsik minu jaoks. (Anu P)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Kogeda ja tutvust sobitada hoopis teise kultuuriga. Soovitan muidugi, sest paljud ei reisi Vanuatule. Kaasahaarav ja ehe raamat, millele on lisatud värvilised fotod. Oh, sinna tahaks isegi rännata. (Inge M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Põnev, armas, ebareaalne ja seikluslik reisiraamat Vanuatu saarestikust. Soovitan väga soojalt. Kõik toidud tundusid nii isuäratavad- isegi Nescafe kolm ühes kohv. Lahe lugemine. (Silvi L)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Kuidas on reisida mõneks ajaks maailma lõppu, paradiisi? Mida see nõuab? Kuidas see eksootika, eksootiline põlisrahvas tundub? Kuidas õnnestub metsikus looduses ellu jääda? Jah, talvel on turvaline oma soojas kodus tugitoolis istuda, raamatut lugeda ja mõnusasti kuuma teed juua… See raamat aga on väga PÄRIS. Päris lood päris inimestest… (Ester L)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Meeldiv lugemine kauge ja omapärase saare elust. Kui võluv on looduslähedane elu! Samas peab olema valmis tormakateks ja ootamatuteks ohtudeks. (Hele-Maire B)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Soovitan,sest see on fantastiline! Oleks nagu ise nendel saartel ära käinud – Shefa, Sanma,Malampa jt. Üks huvitavam kui teine! Vanuatud, kes seal elavad, on maailma õnnelikumad inimesed. Ja neil ei ole ei elektrit ega pesumasinat. Emotsionaalselt ergastavalt mõjusid nende rituaalid. Rom tantsud, need maskitantsud on põnevad. Sain teada, et maskid on võimusümboliks. Ja nende saladusi teavad vaid maskivalmistajad, et maskid kannavad võimsat maagiat. (Tiiu M)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Loe ja siis tunned, et elu on ilus! Lembe raamatut lugedes tahaks ka ise Vanuatule minna. Huumoriga kirjutatud toredad tähelepanekud, ei mingit üleolekut ega kriitikat. (Reet V)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Väga põhjalik vaade Vanuatu elanike ellu – autor kirjeldas raamatus saarte elanike igapäevaelu, toimetusi, raskusi. Meeldis, et autor austas väga kohalikku kultuuri ja süvenes sellesse põhjalikult, mitte ei viibinud saartel turistilikke asju tehes. Põnev lugemine! (Hanna-Liina P)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Väga täpsed värvikad kirjeldused. Kaasaelamise täpsuse ja aususega vahendatud. Kahjutunne, imetlus, ülevus. (Krista K)
Lembe Mõttus “Vanuatu” – Raamat on kirjutatud ladusalt, annab hea ülevaate vanuatulaste elust ja tavadest. Tekitab ühtpidi soovi ka ise samasugust reisi nautida, samas tean, et see putukarohkus hirmutaks mind sealt põgenema. Inimesed, kellest räägitakse, muutusid nii omaseks. Vapustavalt vahva reisikiri. (Evelin V)
Jaan Kross “Tiit Pagu” – Soovitan. Huvitav ja mänguline, andekalt ja üllatuslikult riimitud. Vaheldus teksti lugemisele. Jaan Unduski lõppsõnas on matemaatilise vormi selgitus, kuid loetu on loominguline ja mänguline – põnev näide, kuidas neis justkui erinevais lähtekohtades on võimalik kooskõla, ühesus. (Kati V)
Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” – Ettevaatust, kange kraam! Korralikult üle vindi keeratud novellid on nagu sahmakas külma vett krae vahele või minimalistlike pealkirjadega Delfi uudised, tabamus on ootamatu ja pärast mõtled tükk aega, mis see siis nüüd oli. Terav, irooniline. Manustada oma vastutusel ja väikeste doosidena. Reaktsioon võib olla 1) fui, vastik või 2) huvitav, nüüd loeks teist korda veel. (Leelo J)
Voldemar Panso “Naljakas inimene” – Soovitan neile, kes ei ole varem seda raamatut lugenud. Mina olen ja kunagist värskust ei tajunud. Nostalgia. (Jüri Š)
Tõnu Õnnepalu “Lõpetuse ingel” – Õnnepalu oma tuntud headuses, soovitan neile, kellele meeldivad looduskirjeldused ja vaikelu. Palju tarku mõtteid ja tähelepanekuid – äratundmist, mis endalgi mõtteis, aga mida ei oska sõnastada. (Evi S)
Andrus Kasemaa “Vanapoiss” – 107 lehekülge sellest, et keegi ei salli kedagi. Väljendan kokkuvõtlikult oma emotsiooni selle raamatu kohta autori sõnadega lk. 91: …on jah prügimägi!! (Liidia V)
Voldemar Panso “Naljakas inimene” – Väga mõnus lugeda. Olen ise sünnipärane hiidlane, seega kõnetas raamat mind iga kandi pealt. Väga tabav. (Tiiu O)
Jan Kaus “Tallinna kaart” – Peaaegu kõik paigad on hästi tuttavad ja autori mälestused, kujutluspildid tekitavad omi kujutluspilte. „Sa kannad üht üsna kahvatut hetke kaasas nagu käe külge aheldatud kohvrit“ Lk. 36. (Liidia V)
Jaan Kross “Tiit Pagu” – Soovitan nii lugeda kui ka minna teatrisse vaatama samanimelist näitemängu lavakunstikooli XXXI lennu esituses. Emotsioon oli jõuline. Värssromaan on väga poeetiline. Väga eriline värsirütm! Elegantne ja kütkestav. (Tiiu M)
Kalju Kruusa “Üleelamiste vanake” – Soovitan. Teoses olevad luuleread on kirjutatud nagu päevikusissekanded. Raamat on täis lõbusat sõnamängu, kuid sealt ei puudunud ka tõsisema sisuga mõtteavaldused. (Emili J)
Voldemar Panso “Naljakas inimene” – Panso tekste on ikka-jälle hea lugeda, need ei vanane ja mõjuvad värskelt isegi kümneid aastaid hiljem. Nautisin südamest jõngermanni kirju ning loomulikult ka Panso-jõngermanni dialooge. Hiidlase asendamatu huumor ses raamatus väärib kõrget poodiumikohta. (Viire V)
Tõnu Õnnepalu “Lõpetuse ingel” – Soovitan. Hariv, mõtteid äratav. T. Õnnepalu arutleb eelkõige teemal „Mis on kunst“, polemiseerib Leo Tolstoiga, kuid mõttekäigud jõuavad ikka eksistentsiaalsete teemadeni: armastus, elu, surm. Ja kõik väga sügava loodusarmastuse ja –tunnetuse taustal. (Eve R)
Tõnu Õnnepalu “Lõpetuse ingel” – Huvitavad mõtisklused elust, kunstist, surmast, loodusest. Tsiteerin autorit. “Mulle on alati tundunud, et raamat peab lõppema mingi lootusega. Kuigi see võib tunduda veidi kahtlane ja odav. Aga olgu pealegi. Las kunst olla parem odav kui lootusetu. Lootuseta tal pole õigust olla.” lk 57. (Liidia V)
J. Randvere “Ruth” – Vihale ajav, kuid huvitav lugemine. Rohkem kui sada aastat tagasi kirjutatud teos “ideaalsest” naisest. Arvati, et kui naine on tark, intelligentne, edukas, on tal mehe mõistus. Naistel puuduvad kultuurilised huvid, nad ei loe raamatuid. Tegelikult on isegi minu vanuste hulgas neid, kes arvavad, et naine peaks vabal ajal tegema käsitööd, mitte lugema raamatut. (Sirje S)
Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” – Soovitan loetud raamatut. Kogutud lühilood on lõbusad ja mõtlemapanevad. Teost oli meeldiv lugeda, sest ükski lugu ei veninud liiga pikaks. Kõige enam meeldis lugu “Psühholoog”. (Siim Erik T)
Mae Lender “Minu Lõunamaa” – Mae Lender kirjutab oma seiklustest hästi ja humoorikalt. Üldiselt meeldivad mulle need Minu-sarja raamatud aga siiski rohkem, mis räägivad konkreetsest riigist. “Minu lõunamaad” lugedes kadus vahepeal tähelepanu ja pidin vaatama millisest riigist ta just hetkel kirjutab. Väga positiivne raamat, nii et soovitan lugeda. (Triin S)
Eia Uus “Minu Prantsusmaa” – Väga elurõõmus raamat toidu, veini ja seltskonna nautimisest. Lugedes teeb halli argipäeva kohe helgemaks. (Ave K)
Sven Vahar ”Minu Leedu” – Mulle väga meeldis. Teisele maale kolimine on alati avastusretk. Mina kolisin Tallinnasse pensionärieas. Oma maa, oma riik. Kuid kodutunne tekkis siis, kui olin selgeks saanud, milliste tagahoovide kaudu otsemini saab, lähedaste poodide- ja kohvikute müüjate näod meelde jäid, pargipingil istuvad mutikesed-taadikesed teretama hakkasid. Perekond Vahar kolis aga Leetu. Võõras maa, võõras keel, võõrad kombed. Väga mõnusalt on kirjutatud nende kohanemislugu Vilniusega. Kindlasti loe! (Silvia M)
Gertrud Talvik “Minu Lõuna-Aafrika Vabariik” – Soovitan, sest lisaks LAV-i kirjandusele ja tavapärasele näpud põhjas neidise seiklustele välismaal, leiab ka pudemeid ülikoolielust ja laboritööst. Oleks katsetest laboris rohkem kuulda tahtnud! “Tegijal juhtub” ja “tegija jõuab”- imetlus inimese vastu, kes seikluste kõrval suutis magistritöö kaitsta! (Aet T)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina: Lubaduste maa” – Jaanika on andnud Ukrainast väga ilusa ülevaate. Kuna Jaanika on lapsepõlve veetnud Ukrainas, siis tema tähelepanekud on täpsed. Mina olen lapsi viinud Artekki ja samal ajal külastanud ka Kiievit. On väga meeldiv kõike seda meenutada. (Imbi M)
Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko” – Mina lugesin seda raamatut, kuna reisin selle kuu lõpus Marokosse. Jutt oli valdavalt kultuurilisest erinevusest ja eestlanna elust Maroko külakeses, olles marokolasele mehele läinud. Ootasin rohkem riigi ja rahva kirjeldust, aga raamatus vaid pereolme ning kirjutaja enda mõtted sellega seonduvalt. Koju küll sellist raamatut ei ostaks. (Piret P)
Rein Sikk “Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa” – Ei soovita lugeda. Raamat jättis külmaks, sest väga palju oli minuga mittehaakuvaid teemasid (skulptuurid, festivalide korraldamise telgitagused ning sigaduste korraldamine). Raamat võiks üles kutsuda kaasmaalasi kodukanti avastama, kuid jättis vastupidiselt ebameeldiva maitse suhu. (Brita S)
Mart Normet “Minu Tenerife” – Kuna oleme kuu aja pärast Tenerifele minemas, siis osutus see raamat valituks. Ka minul oli kõhklusi, et tegemist võib olla pensionäride saarega, aga autor kummutas mu kõhklused kiirelt. Väga mõnusas stiilis on edasi antud kohanemised ja asjaajamised, lisaks sain mitmeid ideid, mida seal perega teha ja milliseid vaatamisväärsusi külastada. Ja raamat on inspireeriv, tahan ise ka kunagi samamoodi pikemalt Eestist ära olla. (Eleriin V)
Maria Kupinskaja “Minu Alaska: kasvatamas kelgukoeri ja iseennast” – Soovitan. Raamat on isiklik, emotsionaalne, kaasahaarav, aus. Nii teadmine kelgukoertega tööst ja eluolust, s.h liustikul, kui ka isiklik läbielatu ja kogetu, dilemmad – elu tervenisti. Isiklik areng läbi kogemuse. Seiklus kui elu või elu kui seiklus. Pelutav, alalhoidlikkust ja koduse elu mugavusi ja ka rutiine teadvustav, samas julgustav – paljugi on võimalik, kui tahta ja tegutseda. (Kati V)
Susan Luitsalu “Minu Dubai” – Ma olen üht-teist Minu-sarjast lugenud, aga kindlasti ei kuulu ma nende hulka, kes praktiliselt kõik ilmuvad raamatud läbi loevad – ma valin hoolikalt. Antud Minu-sarja raamatut ei valinud ma lugemiseks mitte asukoha pärast, vaid puhtalt autori tõttu. Susan Luitsalu kolumnid ja tema kirjastiil on mulle kogu aeg meeldinud ning teadsin, et kindlasti naudin raamatut ja ei pettu. Mul oli õigus. Suurepäraselt kirjutatud raamat, kus asukoha info ja isikliku info tasakaal on täpselt paigas. Kas mul nüüd just tekkis tahtmine tellida lennupiletid Dubaisse – seda mitte, aga raamatu lugemist nautisin ja kui peakski samalt autorilt ilmuma “Minu Abu Dhabi” (nagu ta natuke nagu vihjab raamatu lõpus), siis kohe kindlasti võtaksin selle lugemise ette. (Sandra O)
Kaia-Kaire Hunt “Minu Nepaal” – Soovitan seda raamatut, sest see kirjeldab rohkem Nepaali inimesi ja kultuuri, mis on minu jaoks kõige põnevam erinevate riikide juures. Väga tore oli lugeda, kuidas võõrasse riiki kolimine aitas õppida ennast tundma ja utsitas kaasa endasse vaatama, millega oskasin suhestuda. Minu jaoks üks silmapaistev ja meeldejääv raamat “Minu …” sarjast. (Kadi Jette T)
Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” – Ettevaatust, kange kraam! Korralikult üle vindi keeratud novellid on nagu sahmakas külma vett krae vahele või minimalistlike pealkirjadega Delfi uudised, tabamus on ootamatu ja pärast mõtled tükk aega, mis see siis nüüd oli. Terav, irooniline. Manustada oma vastutusel ja väikeste doosidena. Reaktsioon võib olla 1) fui, vastik või 2) huvitav, nüüd loeks teist korda veel. (Leelo J)
Maret Nukke “Minu Jaapan. 23 vaadet tõusva päikese maale” – Eesti on väike. Jaapanit tutvustav sari oli ning jube tuttav nimi tuli ette. Loomulikult on mul huvi Jaapani vastu, kuna üks lastest elab seal juba mitu-mitu aastat. Olles Jaapanis viibinud, tuli palju tuttavat ette. Samas oli hea lugeda miskit uut. Tekkis nii mõnigi uus soov, et vot sinna tahaks ka kunagi minna või vaadata. (Tiina N)
Justin Petrone “Minu Viljandi” – Justin Petrone kirjutab väga hästi (aitäh ka tõlkijale- toimetajale). Lahe lugeda, samas sisukas oma hingevaevade ja otsingutega. Teos oli isiklik ja aus, mis tegi temast elamuse. Huvitav oli lugeda boheemlaste jt. vaimuinimeste igapäevaelust, mis neid kõnetab, kuidas suheldakse. Ja muidugi folk! (Sirje N)
Mare Mätas “Minu Kihnu: külas või külata” – Imeline raamat elust Kihnus, traditsioonidest, kommetest ning ka õpetus mandri-inimestele, kuidas Kihnus käituda. Aastaid tagasi külastasin Kihnu saart ning meie giidiks oli võrratu Mare Mätas. Raamatut lugedes tulid meelde koos Marega külastatud paigad ning tema suurepärane ekskursioon nii jalgsi kui autokastis. (Siret M)
Katri Raik “Minu Narva. Kahe maailma vahel” – Soovitan omamoodi laheda ajalooõpikuna lugeda erinevas eas lugejale. Kas Narva on Euroopa perifeeria või värav Euroopasse? Sõltub, kes loeb või arvab. Narva on Vene mõjusfääris Peeter I ajast alates. Kreenholm toitis 150 a. Narva naisi. Igas perekonnas oli keegi seal ametis. Vaheda sulega kirjas sajad põhjused, miks see linn ja tema elanikud on just niisugused. Ühenduslüliks Anne Veski, kes laulab mõlemas keeles, keda armastavad nii eestlased kui venelased. Noored on õpihimulised, tahavad Narvast ära. Elanikkond vananeb. Helgust on vähe, aga narvakas armastab ja loodab. (Leili K)
Tanja Dibere “Minu Süüria. Hetk rahu ja sõja vahel” – Kaasaelama panev lugu eesti-vene-süüria noortest perekonna loomiseni. Taustaks päikseline Süüria sügava, rikka ajaloo ja kultuuriga. Ja nüüd- sõda, häving, halastamatu hävitamine. Lähis-Ida piirkonna eluolu tutvustav, isiksustatud soe jutustus. Äratas huvi lugeda nii laiuti tänasest kui sügavuti Jeesuse, antiikajani. Nukker- noored poliitika, bürokraatia, hoolimatuse umbsõlmes siinsamas kodu-Eestis. (Piia R)
Gertrud Talvik “Minu Lõuna-Aafrika vabariik. Katse-eksitusmeetod” – Noor, kellele pakub huvi õppimisvõimalus LAV UCT-s, võiks lugeda. Ilmselt on Gertrud Talvikul isiklike probleemide ja õpingute kõrvalt vähe aega (või ei pidanud raamatut kirjutades oluliseks?) olnud tutvumiseks Kaplinna ja selle inimestega. (Aime J)
Loone Ots “Minu Odessa. Minagi olin Arkaadia teel” – Hästi kirjutatud silmaringi laiendav raamat! Üks parimaid “Minu…” väljaandeid! Justkui oleksin naiselikult emotsionaalse targa giidi saatel tutvumas Odessaga. Aitäh Loone Otsale! (Aime J)
Enn Kaup “Minu Antarktika” – Annab mõningase ülevaate Antarktikast. Siiski üpriski faktidel põhinev ja teadlase pilgu läbi- rõhk temperatuuri ja tuule jälgimisel. Huvitav oli jälgida inimestevahelisi suhteid ja pingeid talvitumise ajal. Lõpuosa oli ülevaatlik ja kuna tegemist oli väga erinevatel aegadel toimunud ekspeditsioonidega, oli huvitav jälgida arengut kogu maailmas. Oli mõnus õhtune lugemine, kuid kuna kõik päevikukanded olid lühikesed, siis muutusid oodatavaks just pikemad kirjeldused. Kohati oli lugedes lausa tunda seda külma tuult ja tuisku, mida oli hästi kirjeldatud. (Vivian L)
Tanja Dibou ” Minu Süüria” – Minu jaoks oli raamat huvitav lugemine, kuna olen aastatel 2007 ja 2008 ise Süürias käinud. Mul on Süüriast jäänud ainult meeldivad mälestused. Nii kurb, et paljud ajaloolised ehitised, mida sai külastatud, on tänaseks hävitatud. Seega kui avaneb võimalus kuhugi reisida, siis tuleks see võimalus ära kasutada, sest teist võimalust ei pruugi kunagi tulla. (Kaire K)
Kati Nielsen “Minu Kopenhaagen” – Humoorikalt ja armastusega kirjutatud lugu. Armastust ja õnnelikuks olemist kiirgab iga rea vahelt. On ajalugu, tänapäeva, muinasjuttu, traditsioone. Minu sarja üks mu lemmikumatest raamatutest. Ükski algus, eriti võõras riigis, pole kerge. Kui sa pole üksi, kui sind toetab su pere ja su armastatu, saab üle kõigist raskustest. Ikka lugeda! (Silvia M)
Meie Pesti “Minu Kuressaare” – Soovitan: saab teada kuidas elasid lapsed Kuressaares nõuka-ajal ja milline on sealne elu aastaringselt praegu. Näeme ise ju ainult suvist Kuressaaret. (Merike H)
Charlotte Lii Tipp “Minu Rootsi. Sünnitusvaludeta ühiskond?” – Meeldis väga! Palju huvitavat uut infot ühiskonna ja töötegemise kohta! (Merle E)
