Eesti kirjanduse päev

plakat

Esmaspäeval, 30. jaanuaril tähistame esmakordselt Eesti lipupäevana eesti kirjanduse päeva.

Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse tüvitekste ning  pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.  

Selle piduliku tähtpäeva puhul toome teie ette valiku teoseid, mida raamatukoguhoidjad eestikeelse kirjanduse osakonnast lugeda soovitavad. Väljapanekud eesti kirjandusest võid leida ka ELLU-st ja OverDrive´ist.

Huvilised on oodatud 30.01 kell 10.30 Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) suurde saali, kus toimub kohtumine kirjanik Rita Metsaga. Loeme ette raamatust “Numbrilood”, mängime ja laulame. Kohtumine toimub koostöös kirjastusega Eesti Raamat.

Kell 13.00 saab kohtuda Tallinna Keskraamatukogu suures saalis noortekirjanik Heli Künnapasega. Ta on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui suurtele ning on tuttav nii raamatute kirjutamise kui kirjastamise köögipoolega. Koos vesteldakse raamatumaailma uudistest ning tutvutakse ka värskete ajakirjadega. Registreerimine ja lisainfo 683 0914 või laste@nulltln.lib.ee.

 

“Eesti novell 2021” Ülevaatlik valimik kõige uuematest eesti kirjanike lühijuttudest.
“Eestid, mida ei olnud: alternatiivajaloo antoloogia” Lühijutukogumik. Erinevad versioonid Eesti ajaloost, kui meie ajalugu oleks läinud natuke (või palju) teisiti.
“Mullast oled sa võetud: maajuttude kogumik” Lühijutud. Inimese võõrdumine maast ja vale ettekujutus maaelust ehk linnainimese seiklused maal.
“Öö: 18 tumedat lugu Eesti autoritelt” Õudus-, põnevus- ja ulmekirjanduse valda kalduvad lood inimloomuse pimedamast poolest.
“Vinguv jalaluu” ulmeantoloogia F. R. Kreutzwaldi muistenditel ja eesti folklooril põhinev ulmelühijuttude kogumik.
Ain Kütt sari Sagadi paruni mõrvalood: “Risti soldati mõistatus”, “Kuldse medaljoni mõistatus”, “Musta paguni mõistatus” Muhedad mõrvalood köitvate tegelaskujudega koos võimalusega heita pilk tollasele elu-olule.
Aino Pervik “Miniatuurid mälupõhjast” Perviku mälestused enda elust ja eelmise sajandi suured ning olulised sündmused läbi kirjaniku pilgu.
Aliis Jõe triloogia “Viimane laev”, “…kes pole kunagi söönud homaari”, “Kõik teed viivad Roomast” Jutt elust enesest, aga milline tulevärk ja haare on tegelastel, seda peab ise lugema.
Andrus Kivirähk “Maailma otsas” Lihtsate inimeste elu – kohati humoorikas, kohati väga igapäevane. Positiivne lugemine.
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Kuidas suri eesti muinasaeg… Üks tõlgitumaid eesti romaane. 2008. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna võitja.
Andrus Kivirähk “Pagari piparkook: Kivirähk XX sajandil” Autori stiiliharjutused, et jõuda juba selliste suurvormideni nagu “Maailma otsas”.
Andrus Kivirähk “Rehepapp” 2000-2017 raamatukogudest enim laenutatud eesti autori raamat (Postimehe andmetel). Üks kõle novembrikuu mõisaaegses eesti külakeses koos krattide, tontide ja inimeste enda murede ja ahnusega.
Anne Kahk “Haraldi villa” Meelelahutuslik krimikirjandus huvitava puändiga.
Armin Kõomägi “Lui Vutoon” Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse I koht 2015.
Armin Kõomägi “Perifeeria kangelased” Lühijutud. Provotseeriv, absurdne ja huvitavate seostega.
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Üks parimaid eestikeelseid romaane läbi aegade: hingeminev lugu metsavendadest ja nende rasketest valikutest.
Eia Uus “Kirjad Buenos Aireses” Teistmoodi reisiraamat, keskendub muljetele ja sisekaemusele.