Mirjam Johannes “Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased” – Huvitavalt kirjutatud vabatahtlike elust välismaal. Nende töö võõral maal on igati tunnustatav. Tublid noored , kes seda teevad. (Imbi M)
Rene Satsi “Minu Iirimaa: armastus tuleb karjudes” – Iirimaa kogemus läbi konkreetse kirgliku elukogemuse. Soovitan sõbrale, keda tunnen. Kes tahab neutraalselt kogemust, sellele ei soovita. Mälupildid,”mille vahelt piiluvad välja kohalikud kombed, päris inimesed, päris probleemid, päris Iirimaa olud“. Tõesti – piiluvad – rohkem on raamatus oma kogemust. Ladus kirjeldus ja humoorikas lugemine. (Kati V)
Mare Mätas “Minu Kihnu: külas või külata” – Autor on Kihnu suureks kirjutanud. Mure tuleviku pärast muutuvas maailmas. Ka mind pani mõtlema, mis saab väiksematest või suurematest omanäolistest kultuuridest kui hääbuvad tegevused (kalapüük, põllumajandus) ja keel, mis seda kultuuri toidab. (Elle P)
Maria Kupinskaja “Minu Alaska” – Soovitan, kui on suurem huvi kelgukoerte vastu. Minu jaoks jäi Alaskat ennast natukene vähseks. Lootsin raamatust rohkem teada saada just Alaska inimeste ja kommete kohta. Natuke jäi arusaamatuks ka autori otsus minna liustikule kui teises kohas oli poole suurem palk. Ise oleks küll tesistsuguse valiku teinud. Emotsioon hakkas enne lõppu natuke ära vajuma, aga mõned viimased lehed olid kuidagi eriti hästi kirjutatud, seega lõppemotsioon oli ikkagi väga positiivne. (Raigo T)
Gertrud Talvik “Minu Lõuna-Aafrika Vabariik”- Raamat oli umbes-täpselt selline nagu ma ootasin. Oli piisavalt kirjeldatud seda Aafrika hullust ja eluolu. Natuke ootamatult palju oli suhteteemasid, aga neid oli ka pigem huvitav lugeda. Autor oli nagu kokteil mitmest inimesest, keda ma ise tean, ning tema läbielamised ülikoolis ja mujal mõjusid väga isiklikult, või tekitasid tugevaid emotsioone. (Raigo T)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Minu jaoks üks sisukamaid raamatuid sarjas. Peaosas on tõesti riik, mitte autori eraelu. Kuna ilmus pisut enne teadagi mis sõda, siis kohati mõjub suisa prohvetlikult. Väga hea taustamaterjal praegusele olukorrale, kirjeldab hästi sealse ühiskonna ja poliitika toimimise mehhanisme. Samas kui poliitika ei huvita, siis soovitaks pigem mõne teise raamatu valida. (Leelo J)
Mae Lender “Minu Lõunamaa” – Soovitan minu-sarjas üht teistest eristuvat reisiraamatut, kus kõike on korraga väga palju. Meeldis hoogne, kohati lustakas ja ladus sõnakasutus. Reiside varjuküljed, arusaamatused ja äpardused pakkusid mõndagi äratundmisrõõmu, samuti head harivat meelelahutust ning ajaviidet. On tore, et kõlama jääb mõte, et autori jaoks on paradiisisaar ikkagi Hiiumaa (muide, tema raamat H-st oli igati mõnuslugemine). (Mati T)
Justin Petrone “Minu Eesti. 2. osa” – Kirjutab Eesti uuest algusest. Noorel Petrone´il oli vaja Eesti ellu sisse sulanduda. Pidev pimedus tegi inimesed ärevaks ja närviliseks. Päev või paar ilma päikesevalguseta oli talutav… (Liivi S)
Piret Tali “Minu Kalamaja” – Olen raamatus pettunud, 356 leheküljel on kapatud läbi 102 riiki (mis teeb keskmiselt 3,5 lk ühe maa kohta, sh. pildid)- aga linnuke kirjas, riik on läbi käidud. Sobilik lehesaba lugemiseks, aga raamat? Pildid 100% mustvalged (reisiraamat?)ja pooltel piltidel autor ise. Lisaks raamat ise murdus pooleks – vilets köide. (Maie M)
Piret Tali “Minu Kalamaja: hipsteriks saamatu” – Huvitav on lugeda erinevate inimeste nägemust ja kogemust. Emotsiooniks jäi õhku, et autorile ei meeldi Tallinn ega Kalamaja eriti. (Egle K)
Nele Pesti “Minu Kuressaare”- Ega vist ei julge soovitada. Kuiv ja analüütiline. Nagu pärast geograafia või ajaloo tundi keskkoolis. (Eha L)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina: lubaduste maa” – Soovitan- lihtne lugeda, samas huvitav. Haarav. (Eha L)
Margit Prantsus “Minu Iisrael” – Väga soovitan. See on ehe lugu ühe naise elamisest ja kogemusest Iisraelis, täiesti teise kultuuri ja kommetega maal. Olles ise kristlane, oli huvitav lugeda tõsielulisi kirjeldusi juutidest, kellegi isikliku kogemuse läbi. Mulle meeldis ka, kui paljudest ja seinast-seina teemadest Margit kirjutas – Sabbatist hulkuva koerani. Hariv ja meeltlahutav lugemine. (Triinu P)
Maret Nukke “Minu Jaapan” – Mitmekülgne vaade Jaapanile, selle elanikele, ajaloole, kultuurile ja kommetele. Meeldis, et autor püüdis jaapanlaste väliskuvast läbi murda ja nende hingeelu lähemalt uurida. Mitmed kombed oli üllatavad, samuti perfektsus, mida püütakse erinevates valdkondades saavutada. Samas jätsid inimesed sümpaatse ja hooliva mulje. Tekkis ka endal tahtmine seda riiki külastada. (Reelika L)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina: lubaduste maa” – Raamat on hästi kirjutatud- soojalt ning südamest. Kirjutatu oleks kutsunud vaatama neid kauneid linnu ja autori jaoks erilisi kohti. Oleks sellepärast, et kuna Ukrainas on nüüd sõda, siis see teeb väga kurvaks, et hävitatakse Ukraina linnu ja rahvast. Meeletult valus. Usun, et pärast sõda ehitatakse see maa taas üles, sest Ukraina rahva hing on väga visa, vapper ja uhke. (Esta K)
Justin Petrone”Minu Eesti. 1.osa, Kas lubate elada?” – Tore ülevaade möödunud ajast kõrvalseisja pilgu läbi. Väga haaravalt kirjutatud- raske on käest panna. Humoorikas ja üsna informatiivne. Sain targemaks. Tore oli meenutada oma kogemusi samast ajast. (Viivi E)
Aidi Vallik “Minu Haapsalu. Mere ja muinasjuttude linn” – Ma soovitan seda raamatut lugeda inimesel, kellel on hinges eriline koht Haapsalu jaoks. Mul oli kogu loo jooksul mitmeid äratundmisi, samas sain hea ülevaate elu keerdkäikudest ning kuidas kohad ei muutu, vaid muutume meie ise. (Kati L)
Kaisa Masso “Minu Portugal: igatsedes kadunud aega” – Raamat annab hea pildi Portugali elust, kuna autor on Portugalis päris pikalt elanud ja tunneb seda kultuuri. Raamat tekitas sooja tunde südamlikest ja abivalmis Portugali elanikest. Samas oli ka realistlikke lugusid halvas seisus Portugali kinnisvarast ja ebaausatest inimestest. Üldiselt oli rohkem kutsuvaid ja päikselisi emotsioone, mis kutsuvad Portugali avastama. (Kärt K)
Margit Roose “Minu Amsterdam” – Minu-sari on vahva. Eriti huvitav on siis, kui ees või selja taga on reis vastavasse riiki. Hetkel ma reisida ei plaani Hollandisse, aga huvitavamate seikade kohta küsisin üle hollandlasest kolleegilt, kas tal on samad harjumused või traditsioonid – ka see andis lugemisele palju juurde. (Kadri K)
Raul Oreškin “Minu Peipsiveer: unes ja ilmsi” – Suurepärane Peipsiveere elu kujutamine. Hea pealehakkamine ja optimism on alati vajalik. (Mari M)
Enn Kaup “Minu Antarktika: daamideta tantsuõhtud” – Kui unistasid suurelt ja julgesid tahta, oli võimalik elada haaravat ja teadmisterohket elu ka kommunismi ehitamise tingimustes. Põnevus- polaarfauna, elu, ilmastikumuutused, rahvustevahelised suhted ja koostöö. Imetlus- positiivsus, rahulik suhtumine ebamugavustesse ja äpardustesse keerulistes oludes. (Õie P)
Käty Gavriilidis “Minu Küpros” – Lugesin raamatut olles samal ajal reisil Küproses, samas linnas – Limosselis, kus ka autos Käty. Tundsin ära raamatus jutustatud paiku, lõhnasid ja emotsioone. Raamat pani mind autorile kaasa elama ja isegi salamisi lootma, et põrkume Limassoli tänavatel kokku. Raamat annab kindlasti hea emotsiooni ja lihtsasti kirjutatud voolavas keeles teeb lugemise nauditavaks. (Gerda R)
Triin Pehk “Minu Sydney” – Soovitan raamatut soojalt. “Minu Sydney” oli kirjutatud väga huvitavas võtmes, räägitud oli nii Austraalia kultuurist kui ka autori isiklikust elust, lisaks olid antud reisisoovitused. (Hanna-Liina P)
Lenno Vaitovski “Minu Riia. Kukkumine üles” – Raamat andis ülevaate, mida endas peidab mitmekülgne Riia linn ja meie naaberrahvused. Autor jagas enda kogemust uues keskkonnas – olgu selleks elukoht ja töökoht. Tänasel hetkel kõnetas mind pikaajalise stressi tagajärjel tekkivad vaimse tervise probleemid, mis panevad meid endasse sulguma… (Kati L)
Kaisa Masso “Minu Portugal” – Emotsioone ei tekitanud. Portugali ei reisiks. Vastupidiselt autorile, ülivõrdes emotsioone ei tekkinud. (Varje T)
Tarvo Nõmm “Minu Island” – Soovitan neile, kes soovivad Islandi kohta rohkem teada saada. Autor külastas palju põnevaid kohti. Inspireeriv raamat. Tekitas suure tahtmise minna Islandile 🙂 (Merilin T)
Mika Keränen “Minu Karjala” – Ikka on hea teada rohkem oma naabrist (lk 210). Ilus puhas loodus, uhked metsad, uhked järved. Ainult inimesed pole uhkusest upakil. Nad on väga sõbralikud ja lõbusad. (Ilme U)
Mare Mätas “Minu Kihnu” – Väga hea eeltutvustus või järelmeenutus! Autori nö südame verega kirjutatud! (Aime J)
Sandra Peets “Minu Egiptus” – Sobib tutvumiseks mõnede Egiptuse elu tahkudega (ja kohtadega). Raamat meenutas minu Egiptuse-reise. Olen kõigis kirjeldatud kohtades olnud. (Aime J)
Maria Kupinskaja “Minu Alaska” – Soovitan, üks parimaid minu sarja raamatuid. Sageli kui räägitakse USAst siis Alaska on viimane, mida mainitakse. Autor räägib rohkem eluolust kui endast, mis annab Alaskast huvitava üle ülevaate. (Mall H)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Petrone Print avaldas selle raamatu detsembris 2021, kõigest 2,5 kuud enne… Raamat räägib väga kaunist maast, ilusatest hoolivatest inimestest… Jah, on igasuguseid inimesi. Üks ukrainlastest tahtis ilmtingimata saada presidendiks… kuigi oleks saanud ka näitlejana tuntust ja erinevaid rolle. Nüüd on see kaunis maa laastatud, hävitatud… Ja see noor näitleja taustaga president on meie ees iga päev, uudistes. Justkui kinnitades, et… jah, ma olen elus, mõtlen, ühendan inimesi, oma rahvast ja me võitleme! Raamat peaks praegu olema meie jaoks justkui „kohustuslik kirjandus”. Me ju hoolime ja tahame selle ilusa Imede ja Lubaduste maa kunagi uuesti ilusaks aidata. Selleks tuleb mäletada minevikku, muidu tulevik on… SLAVA UKRAINI! (Ester L)
Tiina Sööt “Minu Rumeenia” – Soovitan lugeda, kui lugejal on plaanis külastada Rumeeniat. Annab väga ausa ülevaate ilustamata kujul, illusioone loomata. (Kersti K)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Ajakohane. Hea teada! (Salme K)
Janek Somelar “Minu Afganistan” -Soovitaks seda raamatut neile, keda huvitab militaarne kirjandus. Raamatu autor on kaitseväelane, seega kirjutab ta enda kogemusest Afganistanis sõjaväelasena. Afganistani enda ja inimeste kohta on väga vähe infot ja riigist jääb mulje kui äärmiselt ohtlikust, kus iga nurga taga on terroristid ja äärmuslased, kes üritavad sind õhku lasta. (Merily R)
Helmi Vela “Minu Albaania” – Soovitan raamatut. Autor kirjutab väga ausalt oma rasketest kogemustest võõras kultuuris ja äärmiselt vägivaldses suhtes. See on ka hea hoiatus, milliseks võib muutuda suhe mehega võõrast kultuurist. Kõik ei ole alati hea ja romantiline, vaid võib muutuda ohtlikuks. Ja kui oluline on märgata võimalikke ohumärke juba suhte alguses. Albaaniast endast jäi küll vastuoluline mulje, kuid iga riik ongi erinev ja seda iga inimese jaoks. (Merily R)
Anna Tiido “Minu Poola” – Väga hea ülevaade meile lähedal asuvast Poolast nii ajaloo, kui ka tänapäeva seisukohast. Kirjutatud on soojalt sellest meile vähetuntud riigist. Tore, et poolakad võtavad ka külalisi vastu soojalt. Meeldis, et anti ülevaade ka söömiskultuurist ja toitudest. Igal rahvusel on oma rituaalsed toidud, mida on vaja teada, kui sinna riiki satud. (Evi K)
Mika Keränen “Minu Karjala” – Soovitan lugeda. Autor kirjeldab oma elu kaudu Karjala loodust, ajalugu. Ajalugu, mis sarnane ka praeguse Ukraina sõjaga ja suurte kaotustega oma riigi piiridel. Meeldib, et võetakse eesti ja karjala teadlaste kaitse alla küsimus põlismetsade väärtusest ja nende alalhoiust. Ka keeleküsimus. Kas rahvastiku vähenemisega pannakse koolid kinni ja kaovad keelemurded ning lõpuks ka keel? (Marta-Maie V)
Käty Gavriilidis “Minu Küpros” – Kuna olin ise just Küproselt tulnud, siis oli huvitav seda raamatut lugeda. Päike, meri, lahedad inimesed ning tore mõnus loodus ja õitsvad taimed. (Viivi T)
Anna-Maria Penu “Minu Hispaania” – Siit saavad ettekujutuse ja veidi ka õpetusi need, kel plaanis välismaal õnne proovida. Peamiselt ajakirjanduses avaldatud lood on kirjutatud ligi 20 aastat tagasi. Praeguseks on mitmed asjad muutunud. Aga päris hea pildi Hispaaniast saab ikkagi. (Astrid V)
Berit Renser “Minu Indoneesia” – Kui kirevad jaomapärased on erinevad riigid. Indoneesia oli maa, millest ma lähemalt lugenud polnud. Nüüd siis üsna tõepärane pilt Beriti poolt kirjapanduna. Järeldus on ikka üks: oma Eestit ei vahetaks mitte ühegi teise maaga. (Kadri M)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Soovitan lugeda, sest avab selle maa tausta ja ehk võimaldab paremini aru saada, mis selles riigis toimub. Väga soojalt ja empaatiliselt kirjutatud. (Pille E)
Mare Mätas “Minu Kihnu” – Väga tore raamat Kihnu saare elust-olust, ajaloost, kultuurist ja muidugi imelistest inimestest. Soovitan kõigile. (Eha A)
Lauri Räpp “Minu Tartu” – Ei soovita, sest raamat rääkis pigem „minust“ kui „Tartust“. Teos valmistas kerge pettumuse. Autori lennukad heietused on pigem enesekesksed ning Tartu jääb endiselt müstiliseks. (Siim Erik T)
Sven Vahar “Minu Leedu” – Kuna autor elas Vilniuses mitmed aastad, siis on raamatus väga huvitavad detailid leedukate igapäeva elust ja -olust. Natuke häiris pidev “imestamine” selle üle, et Leedus räägitakse leedu keelt. Kokkuvõttes päris hea raamat ja soovitan lugeda. (Tiina J)
Mirjam Johannes “Minu Toba” – Soovitan lugeda neile, kes tunnevad huvi indiaanlaste elu vastu. Oli huvitav teada, kuidas toimetavad vabatahtlikud üle maailma. Mul oli hea meel , et autor oli uudishimulik ajaloo huviline. Ta uuris väga põhjalikult kohalike traditsioone kuni toiduretseptideni välja.Seda maisijahust,piimastja juustust karaski taolist toodet võtan plaani ka ise teha. See on kindlasti tore emotsioon raamatu meenutamiseks. (Tiiu M)
Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa” – 3000 km pikkune jalgsirännak läbi Uus-Meremaa 0 eelarvega! Täiesti hullumeelne ettevõtmine! Imetlen rännumehe vaimset ja füüsilist vastupidavust,samuti uusmeremaalaste otsatut külalislahkust. Värvikas ja põnevust täis raamat. (Anu P)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Ülevaade Ukraina iseteadvuse kujunemisest, oma eristumisest. Venemaast, rahvuse kujunemisest- õigemini usust iseendasse. Kaastunne, et üks rahvas oli nii tinistatud, et vahepeal oma keeltki ei räägitud. Polnud usku vene haardest vabanemiseks. (Taimi O)
Kerli Erich Schneider “Minu Florida” – Sest on pööraselt hästi kirjeldatud nii loodust, eluolu, kui ka inimeste olmet ja läbielamisi. Üks kõige huvitavam raamat sarjast “Minu…”. Paeluv, seiklusrohke, emotsionaalne. (Eha L)
Jaanika Merilo “Minu Ukraina” – Raamat annab suurepärase ülevaate Ukrainast, mis on arvestades hirmuolukorda, väga oluline. Jaanika Merilo, olles ühtaegu nii eestlane, kui ka ukrainlanna, olles töötanud Ukraina erinevate linnade nõunikuna, omab väga adekvaatset pilti sellest imekaunist maast. Emotsioon- ootan, millal on võimalik Ukrainat külastada, jalutada Dnipro jõeäärsel promenaadil ja jõel asuvaid saarekesi näha. (Eva N)
Marion Jõepera “Minu Šotimaa” – Soovitan lugeda. Autor on omapärane juba raamatule pealkirja panemises. Ta läheb tõepoolest avatud südame ja meelega metsikusse loodusesse. Emotsioone tekitas tema pilvede vaatlemine ja eriti seda mägedes. Ta oli väga osav nende kirjeldamisel. Huvitav oli ka tutvuda erinevate viski tootmise tehastega. (Tiiu M)
Piret Tali “Minu Pärnu” – Olen ise üleskasvanud Pärnus ja lugedes raamatut, tekkisid paljuski samad toredad mälestused ja mõtted seoses Pärnuga. Soovitan kõigile Pärnu huvilistele. (Kati H)
Anna-Maria Penu “Minu Hispaania” – Hoogsas stiilis mõnus raamat. Eriti noortele. Minu viimasest reisisihtmärgist Hispaaniast vägagi humoorikas lugu! Autor leiab Hispaaniast oma elu armastuse. Pulmadest ja sellest, kui keeruline on Hispaania bürokraatia. Kirjas on ka toredaid toiduretsepte. Ja see, mis vaimustab hispaanlast Eestis kõige enam- mis see on? Muidugi lumesadu. (Tiiu V)
Tarvo Nõmm “Minu Island” – See raamat oli hea leid, sest oli haaravalt kirjutatud, humoorikalt ja natuke ka enesekriitiliselt, mis tervikuna mõjus muhedalt.