Herman Sergo “Näkimadalad” Inspireeriv, helge ja eluline lugu rannarootslastest. Väärt lugemine, arvestades, et rannarootsi teemat on meie kirjanduses vähe käsitletud.
Jaan Kaplinski “Piirpääsukese Euroopa: Baikalist Assoorideni” Euroopa reisimuljetes kirjeldab autor nende paikade rahvusliku vaimu ja eripära.
Jaan Kaplinski “Silm; Hektor” “Silm” 1999. aasta kirjanduse aastapreemia.
Juta Kivimäe “Suur tuba” Huvitav fookus: 1950ndate Eesti juudi-eesti segaperest pärit tüdruku silme läbi. Lisaks väga head olustikukirjeldused.
Kai Aareleid “Linnade põletamine” Ajastuvaade läbi lapse silmade ehk raske ajalugu läbi süütu lapsepilgu.
Kersti Kivirüüt “Mäng mõisa peale” Tore vaade Eesti ajalukku läbi meelelahutusliku kelmiromaani.
Ketlin Priilinn sõbrannade sari: “Emily raamatuklubi”, “Kerstini ketsid” Seni ilmunud kaks raamatut. Sari, mis räägib kolmest sõbrannast: 29-aastasest Emilyst, 54-aastasest Kerstinist ja 33-aastasest Millast. Meeldiv ajaviitelugemine.
Lauri Räpp “Maailma lõpus on kohvik” Autori seljakotirännakutest, kus alati juhtub midagi erakordset. Väga positiivse tonaalsusega raamat.
Leelo Tungal “Seltsimees laps” Jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel, kus perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Autobiograafiline teos.
Lehte Hainsalu “Kukelokuti” Vähetuntud pärl eesti keeleteaduse tudengi elust 90ndate Tartus, läbipõimunud keelemänguga.
Margus Karu “Nullpunkt” Eesti noortekirjanduse üks alustala ja populariseerija.
Mart Kivastik “Vietnami retsept” Reisiraamatuna kirjutatud poisi arengulugu.
Mehis Heinsaar “Unistuste tappev kasvamine: jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid” Maagiline realism. Reaalse ja fantastilise vahel hägustuv maailm.
Sisaldab ka 2010. aastal Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu „Puhkehetkel“.
Mehis Heinsaar “Vanameeste näppaja” Betti Alveri kirjandusauhind 2001.
Märt Treier “Eluolulised lood” Sisaldab toredaid mõtisklusi.
Peeter Sauter “Ära jäta mind rahule: a love story” Autobiograafiliste sugemetega lugu, mis pälvis Balti Assamblee auhinna 2014.
Rein Raud “Hotell Amalfi” Allegooriline. Inimese sisemaailm ja täiuslikkuse otsingud.
Rein Raud “Päikesekiri” Väga mitmekihiline, sümbolistlik ja filosoofiline oma lihtsa süžee varjus.
Sass Henno “Mina olin siin. Esimene arest” Eesti noortekirjanduse alustala.
Sveta Grigorjeva “Kes kardab Sveta Grigorjevat?” 100% subjektiivselt minu lemmik luulekogu.
Triinu Meres “Lihtsad valikud” Parim eesti autori romaan Stalker 2018.
Tuuli Tolmov “Neetud taevakivi” Eesti mütoloogial põhinev muinasulme.
Tõnu Õnnepalu “Mandala” Põgenemisest kriisi ja tänapäeva ning iseenda eest.
Valdur Mikita “Metsik lingvistika”, “Lingvistiline mets”, “Lindvistika” Raamatud eesti keelest ja meelest, peaaegu hüpnotiseerivalt mõtisklevad teosed.
Valdur Mikita “Mõtterändur” Mõtisklused eestluse üle.
Veiko Belials “Surnud mehe käsi” Stalkeri ulmeauhind 2021 – parim ulmekogumik.
Veronika Kivisilla “Kuni armastus peale tuleb 3.0.” Argipäevast leitud imelised hetked miniatuuri vormis.
Viivi Luik “Ajaloo ilu” Mineviku ja tuleviku seotusest.
Viivi Luik “Inimese kapike” Mis peitub inimese sees, kuidas usaldada teist inimest.
Viivi Luik “Varjuteater” Mälupildid ja väikesed vaatlused Itaalia vaimust ja inimlikkusest.

Raamatukogudest võib leida ka pidunädalal mitmeid raamatute väljapanekuid:

 

26.01.2023

This site is registered on wpml.org as a development site.