Kuna sari tervikuna on ebaühtlase tasemega, siis on tõeline rõõm väärt leiu üle. (Viire V)
Helika Pikkov “Minu Jeruusalemm” – Annab ülevaate Iisraeli-Palestiina keerulistest suhetest. Võimalus osa saada kloostri elust, selle vaimsest sügavusest. Filmi “Õlimäe õied” näinud ei ole. Autori sõnad- “Jeruusalemm on tõesti erakordselt tundlik linn”. Raamat aitab kasvatada endas usku ja vaimselt kasvada. (Liidia V)
Katrin Pauts “Minu Praha” – Raamat räägib kirjaniku elust, kui ta viibis 2 kuud Prahas loomeresidentuuris. Pilguheit kirjaniku hinge, kui nagu peaks kirjutama, kuid nagu ei ole seda loomeindu peal. Samas andis nii huvitava fakti ka Praha kohta, mida silmas pidada, kui sinna reisida. (Merle K)
Mare Mätas “Minu Kihnu” – Avab Kihnut sügavuti. Kummutas nii mõnegi stereotüübi saare kohta. (Tiiu O)
Jesper Parve “Minu Bali” – “Minu Bali” on suuresti autori enda eneseotsingute kirjeldused võõras kultuuris. Olen ise Balil ringreisil käinud ja mul õnnestus palju raamatus kirjeldatud müstilisi paiku külastada, isegi tseremooniad oma silmaga näha ja osaleda. Tegeleikult oli hea, et mul oli enne see raamat loetud, oskasin rohkem detaile jälgida ja võimalikult palju nautida hetki, mis tõestiselt kosutasid hinge. (Triinu M)
Maiki Udam “Minu Tansaania” – Väga hästi kirjutatud raamat Tansaania loodusest,rahvusparkidest,kohalikust elust. “Kindlasti on ka selliseid,kes tulevadki ainult Sansibari enda pärast.” (lk.220) Mina olengi just “selline”.Külastasin perega novembris Sansibari,mandril ei käinud.Lugesin ka Janika Vaikjärve “Minu Kilimanjaro”. Soovitan lugeda mõlemaid. (Anu P)
Tiina Sööt “Minu Rumeenia” – Soovitan kõigile kunsti-, ajaloo-, reisikirjade-, huumori- ja telenovelade huvilistele! “Minu Rumeenia” on sama jabur kui klišeelik kujutluspilt riigist, kus hobuvankrid on kiirteel. Aga nii jabur, et panebki lugejad riiki distantsilt armuma! (Anna-Liisa V)
Marju Gellert “Minu Hispaania” – Raamat eestlaste elust Hispaanias. Vähem on juttu hispaanlastest ja Hispaaniast. (Sirje S)
Kristel Halman “Minu Tšehhi” – Mõnus lugemine, meeldis lugeda autori elukogemustest. Raamat kirjeldas Tšehhi elu ja kultuuri hästi. (Hanna-Liina P)
Tiina Sööt “Minu Rumeenia” – Tiina Sööt on kirjutanud ääretult avameelse raamatu maast ja rahvast, kellesse ta on armunud nagu ütleb raamatu pealkiri. Riik, kus ta praegugi elab, kuulub Euroopa Liitu nagu Eestigi. seega annab lugejale rohkesti mõtlemisainet ja võrdlemist. Loen ja imestan! Uskumatuna tundus, et tänapäeval usutakse nii massiliselt vampiirifolkloori, kurje vaime ja tegeletakse nõiakunstiga. Tagasivaated elule Rumeenia Sotsialistlikus vabariigis pakkusid tõelist absurdi. Üllatas, et ka Rumeenias on toimunud tõsised maavärinad. Huvitav on rahvusköögi omapära ja et on niisortimendirikas puu- ja köögiviljasaak. (Tiiu L)
Mika Keränen “Minu Karjala” – Raamat andis lustlikus toonis infot Karjala ja selle ajaloo kohta. Autori isiklikud seiklused olid osavalt põimitud Karjala kirjeldusega. Raamat oli positiivne ja rääkis põnevalt autori üleskasvamise loo. karjala loodusel ja ajalool oli raamatus keskne koht ja Karjalast jäi mulje kui imekauni loodusega paigast. (Annika H)
Lenno Vaitovski “Minu Riia. Kukkumine üles” – Soovitan soojalt! Raamat andis väga hea ja emotsiooniderohke ülevaate meie naabrite kultuuripärandist ja vaatamisväärsustest. Humoorikalt ja kaasahaaravalt kirjutatud raamat. (Vika V)
Ester Laansalu “Minu Kreeka” – Väga nauditav lugemine Kreeka kultuurilist, ajaloost, inimestest. Silme ette tulevad pildid, mida autor sõnades kirjeldab. Elavad pildid Kreeka küladest suurematest ja väiksematest linnadest, inimestest. (Liidia V)
Margit Roose “Minu Amsterdam” – Soovitan seda raamatut. Hästi kirjutatud ning samas annab ka huvitavat informatsiooni Amsterdami kohta. Autor kirjeldab põnevalt nii ühiskonda kui ka Hollandi inimesi ning enda lustakaid seiklusi uue riigi avastamisel. Oli huvitav teada saada, et Amsterdamis on seadusega keelatud koera üksi õue jätmine, ka enda aias. (Merily R)
Janne Kütimaa “Minu Ahvenamaa” – Oli huvitav teada saada saarestiku kohta, mis meile tegelikult päris lähedal asub. Autor tekitas tunde, et tahaks ise ka näha seda kummalist saart ja neid külalislahkeid ja toredaid inimesi, kes seal elavad. Ja see vaikus ning atmosfäär, mida ta saare kohta kirjutas, tekitas igatsuse seda ka ise kogeda. (Merily R)
Triinu Viilukas “Minu Viin” – Lugesin enne lühikest Viini-reisi. Ja sain päris hea pildi Viinist ja viinlastest. Ning muidugi otseseid soovitusi kohtadest, mida külastada, mida vaadata. (Viive J)
Piret Tali “Minu Kalamaja” – Väga huvitavalt, vaimukalt kirjutatud- Kalamaja läbi aja, eri vaatenurgad. Autor on hea sõnaseadja, eesmärgikindel, elab täiega. Kalamaja areneb. Tahaksin nüüd uuesti Kalamaja läbi käia ja näha seda, mida ma varem ei osanudki vaadata. Imestus, et autor otsib seiklusi üsna kesistes elutingimustes (üürikorter) koos perega. Eks ole ju teada, et vähese rahaga saabki vähe. (Milvi S)
Susanna Veevo “Minu Iraan” – Ma soovitan raamatut lugeda, et saada sisepilk Iraani külalise silme läbi- äärmused ühiskondlikus elus, naise roll, alati muutuv maastik. Tekitas huvi ja näitas, et inimesed on igal pool inimesed. (Tiina S)
Kaia-Kaire Hunt “Minu Nepaal” – Soovitan, kuna annab väga hea ülevaate elust Nepaalis kogu oma mitmekesisuses. Emotsioone tekitas see, kuidas hakkama saada ilma tualettpaberita, prügi käitlemiseta, interneti ühenduseta kohalikus lastekodus, kus töötas. Kuna selles piirkonnas oli ta vaatlusobjektiks oma heleda nahavärvi tõttu, siis oli huvitav jälgida,kuidas ta ebamugavustunde muutis lõpuks enda jaoks positiivseks. Kõik ettetulnud raskused maandas ta imekaunist loodust nautides ja sai sellest tohutu jõu .Meeldis see, et hakkas ennast harima tiibeti meditsiini osas ning uuris ajurvedat.Sealt saadud kogemused rakendas ta oma hilisemas eluperioodis. Vägev! (Tiiu M)
Tarmo Virki “Minu Helsingi” – Minu sarja raamatutest olen lugenud paremaid kui see. Ei vastanud eriti ootustele, aga samas ei oska ka öelda, mis jäi puudu. Ilmselt eluolu kirjeldus, erinevaid kultuuriobjekte ja -sündmusi. Kuidagi igav oli lugeda. Lugemine ei tekitanud erilist soovi sõita Helsingit avastama, kuigi mõned mõtted, kuhu veel minna, kirjutasin välja. (Evelin V)
Tarmo Virki “Minu Helsingi” – Väga omapärane retk naabrite pealinna ajakirjaniku kaasabil. Andis hoopis uue suuna arusaamisele soomlastest. Lugu sellest, kuidas Soome valis okt. 1918.a Hesseni maakonna printsi Friedrich Karli kuningaks. Temast oleks saanud Väinö I. Kahjuks prints Tallinnast kaugemale ei jõudnud, sest Saksamaa kaotas I ms. (Evi K)
“Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist” – Kuue eesti mehe seiklused jalgratastel Lõuna-Aasias. Väga huvitavalt kirjutatud muljed keerulisest ja kohati ränkraskest reisist. Tore on lugeda ühest ja samast olukorrast või sündmusest erinevate osalejate pilkude läbi. Soovitan lugeda, väga ladusas ja ilusas eesti keeles kirjutatud raamat. (Siret M)
“Tee teab” – Pealkiri ”Tee teab” viitab sellele, et miski ei pruugi päriselt minna nii, nagu planeeritud sai. See on uhhuduuritajate tõdemus. Esimesel reisil juhuse läbi leitud sõnast saigi väljend uhhuutama, uhhuduuritama (reisima). Enne jalgrattaretkele minekut tasuks kindlasti kõik ”Ehh, uhhuduuri” raamatud läbi lugeda. Ei päästa hea vorm, ega hea ratas, valmis tuleb olla uskumatuteks katsumusteks. Kuid tasub ikkagi jalad kõhu alt välja võtta ja liikuma asuda. Head uhhuutamist! (Silvia M)
“Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist” – Matkapäevik kirjutatuna 6 inimese poolt. Minu jaoks oli raske lugeda edasi-tagasi liikudes – sama päeva või teekonna kohta uuesti, kuigi uute ja isiklike tähelepanekute, nüansside ja emotsioonidega. Ei soovita sellele, kes tahab süsteemset ja terviklikku ülevaadet teekonna kohta. Huvitav on jälgida erinevaid märkamisi ja kogemusi samal teekonnal. Kannatused ja aeg märkamiseks tunduvad olevat tasakaalus – on nii üht kui teist. Huvitav ja mitmekülgne, sika-saka edasi-tagasi nagu kohati ka matka teekond. (Kati V)
“Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist” – Väga mõnusalt kirjutatud raamat 6 mehe teisest rattamatkast Nepalist-Iraani. Olen vaadanud kõikide matkade reisisaateid aga raamatut lugesin esmakordselt. Muhedaid nalju lugesin kodus ka teistele ette. Kindlasti loen läbi ka teised raamatud. (Maia K)
“Ratastel Teheranist Addis Abebasse” – Soovitan neile, kellele meeldivad ekstreemsed reisimuljed. Oli päris huvitav, kuigi erilist vaimustust ei tekitanud. (Eha A)
“Ehh, uhhuduur!” – Ikka soovitan. Seiklusjutte on alati mõnus lugeda. Tublid mehed, kes niisuguse reisi ette võtavad. (Eva K)
“Ratastel Teheranist Addis Abebasse” – Väga vahva 6-se rattaseltskonna seiklused Iraanist Etioopiasse. See oli ümbermaailmarändurite 3.reis. Lugesin ka 5.retke kajastavat “Tee teab”. ETV-st nähtud sari ei kahandanud lugemiselamust, oli heaks täienduseks nähtule. Palju fotosid ja kirjad kodustele. Väga hästi kirjutatud. Kõik rännuhuvilised, lugege kindlasti! (Anu P)
“Ehh, uhhuduur!” – Mehiste meeste tõetruult kirjutatud raamat oma sõpruskonna jalgrattaduurist! Kui raske sul füüsiliselt ja vaimselt ka pole- ära virise! (Aime J)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Soovitan raamatut, sest sealt saab palju infot terve hulga Aafrika riikide kohta. Oli huvitav lugeda. Tegelased ja nendevahelised suhted ning kokkupuuted kohalikega olid huvitavad ja seikluslikud. (Lauri N)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Väga mõnusalt, lahedalt kirjutatud Aafrikast. On niisugune tunne nagu Sa oled nendega koos ja imetled ja kui vaja, siis oled koos nende muredega. Julged ja tublid mehed, et sellise reisi ette võtsid. Edu edaspidiseks! (Imbi M)
“Tee teab” – Huvitav reis jalgratastel läbi Lõuna-Ameerika. Sellest ju filmiseeria ka vändatud. On ju teada, et planeeri nii täpselt kui tahad, kõik läheb ikka teistmoodi. Loomulikult on raske ja kohati tundub kõik mõttetuna, aga kui on tehtud, siis on rahuldus garanteeritud. (Mari P)
“Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist” – Soovitan seda raamatut inspiratsiooniks reisisõpradele ja kõigile neile, kel vaja vaheldust argiellu. Väga inspireeriv ja kaasahaarav! Kerges ja lõbusas stiilis kirjutatud raskest väljakutsest. (Merilin T)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Meeldejääv ja siiani uskumatu, et Aafrikat on võimalik läbida jalgrattaga. Need tuntud matkasellid on selle tõestuseks. Loomulikult ei olnud see mugavusreis vaid minu jaoks ikka kannatuste rada. (Triinu M)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Juulis 2014 rändab 6-liikmeline (alguses küll 4 meest) meeskond Aafrikasse. Aafrika ei ole kerge. Ei oma kliima ega ka rahvastiku poolest. Palju hetki on ellujäämise küsimus. Pidevalt kohtav kuumus ja samas ka öine külm. Pead olema pidevalt kõigeks ette valmistunud. (Mari P)
“Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist” – Lugesin naudinguga. Imetlesin nende ettevõtlikkust. Tahan teisi „Uhhuduure“ ka lugeda. Oli häid, vaimukaid ütlemisi. Sõidan palju rattaga ja minu jaoks on rattasõit heade mõtete kasvulava. Ja veel meeldib vahel valida mingi teeots ja vaadata, kuhu tee mind viib. (Astrid V)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Väga tore reisiraamat, mis on täis seiklusi Aafrikas, mida reisil osalejad raamatus jagavad. Hea võimalus lugejal sellest tuurist osa saada. Oli huvitav lugda ja fotosid vaadata. Meeldivalt veedetud aeg raamatu seltsis. (Esta K)
“Ratastel Teheranist Addis Abebasse” – Laiendab silmaringi. Teised kultuurid. Õpid kodust rohkem hoolima. Tekitab reisisoovi. Aga rattad ja nii erinevad kultuurid vist ei huvita. Teiste seiklust aga tore lugeda. Sujuv, lõbus ja natuke ka hariv. Telesari tuleb nüüd üles otsida ja läbi vaadata ka. (Tiina N)
“Ehh, uhhuduur!” – Põnevad inimsuhted ning mitme inimese tunnete reisikiri. Kel meeldib matkata koos teistega, ei koge mis keegi tunnetab. See raamat avab ka hingi. (Anne S)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Soovitan lugeda, kuigi reis on juba ligi 10 aastat tagasi toimunud. Aafrika muutub kiiresti. Lugedes võtta kõrvale Aafrika kaart, et jälgida riikide asukohti. Aafrikas on eri tasandil riigid. Rohkem ja vähem arenenud. Rahvad käituvad ka erinevalt. Slummist välja saanud noormees on lõpetanud ülikooli, seejärel tagasi kodukanti tulnud. Tegeleb taaskasutuse arendamisega. Rahvas saab elatist selles töös ja riik jäätmetest puhtaks. Eeskuju! (Marta-Maie V)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Haarasin raamatu lugemiseks, kuigi polnud varem antud seltskonna tegemistest väga palju kuulnud ega sarja eelmiseid raamatuid lugenud. Seiklused Aafrikas meeldisid väga, seltskond oli väga julge ja jutt kirjutatud kaasahaaravalt. Soovitan soojalt, eriti kui varasemalt pole palju Aafrika kohta lugenud või seal reisinud. (Hanna-Liina P)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Reisikirjeldus rattamatkast ühest Aafrika otsast teise. Kirjeldatakse erinevate riikide ja rahvaste omapärasid. Saab aimu kohapealsest, turistidele mitteorienteeritud piirkondade elu-olust. Kuigi vaesus on laialt levinud, esineb ka üldist eluga rahulolu ja olemasolevate võimaluste piires edukalt hakkama saamist. Eriti eredalt jäid meelde kokkulepitud kuupäevadest ja kellaaegadest kinnipidamise ebaolulisus, valetamise aktsepteeritavus, külmad ilmad, laste vägivaldsus. Reis on raske ja tekitab grupiliikmete vahel kohati teravaid pingeid, kuid ühine ettevõtmine sunnib siiski koostööd tegema ja leppima. (Reelika L)
“Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind” – Järjekordne seikluslik rattamatka kroonika Uhhuduuri seltskonna poolt. Tekst on kirja pandud paraja huumoriga ning tore lugemine kõikidest toredadest juhtumistest ja olustikust Aafrikas. Igatahes vinge ettevõtmine. Soovitan lugeda! (Kati H)
“Tee teab” – Soovitaksin seda raamatut reisihuvilistele, kes pigem otsivad seiklusi ja mitte tavalist turismireisi. Jalgratastega Lõuna–Ameerika läbimine on raske ja väsitav ning samas erakordne seiklus, mida kergelt ei leia. Raamatust saab aimu reisisellide katsumustest ja rõõmudest ning emotsioonidest, mis muudab selle kaasahaaravaks lugemiseks. (Merily R)
“Ratastel Teheranist Addis Abebasse” – Vahelduseks midagi sellist, mida pealkirja lugedes justkui ei peaks väga tõsiselt võtma, aga… võtad ikka. Nauditavad kirjeldused kaugetest maadest. Ja sellised reisud, mis nõuavad asjaosalistelt kindlasti head planeerimist ja ka füüsilist ettevalmistust / vastupidavust. (Ester L)
“Ehh, uhhuduur!” – Vahvad vandersellid. Kui inimene planeerib, siis jumalad naeravad. (Anne I)
“Ehh, uhhuduur! Tee teab” – Soovitan lugeda, et saada linnulennult ülevaade Lõuna-Ameerika igapäevast ja selle kõrval ka naerda kõhistada. Huumor, eneseanalüüs, imelised vaated- kõike, mida võiks oodata Uhhuduuri seltskonnalt. (Tiina S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Madalmaad” – Sain teada mõndagi uut. Kuna raamatus ühtegi pilti pole, aga on väga palju kirjeldusi, siis guugeldasin paralleelselt, et näha, kuidas kirjeldatud uhked hooned välja näevad. (Kadri K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa”; Helgi Erilaid ”Aja jälg kivis. Prantsusmaa” Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Soovitan väga ajalugu, kunsti, kultuuri armastavatele reisijatele. Need raamatud on Erilaiu raadiovestlustel põhinevast sarjast ”Aja jälg kivis”. Raamatud on pealkirjas mainitud riikide pikast ja sündmuste rohkest ajaloost, arhitektuurist, kunstist.
Kuigi olen neid riike külastanud, oli ikkagi huvitav ja palju põhjalikumalt neist lugeda ja uusi fakte teada saada. (Silvia M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Kiire ülevaade veel mittekülastatud riigi olulistest maamärkidest. Ameerikasse kultuurireisi planeerides loen teose kindlasti uuesti üle. Meeldib, et kultuur on tekstis segatud ajalooga. (Kristi T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Soovitan reisisellidele, põhjalikult olulisemate turismiobjektide kultuuritausta ülevaateks. Just Viinist tulnuna ning enne Kölnis ja Berliinis käinuna tekkis äratundmisõõm ja avardus maailmapilt- lastega reisides ei jõua saada taustainfost täit ülevaadet. (Kristi T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Hispaania” – Väga põhjalik ülevaade Hispaania ajaloost, kultuurist ja arhitektuurist. (Eha A)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Prantsusmaa” – Rangelt võttes on juttu peamiselt siiski Pariisist ja näpuotsaga veel paarist tuntumast kohast nagu Mont-Saint-Michel ja Monaco, mis pole õieti Prantsusmaagi, aga las ta olla. Mingit ammendavat ülevaadet Pariisist on ilmselt võimatu kirjutada, niisiis on autor targasti talitanud ja valinud mõned talle enam muljet avaldanud kohad ning pajatab neist huvitavaid lugusid. Mainimata ei jää ka Eesti kunstnikud ja kirjanikud, kes omal ajal Pariisis elasid. Parajalt doseeritud ajaloolisi fakte ja meeleolukaid lugusid. Hea ettevalmistus enne reisile minekut. (Leelo J)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Kel aega ja huvi, see loeb.See raamat sattus mu kätte lihtsalt valel ajal. Lugesin Londoni Towerist, Westminster Abbeyst, suure Beni saaga, Elizabeth II kroonimisest.jne.jne. Windsorilossis olen turistina käinud. Meeles on ainult sissepääsusabad ja pidev kontroll. Kunsti ja kultuuriväärtusi ei mäletagi väga nüüd, kus Elizabeth II on surnud, ei huvita mind suurt midagi Inglismaast. Autor pole süüdi ajastuse mõjus ja muutunud ajas kogu maailmas. (Leili K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Lühikokkuvõte. Inglismaa ajaloost koos illustratsioonidega. Huvitavad seigad. Tähtsamad vaatamisväärsused. Tore lugemine. (Anita L)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Positiivne lugemine neile, kes on reisihuvilised ning raamatus kirjeldatud kohti külastanud või plaanivad neid tulevikus külastada. Lihtne lugeda ja väga hästi kirjeldatud. Olles ise paljudes nendest paikadest väisanud, oli tore ajaloost ja kaudsest infost ka ülevaadet saada. Soovitan! (Piret P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Väga huvitav ja fotodega illustreeritud teos. Armastan Inglismaad! Olen ühe korra Londonis käinud ja peaaegu kõiki neid ehitisi näinud. Oli taas meeldiv lugeda ja pilte vaadata. (Elle P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Põgus ülevaade Londoni ja Inglismaa silmapaistvatest hoonetest ja inimestest, ajaloost, intriigidest ja saladustest, traditsioone ja järjepidevust hoidvast eluviisist, samas ka pilkupüüdvatest uuendustest. (Kati V)
Helgi Erilaid “Aja jälg Kivis. Prantsusmaa” – Soovitan. Raamatus on palju huvitavat ka neile, kes seal ise käinud on. Olen ise Pariisis käinud, vaadanud Joanna Lumley seriaali ja arvasin, et tean nii mõndagi, aga tegelikult…Palju huvitavaid fakte ja tähelepanekuid. (Reet V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Soovitan lugeda! Autoril on asjalikud ja huvitavad tähelepanekud. Kuigi minu teadmised Kreekast on seotud vahetult ainult Korfu saarel nähtu-kuulduga, siis Türgis nähtu-kuuldu ja Sergei Stadnikovi seletused pluss see raamat muutis pildi veidi selgemaks.. (Reet V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Soovitan, korralik reisiraamat, rikkalikult pilte ja väga põhjalikud seletused hoonete, skulptuuride jne, aga ka ajaloo kohta. Olen kuulanud raadiost tema saateid, pildid raamatus annavad palju juurde! (Evi S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Ääretult hästi ja lihtsalt kirjutatud ja ajalooliselt hästi edasi antud teos. Tekst ja pildimaterjal on omavahel sünkroonselt paika pandud. Kokkuvõtlik ja täpsete ning huvitavate ajalooliste andmetega varustatud teos. Tavainimesele täiesti piisavalt teadmisi Itaalia ajaloost. Rikkalik pildimaterjal. (Kadri M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – See raamat on soovitatav ajaloohuvilistele ja giididele, kellel plaan külastada ajaloolisi ehitisi Austrias ja Saksamaal. Sain nii palju huvitavaid fakte teada, aga lõpupoole ei suutnud enam kõike uut infot endas talletada. (Triinu M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Kahjuks ei ole Ameerika Ühendriigid mahtunud siiani minu reisiplaanidesse. Nii et oli väga põnev rännata koos Helgi Erilaidiga ja lugeda nende imeliste ehitiste sünnilugusid. Soovitan ajaloo- ja reisihuvilistele. (Anu P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Hea ülevaade reisihimulisele raamatusõbrale. Kõik tähtsam on kirjas. Hea, et on ajaloo tähtsamad asjad kirjas. Mulle meeldib erinevate võõraste maade ja inimeste kohta rohkem teada saada. Sellest raamatust sain hea ülevaate. (Evi K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Prantsusmaa” – Meeldib ülevaatlikkus nii ajalukku kui ka tänapäeva(pisut). Hea lugeda nii enne reisi Prantsusmaale kui ka pärast seda. Otsisin mõningatele küsimustele vastust peale reisi Prantsusmaale. Leidsin ja olen rahul. (Evi K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Hea ülevaade reisihimulisele raamatusõbrale. Kõik tähtsam on kirjas. Hea, et on ajaloo tähtsamad asjad kirjas. Mulle meeldib erinevate võõraste maade ja inimeste kohta rohkem teada saada. Sellest raamatust sain hea ülevaate. (Evi K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Prantsusmaa” – Meeldib ülevaatlikkus nii ajalukku kui ka tänapäeva (pisut). Hea lugeda nii enne reisi Prantsusmaale kui ka pärast seda. Otsisin mõningatele küsimustele vastust peale reisi Prantsusmaale. Leidsin ja olen rahul. (Evi K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Igav jutt kohati. Pildid raamatus ainuke huvitav asi. Lugesin siit ja sealt. Vaatasin pilte. Ei suutnud kogu raamatut läbi lugeda. Kuidagi liiga igav. Ainult paar huvitavat fakti. (Tiina N)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – See raamat (ja tegelikult kogu sari) on Helgi Erilaiu poolt kokku kirjutatud nii huvitavalt ja arendavalt, viies tagasi neisse paikadesse. Nii hea oli uuesti kohtuda nende kaunite Kreeka paikadega ja sealsete müütide ning ajalooga (olgu see Korfu, Kreeta, või Ateena; Rhodos või Efesos). Nautisin väga! (Tiiu V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Soovitan kindlasti lugeda, sest raamat on hariv ja annab suurepärase ülevaate kolme riigi loomisest kuni tänapäevani välja. Erilist tähelepanu on pööratud kunstile ja suurejoonelistele arhitektuurilistele lahendustele. Mäletan, kuidas Helgi Erilaid luges oma sugestiivse häälega kõike seda ette, mis raamatus kirjas. See oli saates Aja jälg kivis. Ka lugedes sain võimsa emotsiooni. Fotod andsid palju juurde. Victor Horta juugendloss, Püha Johannese haigla, mis vastu pidanud 7 sajandit või Rembrandti majamuuseum Amsterdamis- kõik need kohad on laetud tugeva emotsionaalse energiaga! (Tiiu M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Raamat algas minu jaoks huvitavamalt kui ta lõppes. Raamatut võib soovitada, kui on huvi Ameerika Ühendriikide vastu. Raamat rääkis seda lugu läbi selle maa tähtsamate hoonete. Ise oleksin ehk rohkem huvi tundnud Ameerika algusaegade loo vastu üldisemalt, aga saan aru, et tegemist ongi hoonete sarjaga. Emotsioon keskmine, kahju ei ole, et loetud sai, sisaldas huvitavat infot. (Raigo T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Helgi Erilaid on teinud suurepärase töö kirjutades nii Belgiast, Hollandist kui ka Luksemburgist. Aitäh! Siit saavad eelteadmisi kõik need, kes tahavad neid riike külastada ja need inimesed ka , kes on nendes riikides käinud ja selle kõige meenutamiseks on nüüd hea võimalus. Mulle tundub, et see raamat on entsüklopeedia. (Imbi M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Prantsusmaa” – Ma soovitan raamatut lugeda, et näha ajas püsiva- hoone, samba, maa- kujunemist ja kuidas meile tuntud ja tundmatud sündmused on seda vorminud. Tekitab reisiisu. Vaikse huumoriga Helgi tutvustab ja avab Prantsusmaad- kõike seda võib veel avastada. (Tiina S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Soovitan raamatut kõigile, kes armastavad Itaaliat, kes on seal käinud ja kes kavatsevad minna. Saadud emotsioon on positiivne. Raamatut lugedes reisid uuesti need ilusad kohad läbi. (Airi K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Väga huvitav reisikiri. Kolme Euroopa riigi keerulisest ajaloost, arhitektuurist, kunstnikest, mõjukatest inimestest ja tänapäevast. Lugesin huviga. Sain palju targemaks! (Liidia V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – See sari on minu jaoks uus positiivne leid. Muidugi olen Vikerraadiost Erilaiu saateid kuulanud, aga lugeda koos piltide vaatamisega oli parem kui ootasin. Väga meeldis teemade valik ja esitus- täpne, oluline, asjakohane, ilma liigse sõnavahu ja eneseimetluseta- pean autorist nüüd veelgi rohkem lugu. (Sirje N)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis” – Enne, kui minna reisile nendesse riikidesse, peaks selle raamatu läbi lugema. Väga huvitav ja hariv raamat. (Eva K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Et tuletada meelde, milline on lõunamaa valgus ja värvid ning mis tunne on, kui kõnnid kiviteel, millel vanust mitu tuhat aastat (lk 7). Jutustaja ja kirjeldaja jaoks on Itaalia uskumatult keeruline paik. Tundub, et siin on kõike liiga palju- ajalugu, kunsti, ilu. (Ilme U)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Hea ülevaade Euroopa linnadest. Hea ülevaade ka Madalmaade kunstnike elukäikudest ning praegu tegutsevatest muuseumidest. Olen alati olnud huvitatud Madalmaade kunstist. See raamat viib tagasi aega, kui maalisid nii Rembrandt, Rubens kui Vermeer. Fotod tuttavatest ja armastatud maalidest. Brügge arhidektuur, Haag. (Merike T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Hea meenutus neile, kes on seal käinud ning mõnus õppetund ja soovitus Keekasse minemiseks. Hea meeldetuletus oma kultuurireisilt Kreekasse. Epidaurose teatri imeline akustika, kus giidi esitatud laulu oli kuulda ka viimases reas. Zeusi templi varemed, jutud olümpiamängudest, sõit Meteora kloostritesse. See pilt tuli jälle silme ette. (Merike T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Prantsusmaa” – Väga ladusalt ja faktirohkelt kirjutatud. Soovitav lugeda pärast Pariisi ja Prantsusmaa külastamist. Olen käinud Pariisis mitmeid kordi. Seda raamatut lugedes elustusid nähtud kohad väga eredalt ja lisandus hulga huvitavat ja harivat infot. (Eha U)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Kokku on segatud suulise kõne lihtne ja voolav keel ning rohkelt illustratsioone. Tulemuseks on lobedalt loetav lugu, mis paneb lausa kuulma jutustaja häält. Eriti huvitav oli lugeda ehitistest, kus ise käidud. Nii palju oli ununenud! (Aet T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Sellest raamatusarjast oli see esimene, mis mind kohe kõnetas. Olen palju reisikirju lugenud Euroopa riikidest ja külastatud sihtkohtadest, kuid Ameerika ja just New York on olnud minu suur unistus. Tekstid olid selged, huvitavad kirjeldused ning mitmekülgsed teadmised, mida ilmselt niisama ei oleks üles ise leidnud. Soovitan! Teos tekitas emotsiooni, nagu oleksin ise nende kirjeldatud hoonete juures, kuid tahaksin ka päriselt sinna jõuda ja nende kohta siis uuesti mõelda. (Kati L)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Aja jälg kivis on selletõttu erinev reisiraamat, et seal on ajalugu, koha kirjeldus. Autor on noppinud linnadest üksikud kohad, mida tõstab esile. Ja mis seal salata- kui lugesin, siis kõrvus kajas Helgi Eirlaid´ hääl 😀 (Merle K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Huvitav lugu Ameerika kõrghoonete kerkimisest. Samuti muud mälestused paljudest ehitistest. Tore teada, kuidas kerkisid Ameerikasse kõik need imetlusväärsed linnad, sillad jne. (Viivi T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Informatsioonirikas lugemine Itaalia ajaloost, mõnus lugemine. Tekitas tahtmise reisile minna. (Pille E)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Linnad ja inimesed linnades. Brüssel, Brügge ja kõik teised. Lood nendest ammustest aegadest, asjadest ja ehitistest ning sellest, kuidas on inimestel nende aja jälgedega suhted. Kui on sinna kanti asja, siis saab hea ettevalmistuse reisiks. Seda toetab ka raamatusse paigutatud pildimaterjal. Vikerraadio arhiivis peaksid olema kõik „Aja jälg kivis” saadete salvestused. Tasub otsida ja kuulata, Helgi Erilaidi soe hääl on imeline. (Ester L)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Raamatus on palju huvitavat teavet Ühendriikide kuulsate ehitiste kohta. Hea lugeda enne selle riigi külastamist ja ka muidu teadmiste täienduseks. Olin radiosaateid kuulanud, aga raamatut lugedes kinnistusid erinevad faktid ja huvitavad lood, lisaks head fotod. (Tiina J)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – See raamat oli huvitav, aga ei pruugi sobida igaühele. Hetked kui räägitakse ajaloost on huvitavad aga palju keskendutakse arhitektuurile (Mall H)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Soovitan väga Kreekasse reisijale läbi lugeda või isegi kaasa võtta. Umbes 20 aastat tagasi Kreekat külastades oleks see raamat suureks abiks olnud. Ülevaatlik Kreeka mütoloogiast ja ajaloost. (Henn P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Neile, kes on kuulanud autorit vikerraadiaost. Kuuldud saated said raamatu toel visuaalseks. (Tiiu O)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Soovitan neile, kes kuningriiki väisanud. Meenutuseks, objektide ligemalt vaatamiseks.Turist ei pääse nii lähedale, mõnda paika üldse mitte.Olgugi reisijuht suurte teadmistega, ei jõua ta napi ajaga jutustada kõigest, arhitektidest, ajaloost, legendidest… (Mari T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Raamat on põgusate detailidega kirjeldus müütilisest Kreekast. Lõpupoole jõuame paikade ning sündmuste kirjelduseni, mille märke on meil tänapäevalgi võimalik uudistada. Kui on huvi müütide ja Vana-Kreeka vastu, soovitan. Raamatus oli mõni huvitav lugu alates Meteora kloostritest, mille vastu tekkis ja endal huvi ja soov neid uudistama minna. Samuti sooviks näha Korfu saarel asuvat Achilleioni. (Maria V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Meeldiv reisiraamat. Lisaks põhjalikule hoonete kirjeldusele ka tähtsamate kunstnike elust ja töödest juttu. Soovitan! (Evi S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Parim raamat õppekirjanduseks enne reisile minekut. Imehea lugemine tutvumiseks vana kultuurse Euroopaga. Tundub nagu kõnniksin erudeeritud, targa autori käekõrval mööda sihtmaid. Tagsivaated ajalukku, kultuuri. “Kohtumised” tuttavate kunstnikega nende koduateljeedes näitustel (Jan van Eyck, Hans Memling jt.). Hirmuärevil, et lahingud, häving ei laieneks kogu Euroopasse. (Piia R)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Mõnusasti kirjutatud raamat Inglismaa (peamiselt küll Londoni) vaatamisväärsuste kohta, nende ajaloost ja tähtsusest tänapäeval. Heaks ettevalmistavaks tutvumiseks Inglismaale reisijatele. (Reelika L)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Raamat oli väga huvitav. Hästi kirjutatud ja rohkelt pilte. Tekkis kohe tahtmine ise minna ja kõike seda oma silmaga näha. (Kaire K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – Suurepärane reisiraamat : paigad – Washington, New York, Põhja -Carolina, Illinois, Kalifornia, San Francisco, Nevada , Tennessee ja Louisiana. Vaatluse all ikka hooned , skulptuurid, ka ajalooline ülevaade. Soovitan! (Evi S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Hispaania” – Raamat on väga faktipõhine, soovitaksin nendele, kes on rohkem huvitatud ajalooteadmistest, lisaks on palju pilte. Hea kokkuvõte Hispaania olulisematest ehitistest, põnev oli lugeda nende paikade kohta, mida on endalgi külastatud. (Hanna-Liina P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Hea võimalus tutvuda antiikse Kreeka jumalate ja ehitistega. raamatu lõpuosas jõutakse 20. saj. algusesse välja. Achilleioni paleesse ja aedadesse, mille laskis rajada Austria keisrinna Elisabeth. Lugesin huviga ja vaatasin pilte. Rohkem köitsid Kreeta ja Korfu saared. esimene seetõttu, et seal on käidud (sh. Knossose palee varemetel), viimane aga keisrinna Elisabethi looga seonduvalt. (Esta K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Soovitan! Raamat viib lugeja reisile Kreekasse, avab mütoloogilise ja ajaloolise tausta. Kreeka on värvika ja kuulsa ajalooga maa. Vana-Kreeka mütoloogia ja kultuur on paeluvad. (Hele-Maire B)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Mulle meeldib Inglismaa, meeldib London. Ja see raamat aitas meenutada olulist Inglismaa ajaloos ja sain ka üht-teist uut teada. Inglismaa ajalugu on nii võimas, suursugune ja huvitav. (Astrid V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Palju põnevat teavet. Tekkis soov minna oma silmaga kirjeldatud arhidektuuripärle vaatama. (Nieves M)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid” – “Aja jälg kivis” on mu üks lemmikuid reisiraamatute sarju ja nüüd – Ameerika Ühendriikidega – said kõik sarja raamatud loetud. Minu arust on nii hämmastav, kuidas autor kirjeldab kohti ja hooneid nii, et tekib tunne, nagu oleksid ise seal kohapeal ja näeksid kõike seda. Sarja lemmikud on minul olnud Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania osad. Kindlasti soovitan! (Sandra O)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” – Väga huvitav ja hästi kirjutatud raamat. Soovitan seda kindlasti lugeda nii täiskasvanutel kui ka ajaloohuvilistel noortel, sest Kreeka ajaloost on kirjutatud põhjalikult, aga samas väga lihtsalt ja arusaadavalt. Kindlasti plaanin tulevikus ka teised sama sarja raamatud läbi lugeda. (Triin S)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Soovitan lugeda mitmel põhjusel. Näiteks enne reisile minekut või selle piirkonna ja üldisemalt Euroopa ajaloo mõistmiseks. Soovitan veebist fotodele lisa otsida. Rännak läbi huvitavate hoonete ja tutvumine nende hoonetega seotud inimestega. Rännak ajaloos ja enda mälestustes. Tutvumine kohaajalooga, kus erinevad ajaloo suunad tervikuks vormuvad. Seosed, mis mõjutavad… (Evelin V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis” – Soovitan neile, kes kavandavad reisi Kreekasse. Ei ole ajaviiteraamat. Nõuab süvenemist ja huvi kultuuriajaloo vastu. (Õie P)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Itaalia” – Soovitan soojalt. Väga hästi kirjutatud, lihtne lugeda ja põhjalik. (Kersti K)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Raamat andis piirkonna tähtsamate ehitiste kirjelduse ja ajaloo. Lossid ja kirikud, mida kirjeldati, on põneva ajalooga ning tõeliselt lummavad. Seda on eriti hea lugeda enne nende kohtade külastamist, et saada natuke taustateadmisi koha ajaloost. (Merily R)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Elamuslikud rännud Austriasse ja Saksamaale. Mitmete paikadega on seotud isiklikud mälestused- tööalaselt, turistina. Viin kevadel on eriliselt kaunis! (Liidia V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Hispaania” – See raamat on põnev lugemine ajaloo- ja kunstisõpradele. Kohati oli raske jälgida, infot oli väga palju, aga muidu väga põhjalik. Inspireeriv lugemine ja silmiavav. (Merilin T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Inglismaa” – Soovitan – faktiline, kuid mõnus tuntud ehitiste/paikade tutvustus. Lugedes meenusid Helgi Erilaidi raadiosaated. kuid raamatus lisaks pildimaterjal. Nagu kõnniksin nendes paikades. (Eve L)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luksemburg” – Soovitan enne reisimist antud maa kohta lugeda seda sarja. Antud raamat oli väga huvitav reisikiri. Kolme Euroopa riigi keerulisest ajaloost, arhitektuurist, inimestest ja aja jäljest. Lugesin huviga ja otsisin välja ka Vikerraadio arhiivist saated kuulamiseks. Helgi Erilaiu eriline hääl kõrvus ja jalutuskäigud muutusid hoopis pikemaks. (Eleriin V)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Hispaania” – Soovitan neile, kes on käinud kirjeldatud kohtades või on sinna minemas ideede ammutamiseks. Samas mina teisi selle sarja raamatuid ei loeks, sest ajaloo kirjeldamisel oli palju detaile suurema pildi asemel, mis väga pilti ei loonud ja meelde ei jäänud. (Kadi Jette T)
Helgi Erilaid “Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa” – Kindlasti soovitan lugeda neil, kel huvi Saksamaa ning Asustria kultuuriloo vastu või meenutamaks mõnd ilusat reisi raamatus kirjeldatud kohtadesse või planeerimaks uut reisi… Ise sain teada palju huvitavaid fakte ning kindlasti ka nii mõnegi uue reisisihtkoha. selline peaks olema üks ajalooõpik keskkoolis- haaravalt kirjutatud, rohkete illustreerivate piltidega, kavalalt fakte täis pikitud ilusa sõnaseadmisega teos. (Vivian L)
Tõnu Õnnepalu “Aaker” – Olen ise käinud Kanadas, mistõttu jättis raamat eriti tugeva mulje. Tuli kange tahtmine uurida Kanada kaarti. Kõigepealt Ontario ja siis üldse Kanada. Eks ole ma teda vaadanud- lapsena eriti- aga üks asi on vaadata kaugelt, teine asi koha peal. (Liivi S)
Triin Raave “Tenerifel tegelikult: elu laste ja koertega. Mehest rääkimata” – Mõnus lugemisvara. Matkamine, reisimine, koerad… Elu kuldsed hetked minulgi… „Vita brevis est“ annab märku. Meenutused, tunded, pildid 80-aastastest muljetest. Sealhulgas Tenerifest, bussireisidest Euroopas jne. (Eda-Tiia P)
Mall Jaakson “Minu suguvõsa lugu & Hispaania päevik: aastad 1975-2010” – See raamat on lugu väliseesti naisest, kunstnikust, kes elab Hispaanias Alicante piirkonnas. Hea on näha, kuidas kogeb üks eestlane Hispaaniat ja tema eluolu… Peale algab kõik aga lapsepõlvemälestustest Eestis. Põgenemisest suure sõja eest, ülikooliõpingutest ja neiupõlvest Rootsi ühiskonnas. Tutvumisest hispaanlasega ja armumisest Hispaaniasse. Granadat ja Alhambrat peab ta kauneimateks paikadeks maailmas. Lummav raamat! (Tiiu V)
Jaak Juske “Vana Tallinna põnevad lood” – Huvitav lugemine Tallinna ajaloost, lood mis seotud erinevate paikadega. Mõnigi on küll juba meediast tuttav. (Pille E)
Heili Reinart “Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost” – Seda raamatut lugedes selgub väga palju nõukogudeaegset valet, mida meile peale sunniti ja mida meile valetati. (Maimu V)
Kristel Halman “Minu Tšehhi. Parajad Švejkid” – Mõnus lugemine, meeldis lugeda autori elukogemustest. Raamat kirjeldas Tšehhi elu ja kultuuri hästi. (Hanna-Liina P)
Kertu Jukkum “Ma naeran, et ma nutan” – Võivad lugeda palverännakuhuvilised. Ka see, kuidas Hispaania järk-järgult koroonakarantiini pandi, oli huvitav. Otsustasin seda raamatut lugeda peale kohtumist autoriga Tallinna Keskraamatukogu saalis, mis mulle väga meeldis. Nii nagu üks palverändur Kertule ütles, on tal tõesti vapustav karisma. Teda kuulata ja vaadata oli huvitavam kui lugeda. (Sirje N)
Kaja Saksakulm “Minu Soome” – Minu viimati külastatud riigiga haakus raamat “Minu Soome”. Raamat on väga hästi kirjutatud, mõtted ja meenutused aastatest 2004-2009. Jyväskylä ülikoolis külalisõppejõuna olles on autor püüdnud ennast avastada soomlaste ja Soome elu kaudu. Oli väga huvitav lugemine. (Siret M)
Heiki Pärdi “Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma” – Ma soovitan lugeda seda raamatut, et saada aimu, kust me tuleme- enne 19.sajandit oli maailm nagu me seda tunneme hoopis teist nägu ja tegu. Šokeeriv, huvitav ja naljakas, et kui teistmoodi võib olla ajalugu, kui seda näha praegu. (Tiina S)
